Naturalism (0)

Naturalism
19. saj teise poole kirjandusvool . Selle voolu tekkimine on seotud loodusteaduste arenguga. Charles Darwini evolutsiooniteooria mõjutas seda voolu. See teooria ütles, et liikide vahel toimub olevusvõitlus ja ellu jääb tugevam, aga ka kohanemisvõimelisem. Naturalistis hakkasid samuti kujutama olevusvõitlust inimeste ühiskonnas ja kujutasid seda, kuidas inimesed peavad oma oludega kohanema . Nad hakkasid kujutama pigem vaesemat ühiskonnakihti, kus seda viletsust ja võitlust on veel rohkem. Nad otsisid olukordi , kus inimesed loomastuvad ja käituvad pigem oma kirgede ja ürgsete tungide ajel, mõistus jääb neil tagaplaanile. Kujutasid sageli pahelisi inimesi ja kurjategijaid. Nende teooria oli see, et igas inimeses on peidus ürgne alge, mis siis avaldub äärmuslikes oludes, aga mõnel juba ka varem. Inimene käitub teostes pigem instinktide mõjul ja mõistust kasutab ta ainult oma tegude õigustamiseks. S. Freud on öelnud: „Inimest juhivad hirm, nälg ja sugutung.“ Neid mõjutas ka pärilikkuse avastamine. Seetõttu hakkasid nad kirjutama suguvõsa romaane, et näidata, kuidas pärilikkus avaldub. Detailsed kirjeldused, eriti meeldis neile kirjeldada jälkusi. Esindajad: Emile Zola , prantslane , Eduard Vilde, eestlane.
Emile Zola
Elas põhiliselt Pariisis, tema esimene kuulsam teos on naturalistlik romaan „ Therese Raquin“ Peategelane on noor naine Thirese, kelles on ka pisust aafrika verd, välja see ei paista. Ta on hästi temperamentne , samas on ta alla surutud oma tugeva tahtejõuga tädi poolt. Ta on abiellunud tädi soovil ilma armastuseta tema pojaga. Abielu on ilma armastuseta ja tema mees on harjunud , et tema eest hoolitsetakse. Leiab endale armukese ja otsustavad koos tappa Therese’i mehe. Nad ei saa ikkagi õnnelikud olla, kuna neid hakkab vaevama südametunnistus. Piinad panevad neid käituma äärmuslikult, ennast ja teisi hävitavalt. Sõnum: ei tohiks teha kuritegusid , sest see hakkab vaevama, inimesel on ka südametunnistus, see hävitab tema elu. Zola kirjutas ka suguvõsa romaanisarja, kuhu kuulus 20 romaani „Rougon Macquartid.“ Jälgib ühte suguvõsa viie põlvkonna vältel, üks pool arendab ülespoole, saab edukamaks, teine käib järjest alla joodikuteks ja prostituutideks. „Söekaevurid“ Romaan räägib söekaevuritest, kuulub suguvõsa romaanidesarja. Peategelane on noormees Etienne , kes läheb tööle söekaevandusse, puutub kokku sealse troostitu ja vaese eluga. Kujutab streiki, kus Etienne on üks eestvedajaid. Töölised jäävad nälga, sest streik kestab pikalt, kujutab, kuidas inimesed moodustavad vägivaldse massi ja hakkavad linnas laamendama. Kujutab seda, kuidas suures rühmas inimene kaotab vastutuse ja käitub vastavalt rühmale. Lõpuks surutakse streik maha, politsei ajab laiali. Kõik naasevad kaevandusse tööle tagasi. Toimub varing ja Etienne jääb lõksu kaevandusse, koos oma tüdruksõbra Catherine ’ga, kes on samuti kaevanduses tööl, ja naise endise armukesega. Etienne tuleb elusana välja, teised surevad. Etienne lõpuks otsustab minna tööliste õiguste eest võitlema Pariisi. Teose sõnum: äärmuslikes oludes on enamik inimesi kõigeks võimelised: mõrvaks. Zolale omane on kirjeldada põhjalikult ja ilma tundevarjunditeta, vaesuste, allakäiku, vägivaldset inetut surma(haigused).
Fjodor Dostojevski
Sündinud Moskvas arstiperekonnas ja ta on lõpetanud sõjaväeinseneride kooli. Lapsepõlve mõjutas karm isa ja lahke ema. Ema kasvatas poegi kristlikus vaimus. Sealt on pärit Dostojevski austus usu vastu ja usk headusesse. Mehel oli langetõbi, see mõjutas tema elu, mis mõjutas tema loomingut. Ta oli abielus, armukesed, hasartmängusõltuvus. Dostojevski polnud rahul vene riigivõimuga, tegutses tsaarivastases põrandaaluses liikumises. Selle tõttu võeti ta kinni ja mõisteti surma. Tsaar viimsel hetkel andis armu . Oli 15 aastat sunnitööl Siberis , pärast seda teenis sõjaväes, kokku 10 aastat kodust eemal. Pühendas oma elu kirjandusele, kirjutas palju mahukaid romaane, kus ta kujutab just vaesemate ja ühiskonna tähelepanuta jäänud inimeste elu. Rõhutas headuse ideed oma romaanides.