Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontserdiretsensioon "Padaemand" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kontserdiretsensioon
Ooper " Padaemand
Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tšaikovski ooperit “Padaemand“ vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov ( Hermann ), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tšekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tšaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem ( Liisa ), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Maša) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor.
Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor , kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi , Mozarti, Dvoraki, Weberi , Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites , sealhulgas Ismaele, Alfredo , Don Carlos , Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Višnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt. Lauljakarjääri kõrval töötab ta ka laulupedagoogi ja koolmeistrina ning on meistersportlase kandidaat sambos.
Jassi Zahharov, kes mängis Tomski osa, on eesti ooperilaulja ( bariton ). Ta on alates 1997 aastast "Rahvusooper Estonia" solist. Enne seda oli ta solist "Vanemuises" teatris. Lõpetas Tartu kaugõppekeskkooli ning on veel õppinud Ida Urbeli balletistuudios ja tartu 2. Keskkoolis.Ta on esinenud paljudes välisriikides - Saksamaal, Rootsis, Soomes, Tšehhis, Rumeenias jm. Tema repertuaari kuuluvad sellised baritoni suurrollid nagu Rigoletto, Jago , Boccanegra, Nabucco , Germont, di Luna , Macbeth. On ka võitnud mitmeid auhindu: Georg Otsa preemia, Tartu Kultuurikapitali aastapreemia ja Suure Vankri muusikaauhind.
Ooper põhines samanimelise Aleksander Puškini jutustuse järgi ja oli kolm vaatust, mis jagunesid omakorda 7. pildiks ning teose tegevus toimub 18. sajandi lõpus St. Peterburis. Libreto autoriks on helilooja vend Modest Tšaikovski, kuid Jeletski ja Lisa aaria ning koorinumbrite tekstid on pärit Pjotri sulest.
Teoses põimusid traagilised sündmused nagu Hermanni kaardimängukirg, õnnetu armastus, Padaemanda surm, vaimu ilmumine, noormehe hullumine ja Liisa enesetapp. Populaarsele mängurluse teemale lisas vürtsi ka realistik tegelaste koosseis, mis andis tõetruu pildi 18. sajandi alguse Peterburi inimtüüpidest. Tõsi küll, Tšaikovski ooperis on need tegelased mõnevõrra muutunud. Puškini külmalt arvestavast ja egoistlikust Hermanist saab Tšaikovskil kirgede ja pahede käes visklev ohver, kelle maniakaalne rikastumissoov hävitab armastuse ja viib välja peategelaste hukuni.
Kava ülesehitatud oli hea ning seda oli huvitav ja põnev jälgida. Enim meeldis mulle etenduse esimene vaatus , sest siis polnud mul veel aimugi, mis toimuma hakkab. Ja põnev oli ka see, kuidas Hermann oma olemust ja mõtteid muutis päris kiiresti. Näiteks siis kui ta läks Lisa rõdule ütlema, et armastab teda ja kui järsku krahvinna tuppa astus ning siis olid mõtted Lisast kadunud ja tahtis teada hoopis kolme kaardi saladust.
Esinejad mängisid oma rolli hästi välja, eriti meeldis Hermanni tegelaskuju, sest ta sattus sellistesse olukordadesse, kust ta enamasti ei suutnud tulla võitjana välja. Näiteks siis kui ta kohtus Lisaga kanali ääres ning Lisa tahtis saada kinnitust, et ta ei tapnud krahvinnat, kuid Hermann kogeles ainult ning Lisal sai lõpuks aru, et tema ikkagi tappis krahvinna. Ning Hermanni osatäitjal oli väga hea hääl ning mulle meeldisid enim tema esitatud lood. Ka teistel osatäitjatel olid väga head hääled, mille kooskõla oli väga nauditav ning nad lausid väga selgelt. Juurde olid pandud eesti keelsed subtiitrid. Orkester esitas oma osa hästi, kuid rohkem kuulasin esinejate lauldud palasid ning orkester ja laval toimuv moodustas ühe terviku, mida oli väga huvitav vaadata ja kuulata. Midagi nii jubedat ja häirivat ei olnudki, mida saaks mainida.
Üldiselt jäin rahule selle etendusega. Näitlejate poolt oli etendus väga meisterlikult ette kantud . Võrreldes mõne teise ooperiga, mida ma näinud olin, oli see väga hea. Ning ma ei kahetse, et seda vaatama läksin, sest need mõned tunnid mu elust, selle ooperi vaatamiseks, ei ole mingi igava etenudse peale raisatud.
Ning ka publik oli sellest ooperist hästi meelestatu, sest lõpus tänati näitlejaid tormilise aplausiga ning ka peale solistide aariaid plaksutati. Ning ooperi traagiline sisu meeldis ka publikule.
Kindlasti soovitan ka teistel, kes tahavad tõeliselt head ooperit näha, seda vaatama minna.
Kontserdiretsensioon-Padaemand #1 Kontserdiretsensioon-Padaemand #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ylekoige Õppematerjali autor
arvustus

