Mats Traat "Inger", Armastus romaanis (9)

Mats Traat „ Inger “
Armastus romaanis
Mats Traadi teoses " Inger " on pearõhk armastusel ja suhetel. Peategelane Inger tundis end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid.
Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota , ta siiski tegi seda, eirates ohte . Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva - ja kindlustunde, samuti oli ta Ingeri silmis kahe jalaga maa peal. Näiteks ei suutnud Arne oma poegi maha jätta. Ta armastas neid. Samas ei võinud Ingerit ja Arne end avalikkuses koos näha lasta, kuna nii väike paik nagu too asula oli, oleksid kuulujutud levinud nagu kulutuli. Armastus laste vastu oli see, mis sai peamiselt Ingeri ja Arne suhtele saatuslikuks. Mehe abikaasa jäi nimelt jälle rasedaks, millega ta hoidis sõidujuhti enda küljes. 
Kuigi öeldakse, et vastandid tõmbuvad, pole see väide armastuse puhul õige. Arne proovis mõista Ingerit, kui too rääkis luulest või inglise keelest. Ta ei suutnud aga aru saada, kuidas saab haritud inimene armastada lihtsat kutselist autojuhti. Kiurgi pidas suhtes sarnasusi tähtsaks. Praktikant ütles Riina , Aeda ja Ingeri kohta: "Olete noored haritud naised, maa sool, teil on nii endale kui teistele kõrgemad nõudmised. Kui mitte varem, siis vähemalt õpinguaastail olete linnastunud ja iga traktorist või meremees teile elukaaslaseks ei passi ."
  Ingrit ei kahetsenud midagi. Ta ei süüdistanud armastuse ebaõnnestumiseski kedagi. Tal oli vaid valus . Õpetaja proovis seda võtta kui üht paljudest kogemustest elus.
Ingeril oli ka kerge suhe ühe meremees Jaaguga. Arvame, see oli pigem kiindumus, meeldiv illusioon, et kuskil seal kaugel keegi sind ootab. Inger ei avanud tema poolt saadetud kirjagi, et hoida seda kui talisman ja lugeda sellest alles siis, kui kõik läbi on. Nii oleks alles jäänud armas mälestus. Tundus aga, et mandril ei oodanud seda meremeest mitte ainult Inger, vaid ka muud neiud .  Selle ilmsiks tulekuga kaasnes suhte lõpp.
Arne tunded Ingerti vastu tärkasid inimtühjal saarel, kuhu nad lõpuks ka jäid. Kuna abielu Arnel oli umbe jooksnud, siis otsis ta ehk Ingeris seda, millest puudu jäi – õrnust, hellust, kiindumust. Kirgede lõkkele löömine ei tähendanud aga, et need ei vaibuks. Mees oli mõelnud, et kui ta ehk lahutaks end oma praegusest abikaasast ja abielluks Ingeriga, kas ka sellel suhtel ei tuleks kord lõppu. Sama olukord oli Riinal. Tema abikaasa elas nimelt suurlinnas. Kuna naine aga töötas koolis, siis pidi ta suvevaheaja lõppedes sinna tagasi minema. Mees ei suutnud aga sellises üksildases kohas elada. Kui Riina, Kiur, Inger ja Arne reisil tagasi tulid, levisid ühe kooliõpilase kaudu kuulujutud Riina ja Kiuri oletatavast suhtest . Õpetaja oli aga nõutu, sest ta poleks osanud seda oma abikaasale seletada. Kuigi nad olid peaaegu lahutuse äärel, otsustasid nad siiski veel üks kord uuesti proovida. Hiljem tuli aga välja, et Riina abikaasal oli siiski järjekordne armuke olnud. 
Ingeri sõbranna Aet väitis alati, et tema ei või armastada, talle on sõprus piisav. Ta oli aga alati väga emotsionaalne. Naine keeldus ehk armastamast seetõttu, et mõtles alati sisimas , et pole suuteline meest korralikult armastama , kuna pole võimeline tooma ilmale armastuse vilja, milleks oleks laps. Algklasside õpetaja a sai lohutust Kiurist. Aedal oli ka austaja, kes teda alati vaatamas käis. Nii naise ema kui mees tahtsid, et Aet abielluks selle mehega. Lõpuks jäi ta oma austajast rasedakski. 
Romaanist selgub , et ükski tegelane peale Aeda ei leidnudki endale armastuse. Tihtipeale võib tunduda, et kuigi on keegi ümbritsetud suure rahvahulgaga, on ta siiski ikka üksinda. Kuigi Aet tundis end tihti väga üksildasena, leidis siiski õnne. Armastust ei saa sundida .