1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 2) 4. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 3) 5. Maksuhaldur: - riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
lõbustusmaksja parkimistasu. Maks On seadusega või seaduse alusel vallavõi linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksukohustuslane • Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. • Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus,
ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ..
nõutakse puuduolev osa sisse. b. tähtajalisteks – maksumaksja peab maksu ise välja arvutama, deklareerima ja Maksuametile üle kandma – näiteks: käibemaks, sotsiaalmaks, erisoodustuste tulumaks. Meie seaduses on kõik maksud tähtajalised. c. Kinnipeetavad – maksumaksja ei tasu maksu isiklikult, need arvutatakse maha maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt ning deklareeritakse ja kantakse üle maksu kinnipidaja poolt, kes peab maksumaksjale maksustamisperioodi lõpus andma tõendi väljamaksete ning ülekantud maksude kohta (üksikisiku tulumaks) 6) Eesmärgi alusel – jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) a. üldised maksud – üldjuhul taotlevad fiskaalset eesmärki ja ei too endaga kaasa tuntavat kõrvalmõju. Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks). b
Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes
Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3
• Teabe nõudmine kolmandalt isikult (§61) • Asjade ja dokumentide esitamine (§62) Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi (§ 59 lg 2) 12. Maksukohustuse tekkimine § 6 MAKSUKOHUSTUSLANE • Maksumaksja • Maksu kinnipidaja • Muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuste eest • Juiidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine ja registrikannete muutmine toimub äriregistris. • Äriregistri andmed kantakse automaatselt üle maksukohustuslaste registrisse 13. Maksukohustuse tasumine Maksuseadusest või MKS-st võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused:
kohustuslikud vastutuskindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms.) Tasud ei ole maksud ehkki neid igapäevakeeles nimetakse maksudeks (lasteaiamaks, kommunaalmaks, elektrimaks jne.). Erand on kohaliku maksuna kogutav parkimistasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja (näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel).
Maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. 42. Millal võib maksuhaldur läbi viija revisjoni füüsilise isiku juures ? Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja. 43. Mida sätestab maksuseadus ? Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. Maksuseaduses sätestatakse: 1) maksu nimetus; 2) maksu objekt; 3) maksumäär; 4) maksumaksja; 5) maksu saaja või laekumise koht; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood; 7) maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused; 8) võimalikud maksusoodustused. 44. Kes on maksuhaldur ?
pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust. Arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv
9. Vaie toimingu peale tuleb esitada ............päeva jooksul, arvates päevast , mil vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama 10. Maksuhaldur ei nõuda tagatist kui nõue on · Alla 5000 krooni · Alla 1000 krooni 11. Maksuhalduri algatusel tehtud ekspertiisi kuulud katab maksumaksja- tõene, väär 12. Revisjoni võtab füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või maksu kinnipidaja- tõene, väär 13. Maksuhaldur teatab revisjoni ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega , mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt · 10 päeva enne revisjoni algust · 7 päeva enne revisjoni algust · 3 päeva enne revisjoni algust 14. Maa omandamisel või kasutuseõiguse tekkimisel alates 1 veebruarist tekib omaniku või kasutaja maksukohustus · Järgnevast kuus · 1 juulist · Järgneva aastast 1 jaanuarist 15
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses sätestatud volitatud esindaja kaudu. 7. Millised on maksuhalduri ülesanded?
ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutustasu maksumaksja jaoks. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaksud, käibemaks, tollimaks,aktsiid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed( pensionikindlustus- ja töötuskindlustusmakse) Kohalikud maksud on : müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks. Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksukohustuslase õigused: olla informeeritud, saada abi, esitada kaebusi, keelduda teabe andmisest,privaatsus ja omandi puutumatus. Maksukohustuslase vastutus: maksude tasumise kohustus, dokumentide säilitamise kohustus, raamatupidamise arvestuse pidamise kohustus, õigusjärglus, lepinguline vastutus. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või
Märkused 1. Vormi TSD lisas 1 näidatakse residendist füüsilise isiku isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse andmed vormil näidatud kalendrikuu eest. Iga isiku kohta täidetakse üks rida. 2. Vormi TSD lisa 1 esitatakse koos selle kuu deklaratsioonivormiga TSD, millal väljamakse tehti või sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 2-3 alusel sotsiaalmaks arvutati. Lisa 1 täidetakse eurodes sendi täpsusega. 3. Veerg 3. Kui tulumaksu kinnipidaja arvestab maksuvaba tulu, märgitakse veergu 3 tähis ,,X". 4. Veerus 3.1 näidatakse tulumaksuseaduse § 23 alusel väljamaksetest maha arvatud maksuvaba tulu summa, sealhulgas eelmistel kuudel kasutamata maksuvaba tulu sellele kuule edasikantud osa (tulumaksuseaduse § 42 lõiked 1 ja 3), samuti täiendav maksuvaba tulu pensionile (tulumaksuseaduse § 42 lõige 11) ja täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisele (tulumaksuseaduse § 42 lõige 12). 5. Veerus 3
liigse hulga raha käibeletulekust võrreldes tegelike vajadusega. Maksude ja maksete liigid Maks on seadusega pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus mis kuulub täitmisele ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning maksumaksja jaoks puudub otsene vastutasu. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuslane on maksumaksja , maksu kinnipidaja ( näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel). Maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet (riiklike
PALGA TULU MAKSUSTAMINE Maksuleping reguleerib ainult tulumaksu. Euroopa liidus sotsiaalmaksu määrus. TULUMAKS TuMS §13 residendid – tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud (palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel, teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis….) Tulumaksuga ei maksustata, st kohaldub vabastusmeetod, kui on toidetud mõlemad tingimused: 183 päeva, tulu….. Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riiki või KOV asutus, FIE, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident (nt välismaa äriühing, kellel on Eestis töötaja. Eesti maksustab – tuluallika riik. Tööandja peab registreerima ennast Eestis mitteresidendist tööandjana, ettevõtte tulumaks talle ei laiene.) Väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis – väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku
ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (MKS § 6 lg 1 p-d 1-3) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (MKS § 6 lg 2)
kuluekvivalentsus. Maksevõimelisuse printsiip: horisontaalse õigluse printsiip ja vertikaalse õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise
käibemaksukohustuslasena, mida nimetatakse grupiks (sel juhul tuleb tasuda grupi liikmetel solidaarsuse põhimõttel). Solidaarne on vastutus, kus maksud nõutakse sisse neilt, kellelt on neid võimalik sisse nõuda. Kui grupi peale on maks tasutud siis grupi siseselt arveldatakse juba omavahel – maksuhalduri eesmärk on see, et maks oleks tasutud – edaspidine ei kuulu enam tema huviorbiiti. b. Kinnipidamiskohustus – maksu kinnipidaja kohustus on pidada teise isiku tulult kinni tulumaks, see deklareerida ja tähtaegselt üle kanda (üksikisiku tulumaks). c. Tagastusnõue – isikul on õigus tagasi saada seaduses ettenähtust rohkem tasutud maksusumma või muu maksuseadusest tulenev enammakse. Maksu tagastusnõue tekib enammakse sooritamisel või maksukohustuse hilisemal äralangemisel. Näiteks kui on tekkinud tavaline enammakse või valearvestus siis vastav osa tagastatakse
Neid võib jagada kahte rühma: 1) RAHALISED NÕUDED · Maksukohustus- maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, tekib vahetult seadusest sätestatud teo koosseisu saabumisel. Samas maksukohustuses võib korraga võlgnikuks olla mitu isikut, kes vastutavad solidaarselt. (kõikidel on võrdne vastutus) Kui keegi võlgnikest oma kohustust ei täida, nõutakse see sisse teistelt. · Kinnipidamiskohustus- See on maksu kinnipidaja kohustus teise isiku tulult kinni pidada maksusumma, see deklareerida ja tähtaegselt üle kanda. · Tagastusnõue- See on maksumaksja õigus tagasi saada seaduses ettenähtust rohkem makstud maksu või muu maksuga seatud summa. Tagastusnõue tekib enammakse sooritamisel või maksukohustuse hilisemal äralangemisel. Asjaolud, miks hiljem ära langeb:
konventsiooniga kehtestatud nõuet laev ja laevapere pärast põhjendatud kautsjoni või muu rahalise tagatise üleandmist viivitamata vabastada, võib kinnipidamisest vabastamise küsimuse anda poolte kokkulepitud kohtusse või vahekohtusse; kui sellist kokkulepet kinnipidamisest arvates 10 päeva jooksul ei saavutata, antakse see küsimus kohtusse või vahekohtusse, mida artikli 287 alusel tunnustab kinnipidaja osalisriik, või Rahvusvahelisse Mereõiguse Kohtusse, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 2. Vabastamistaotluse võib teha ainult see riik või taotluse võib teha ainult selle riigi nimel, kelle lipu all laev sõidab. 3. Kohus või vahekohus võtab vabastamistaotluse viivitamata arutusele, käsitledes ainult vabastamise küsimust (kas kuulub vabastamisele või ei), arutamata laeva või selle omaniku või laevapere vastu pädevas siseriiklikus institutsioonis algatatud asju
§ 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
(tulumaks- kalendriaasta, üks kord aastas; maamaks- aastase perioodiga; Sooritamise viisi alusel saab maksud jaotada : 1. Sissenõutavad – on maks kui selle kohta saadakse maksuteade (üksikisiku tulumaks) 2. Tähtajalised maksud – kõik maksud on tähtajalised. Tuleb mingiks kindlaks kuupäevaks ära maksta. AGA kui maksumaksmise tähtaja jooksul tekib maksukohustus või kaob ära, siis tähtaeg muutub. 3. Kinnipeetav maks – maksud, kus maksu kinnipidaja peab teise isiku tulust kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse. Eeesmärgi alusel liigitamine. Maksud võivad olla üldise eesmärgiga ehk on kõikidele maksudele omane ehk piskaalneeesmärk, täidavad koormamisül või erieesmärgiga ehk kujundamisfunktsioon( ei pruugi kõikidel maksudel olla). Maksumäära alusel liigitamine. Progresseeruvad, propotsionaalsed ja regressiivsed maksud. Majanduslikusisu järgi jaotamine: 1. Tulumaksud – millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või
Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude
põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. II Äriseadustik Reglementeerib ettevõtete asutamise, tegutsemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning omakapitali ja tegevuse lõpetamise arvestuslikud küsimused erinevate ettevõtlusvormide tingimustes. III Võlaõigusseadus IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus
FIEsid peavad täitma käibemaksuseaduse nõudeid. 3. Tegevuse eripärast tulenevalt võivad tekkida FIE maksukohustused raskeveokimaksu, tollimaksu ning pakendiaktsiisi jm aktsiiside osas. 4. Kohalike maksude seaduse alusel võib ettevõtja asukoha kohaliku omavalitsuse poolt olla kehtestatud kohalikke makse. 5. Kui FIE on tööandja, tuleb tal täita tulumaksuseaduses ning töötuskindlustuse ja kogumispensionide seaduses sätestatud maksude ja maksete kinnipidaja kohustusi. Andes erisoodustusi töötajatele tuleb FIEl järgida tulumaksuseaduses erisoodustuste kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on oma veebilehel www.emta.ee avanud FIEdele mõeldud eraldi menüüvaliku (Ärikliendile FIEle) kust eelkõige ettevõtluse alustamisele mõtlevad inimesed, kuid ka juba tegutsevad FIEd leiavad juhiseid FIE ABC peatükkidest. Samas on esitatud ajakohastatud maksuhalduri juhised ja seisukohad FIE maksustamisel.
käibemaksukohustuslaseks. Käibemaksukohustuslaseks muutumine ei toimu automaatselt vaid selleks tuleb pöörduda Maksu- ja Tolliametisse. Tulumaks · Ettevõtte tulumaks ( maksumäär - 21 / 79 ) Ettevõte maksab tulumaksu erisoodustustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamakstud dividendidelt · Isiku tulumaks maksumäär 21 %, maksuvaba tulu 144 eurot kuus Isik maksab tulumaksu palgalt, ettevõtluse tuludelt ning muudelt tuludelt Tulumaksu kinnipidaja äriühing või FIE, kes teeb tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Näide: Vastavalt kokkuleppele on Siimu brutopalk (väljateenitud töötasu) 480 eurot. Ettevõte peab Siimu brutopalgale juurde arvestama järgmised maksud: 1. sotsiaalmaks 33 %: 480 * 33 % = 158,40 2. töötuskindlustusmakse 1,4 %: 480 * 1,4% = 6,72 11 Ettevõte peab Siimu brutopalgalt kinni pidama järgmised maksud: 1
ostetud vara võõrandamisest; 9) pistist ja altkäemaksu; 10) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust. 33. Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama? Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud väljamaksetelt pidama kinni tulumaksu vastavalt sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele
Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus. On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr. Seaduses on sätestatud tulumaksu kinnipidamise kord ja väljamaksmisel tehtavad mahaarvamised. Tihtipeale puutuvad ettevõtjad oma töös kokku mitmesuguste erisoodustustega, mis tekitavad küsimusi kas ja milliseid makse maksta?
rahvusvahelistele arvestusprintsiipidele raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamiseks. II Äriseadustik, vastu võetud 15. veebr 1995. a, jõustunud 1. sept 1995. a, muudatused-täiendused. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 8 III Maksuseadusandlus - maksukorralduse seadus, mis määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt.
- pistist ja altkäemaksu; (TuMS § 34 p 11) - Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust. (TuMS § 34 p 12) 33. Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama? Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule, mitteresidendile, aktsiaseltsifondile või lepingulisele investeerimisfondile TuMS 3., 5. ja 51. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. (TuMS § 40 lg 1) 34. Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse?
makstud tulumaks vastavalt §-le 48; kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest; pistist ja altkäemaksu; Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. 33. Kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama? § 40 Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile käesoleva seaduse 3. ja 5. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. 34. Millistelt väljamaksetelt tulumaks kinni peetakse? §41 Tulumaks peetakse kinni:
Tulumaksuga maksustatakse kõik tasud, mida maksab avalik- või eraõiguslik juriidiline isik oma nõukogu või juhatuse, neid asendavate organite või muu juhtimis- või kontrollorgani liikmele või välismaa äriühingu filiaali juhatajale oma tööülesannete täitmise eest. Maksustatavate tulude hulka kuuluvad ka riikliku ravikindlustuse ja töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitised ning vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised. Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. (TMS §40, lg.6). 14 Palgatulu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui:
00 · Sotsiaalmaks 264.00 · Töötuskindlustusmakse (maksab tööandja) 11.20 · Töötuskindlustusmakse (maksad sina) 22.40 · Kohustusliku kogumispensioni makse* 16.00 · Tulumaks 129.70 · Netopalk 631.90 · Tööandja kogukulu ehk palgafond 1075.20 Töötaja maksud, tööandja maksud · kahte tüüpi maksud · isikumaksud - üksikisiku tulumaks, töötuskindlustusmaks 2,0% ja kogumispensioni makse. · Tööandja on nende maksude kinnipidaja- vahendaja · Tööandja makseteks - töötuskindlusmaks ja sotsiaalmaks · Üksikisiku tulumaks 21%, -maksuvaba tulu144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas · NB! Maksuvaba tulu avalduse vastuvõtmisega ja maksuvaba tulu arvestamisega tunnistab tööandja ennast töötaja peamiseks tööandjaks ja võtab endale kohustuse maksta töötaja eest ka sotsiaalmaksu igakuuliselt vähemalt sotsiaalmaksu miinimumi ulatuses
(,,Täisminevik" (2007). ,,Seltsimees laps", mis sai just filmiks. Dokumentaalse taustaga proosakirjandus. Otseselt laulusõnu ja muusikalitõlkeid kirjutanud). Priidu Baier (laululine alge tema loomingus). Vana, suure ilusa luulega seostuvad: Kalle Käsper (klassikalise lihvitud vormiga. Huvitav segu ilusast andunud hoiakust, armastusluule, kuid samas ka inimlikke alatoone). Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses loodussõbralik luuletaja. 1980-90ndate vahetusel hakkas silma midagi enamat. Hirv ja Õnnepalu estetiseeriv joon. Olulisem kirjanduslooliselt mõlemad lähtuvad 19.saj lõpu ja 20.saj alguse sümbolistlikust traditsioonist. Doris Kareva, Rein Raud, Mats Traat, Eeva Park, Andres Ehin, Ene Mihkelson (Mihkelsoni poeetika on allegooriline varemete- poeetika, öeldu pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks),
Nii või teisiti on teda huvitanud normatiivsete lausete keel. Siit ka sageli ettetulev jurisprudentsi tähistus: jurisprudents kui arusaamise teadus. Arusaamine tuleb aga paljuski tõlgendamise abil. Nii kuulub jurisprudentsi küsimus õiguse tõlgendamisest ja rakendamisest kui dialektilisest protsessist. Jurisprudents abistab otsustajaid üksikjuhu õiglase lahenduse otsingul. Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreegleid. Õigusest kinnipidaja või õiguse kasutaja jaoks on nad käitumisreeglid. Õiguse rakendaja jaoks aga otsustamisreeglid. Ühe või teise juriidilise otsustuse tulemuslikkus sõltub paljus sellest, kui täpselt ja arusaadavalt on õigusnormi tekst formuleeritud. Täpsus ja arusaadavus ei piirdu ainult reguleeritava käitumise liigi ja määra kirjeldamisega. Õigusnormist peab tulenema ka selge ja arusaadav õiguslik tagajärg. Ihering on öelnud, et seadusandja peab
Resident on füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis või kes viibib 12 järjestikuse kuu jooksul Eestis vähemalt 183 päeva. Enamik füüsilistele isikutele tehtavatest väljamaksetest maksustatakse tulumaksuga maksu kinnipidamise teel. Vastavad maksukohustused täidab tööandja. Kinnipidamist ei saa rakendada füüsilise isiku ettevõtlustulu ja vara võõrandamisel saadud kasu korral. Maksuvaba tulu mahaarvamiseks füüsilisele isikule makstud tasult tulumaksu kinnipidaja (nt tööandja) poolt peab isik esitama ühekordse kirjaliku avalduse. Maksuvaba tulu saab maha arvata ainult ühe tööandja juures. Tuludeklaratsiooni märgitakse kõik eelmise aasta jooksul teenitud tulud ja neilt makstud tulumaks. Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete põhjal füüsilise isiku deklaratsiooni ning teeb eeltäidetud deklaratsiooni kättesaadavaks. Vaid palgatulu saavatel isikutel ei ole kohustust tuludeklaratsiooni esitada, kui
aasta 1. juulist. Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikutel on õigus ja kohustus maksta makset, kui nad on esitanud valikuavalduse (vabatahtlikult liitujad). Makse tasumise kohustus lõpeb lõpeb KoPS § 40 lõikes 2 nimetatud alusel kohustatud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril. Makse tasumine Kuna makse tasumine toimub makse kinnipidamise teel tuluallika juures, siis peab makse kinnipidaja kontrollima, kas isik, kellele ta teeb sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid, on kohustatud isik. Makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu ehk kõik Eestis tegutsevad tööandjad. Kinnipeetud maksed kantakse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksu- ja Tolliamet edastab tema pangakontole laekunud makse 15 tööpäeva jooksul Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole
väljaandmist; o eseme omanik peab hüvitama valdajale seoses kinnipeetava esemega tekkinud kahju; o eseme valdus ja nõue tulenevad valdaja ja võlgniku vahelistest õigussuhetest. Kinnipeetud eset tuleb hoida käsipandi sätete järgi. Kodulooma kinnipidamine on seaduses sätestatud kinnipidamise erijuhuna. Kinnisasja valdaja võib kinni pidada võõra kodulooma, kui see on tabatud kinnisasjal kahju tekitamas. Kinnipidaja peab sellest kohe teatama looma omanikule või politseile. Loom tuleb välja anda, kui kahju on hüvitatud. Kinnisasjalt lahkunud looma ei või enam kinni pidada. 10.5. KINNISPANT EHK HÜPOTEEK Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. 46
annaabi.ee 