Sarnased õppematerjalid

Cosi Fan Tutte
2
doc

Cosi Fan Tutte

Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Tema heliplaadistuste seast

Muusikaajalugu
Ballett Phaidra analüüs
8
doc

Ballett Phaidra analüüs

Sissejuhatus Käisin 15. märts Rahvusooper Estonia balletti Phaidra vaatamas KUMU auditooriumis. See on Mai Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Rahvusooper Estonia ühistöö. "Phaidra" põhineb antiikmütoloogial ­ Euripidese "Hippolytusel". Etenduses on kasutatud Benjamin Britteni vokaaltsüklit "Phaidra laulud" ja kaasaegse kreeka helilooja Iennas Xsenakise löökpillimuusikat. Löökpillimuusika oli küll varem salvestatud rahvusooperi orkestri poolt (dirigent Mihhail Gerts), kuid vokaaltsüklit laulab Juuli Lill. Etenduses tantsivad lisaks Kaie Kõrbile Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski. Phaidra on kaasaegne ballett, mida ma nägin esimest korda. See oli teistsugune ja üllatav. Samuti oli huvitav näha Kaie Kõrbi tantsimas. Phaidra Ballett põhineb Kreeka müüdil. Tantsuetenduse peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu lei

Muusika
Frank Sinatra Gala - retsensioon
3
docx

Frank Sinatra Gala - retsensioon

FRANK SINATRA GALA Frank Sinatra Gala kontsert on kummardus 20.sajandi ühele suuremale meelelahutajale, geniaalsele Frank Sinatrale. Frank Sinatra salvestas heliplaatidele umbes 1800 meloodiat ning on surematuks laulnud rohkem maailmahitte kui ükski teine vokalist ajaloos. Sinatra laulud ei ole kõigest juhuslikud meloodiad, vaid sümbolid ja neid on raske eraldada Sinatra häälest. Frank Sinatra ei ole vaid üks laulja või näitleja. Sinatra nimi on sümbol, mis tähistab tervet repertuaari, ajastut, elustiili. Ja muidugi ­ häält. Kui noor Frank 1939.aasta kevadel oma esimese plaadi salvestas, ei oleks küll keegi võinud oletada et kõhnast, laiade kõrvadega noormehest saab juba paari aasta pärast iidol, kes tõukab troonilt isegi Ameerika popmuusika kuninga Bing Crosby. Veelgi enam ­ et sellestsamast Itaalia verd noormehest küpseb filmistaar kes võidab Oscari, et temast kujuneb terve maailma üks omanäolisemaid meelelahutajaid ning et

Muusika
Pille Lill
4
docx

Pille Lill

Pille Lill on eesti laulja (sopran) ja Muusikute Fondi looja (PLMF). Pille Lill alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika ja ooperilaul. Oma haridusteed jätkas ta Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Bu

Muusika
Luikede järv
9
docx

Luikede järv

Vinni-Pajusti Gümnaasium ,,LUIKEDE JÄRV" Referaat 2016 1 SISUKORD Heliloojast...................................................................................................3 Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja.................................................................4 Peategelased...............................................................................................5-6 Sisukokkuvõte..............................................................................................7 Dirigendid...................................................................................................8 Arvamus......................................................................................................9 2 HELILOOJAST Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 ­ 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Kuigi tal olid head mu

Ballett
Kontserdiretsensioon-Savoy ball
4
docx

Kontserdiretsensioon „Savoy ball“

Kontserdiretsensioon ,,Savoy ball" 15.jaanuaril esietendus Rahvusooperis Estonia Pàl Àbrahami libreto Alfred Grünwald ja Fritz Löhner-Beda suurejoonelise opereti ,,Savoy ball"/ ,,Ball im Savoy" uusversioon Mart Sanderi redaktsioonis. Opereti ,,Savoy ball" lavastajaks ja ühtlasi ka kunstnikuks on multitalent Mart Sander, kes lisaks suurepärasele laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle on võitnud paljude eestlaste südamed oma Bel-Etagè Svingorkestriga. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Teiste seas on Sander on kirjutanud muusikalise fantaasia "The Vaudevillains" (2005) ning lavastanud Imre Kálmáni libreto Leo Stein ja Béla Jenbach opereti ,, Silva"(2010). Erinevalt maailmakuulsast operetist ,,Silva", milles leiduvaid teravaid paralleele tänapäeva maailmaga rõhutas Sander mitte etenduse kaasajastamisega, vaid ,,vanutamisega", on tema lavas

Muusika
Ooper-Carmen-Georges Bizet’
2
pdf

Ooper-Carmen-Georges Bizet’

Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on sopran, kes on õppinud koorijuhtimist Kiievis ja laulmist Ukraina Muusikaakadeemias. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keevallik, kes on omandanud do

Ooper
Muusika Retsensioon ooperist- Carmen
3
docx

Muusika Retsensioon ooperist “Carmen”

Retsensioon Detsembris käisin vaatamas ooperit "Carmen" Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus, Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma. Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania. Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps. Tema tunded muutusid kergesti, lõpuks maksis see talle ta elu. Sisu oli huvitav, tegevuste muutus oli hästi lavastatud ­ oli kerge jälgida ning arusaadav. Raskeks tegi kindlasti see, et etendus oli prantsuse keelne, kuid näitlejad suutsid sellele vaatamata olukorrad välja mängida. Ka süzee lugemine enne etendust a

Ooper




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun