Kas üldse sobid ettevõtjaks? 2.etapp planeerimine Analüüsides olukorda toodanguturul, pannakse paika müügiprognoos, sellest lähtub ressursside vajadus ja viimasest tuleneb finantseerimise suurus. Esimesed sammud 3.etapp ettevalmistamine · Vali ettevõtte asukoht ja ärinimi · Hangi vajalikud registreerimised ja load · Kujunda logo, visiitkaardid jne · Pane paika raamatupidamissüsteem · Paigalda seadmed ja mööbel · Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevõtluse juriidilise vormi valik Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Täisühing (TÜ) Usaldusühing (UÜ) Osaühing (OÜ) Aktsiaselts (AS) Tulundusühistu Esimesed sammud 4.etapp avamine · Telli kauba (materjalide) varud · Sõlmi töölepingud · Alusta turunduskampaaniat · Kehtesta töögraafik · Kontrolli kõik üle · 100% valmis! · Ava uksed Esimesed sammud 5.etapp esimesed tegevuskuud · Säilita võetud siht ·
2. Kestusvõlasuhted. Lepingulised võlasuhted võivad olla suunatud soorituste tegemisele või vahetamisele ühekordse toiminguna või lühiajalise protsessina. Leping võib pooli kohustada ka pikemaks ajaks. Lepingud, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele, nim kestuslepinguteks (VÕS § 195 lg3). Kestuslepingud on näiteks töö-, üüri-, rendi- ja kindlustuslepingud. Teatud juhtudel võivad kestuslepingud olla ka müügilepingud, millega kohustatakse tarnima kaupu pikema aja jooksul, ning tööettevõtelepingud, kui teenuseid osutatakse korduvalt teatud aja jooksul. Kestuslepinguks on tavaliselt näiteks käsundusleping. Kestuslepingu kohustuste maht sõltub sellest, kui pikaks ajaks on leping sõlmitud. Kestuslepingute eristamine ühekordsetele sooritustele suunatud lepingutest võib olla
Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks. Lepinguid on kolme tüüpi: Tsiviilõiguslikud lepingud Haldusfunktsioonide täitmise lepingud Avalikõiguslikud lepingud Lepingute liigid tulenevad võlaõigusseadusest Võõrandamislepingud Kasutuslepingud Kindlustuslepingud Toetamislepingud Kompromisslepingud Seltsingulepingud Teenuse osutamise lepingud Lepingu sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, st seda, et pooled võivad sõlmida igasuguseid lepinguid. Lepinguvabaduse elementideks on: Vabadus otsustada kas leping sõlmida; Vabadus valida, kellega sõlmida; Vabadus valida, millist lepingut sõlmida; Vabadus valida lepingu sisu; Vabadus valida, millises vormis leping sõlmida, kui
väärtuse(turuväärtuse) võrra. Lisaks on õigus kindlustushüvitise maksmisel kindlustusandjal kinni pidada hüvitisest poliisi või toote kindlustustingimustes nimetatud omavastutus ning jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata kindlustusmaksed. Swedbanki tüüptingimustest lähtub ka veel, et kindlustusandjal on õigus kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingud nimetatud kohustust ning rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist või kahju suurust või kindlustusandja täitmiskohustuse ulatuse kindlakstegemist, või kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti ka sel juhul, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist, või kui kindlustusvõtja,
makstakse toetusi haigus- hooldus- ja sünnituslehtede alusel ning isiku avalduse alusel ning finantseeritakse ravikulud. 78 Isikukindlustuse liigid: õnnetusjuhtumi vastu kindlustamine ( individuaalne, lastele tehtav, töö- andja poolt tehtav), reisijatele ( ainus kohustuslik) kasumikooslusega elukindlustus täiskasvanutele ja lastel Mitmesugused muud kindlustuslepingud ( riskielukindlustus, laste) 79 Varakindlustuse liigid: Tulekindlustusleping Veekahjud vandalismikahjustuste vastu murdvaguste vastu eluhoonete kindlustus koduse vara kindlustus loomade kindlustus
2.1 Vali ettevõtte asukoht. 2.2 Vali ärinimi. 2.3 Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised. 2.4 Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti. 2.5 Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne. 2.6 Pane paika raamatupidamissüsteem. 2.7 Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja). 2.8 Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne. 2.9 Paigalda sidevahendid. 2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud. 3. etapp - tegevuse alustamine 3.1 Telli kauba (materjalide) varud. 3.2 Sõlmi töölepingud. 3.3 Alusta turunduskampaaniat. 3.4 Sea ettevõte avamisvalmis. 3.5 Kehtesta töögraafik. 3.6 Kontrolli kõik üle. 3.7 Tee uksed lahti. · 4. etapp soovitused stardijärgseks perioodiks 1. Säilita võetud siht (kui ettevalmistus oli põhjalik). Hoia fookust. 2. Planeeri tasakaalustatud ajakasutus. 3. Õpi paremini tundma kliente
(hind, lepingu ese, soorituse kirjeldus jm). Kindel vorm kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Lepingute liigid: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Lepingu vormi nõuded 13 Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) Kindel vorm kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta.
o vähendada saastekoormust (nt CO2) ja ressursside kasutamist (fossiilkütused, püügikvoodid) o Anda turueelis neile, kes suudavad efektiivsust suurendada (ja seega vähendada heitkoguseid toodetud ühiku kohta) Kindlustus- ja hüvitusmehhanismid o tagada piisav hüvitis keskkonnaohtlike tegevuste puhul o suurte kahjustuste vältimine (nt naftafond, ettevõtete kindlustuslepingud) Kõik instrumendid nõuavad tavaliselt õigusaktide jõustamist. - Vältimaks free rider problem tekkimist (, et keegi saaks hinnaeelise mitte kaasa tehes) Nõrkused: Halvasti raendatavad, kuid see tegevus/toode on inimese elukvaliteedi suhtes väga oluline (vesi, toit, elektrienergia, Keskkonnale hinnale rahalise väärtuse määramine on põhimõtteliselt vale Litsentsimisreostus (poliitikaväljundina) on ebameeldiv (nt nõustumine mingi
Nõukogu IASB. IFRSi kasut ELis, Venemaal, Hongkongis jne Varem nimetati IFRS-i rahvusvaheliseks raamatupidamisstandardiks ehk IAS-ks IFRS-I rakendamine kohustuslik kõigile EL riikide börsiettevõtetele, finantsinstitutsioonidele ja kindlustsettevõtetele konsolideeritud aruande koostamisel IFRS-I loetelu: - esmakordne rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi kasutuselevõtmine - aktsiapõhine makse - äriühendused - kindlustuslepingud - müügiks hoitav põhivara ja lõpetatud tegevusvaldkonnad 15. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline osa Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid: - raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; - varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; nt. varud ja nõuded ostjate vastu);
kohustused tuleb täita üheaegselt) d. Kestvuse alusel - Ühekordsed lepingud (lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav) ja kestevlepingud (kestva kohustuse täitmine). e. Subjektide rolli alusel - Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud f. Tegevusvabaduse alusel Võõrandamislepingud, kasutamislepingud, kindlustuslepingud, toetamislepingud, kompromisslepingud, haldus- ja tsiviilõigus lepingud, lisaks veel töölepingud, pärimislepingud jne. Lepinguid on vaja liigitada, selleks et kindlaks määrata erinevatest lepingutest tulenevaid nõudeid. 9. Lepingueelsed läbirääkimised - Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad 1üksteisele lepingu sõlmimise
alanud kroonilise haiguse. · Füsioteraapia protseduuride kulud, mida ka haigekassas kindlustatuna kannate praegu ise. · Laste ja täiskasvanute vaktsineerimise kulud. · Raskete õnnetuste või haigestumiste tagajärjel tekkinud puude korral abivahendite maksumus (prillid, kontaktläätsed, liigeseproteesid, ratastoolid, kuuldeaparaadid jt.). Kindlustuskatte ulatuse valib klient. 28. Tulumaksusoodustustega kindlustuslepingud Pensionikindlustus saab iga aasta tulumaksu tagasi, ning lepingu lõpus saab raha välja võtta 10% tulumaksuga. Laenukindlustus, lastekindlustus väljamaksmine on tulumaksuvaba 29. Kodukindlustuslepingud Kodukindlustus on mõeldud elamu ja selle abihoonete, rajatiste, korteri, suvila või nendes asuva koduse vara kindlustamiseks äkilise ja ettearvamatu sündmuse tagajärgede vastu, milleks on: · tulekahju;
Ettevõttel tekivad kohustused Tegevused ettevõtte tegevuse alustamisel: · Äriühingu asutamine · Ettevõtte registreerimine vajalikes registrites ning lubade ja litsentside hankimine; · Firmamärgi (logo) ja kodulehe kujundamine; · Vajalike ruumide, seadmete, kontorisisustuse jms. Hankimine; · Töötajate valik ja värbamine; · Vajalike lepingute sõlmimine (hankelepingud, müügilepingud, töölepingud, kindlustuslepingud); · Turundustegevusega alustamine III ETAPP: Stardi- ehk käivitamisperiood Stardiperioodil on oluline saavutada tasakaalupunkt ja positiivne rahakäive ning kindlustada stabiilne tegevus. Seega on sellel perioodil põhitähelepanu suunatud müügile ja raha laekumisele. Äri on käivitunud, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte toodab kasumit. Selleks, et äri edukalt käivitada on vajalik stardikapitali olemasolu.
kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu · Rendilepingu kohaselt kohustub üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Erinevalt üürilepingust annab rendileping rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse · Laenuleping · Krediidileping · Tarbijakrediidileping KINDLUSTUSLEPINGUD · Kahjukindlustus · Vastutuskindlustus · Isikukindlustus TEENUSEOSUTAMISE LEPINGUD · Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud · Maaklerileping · Agendileping · Komisjonileping · Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või
Lepingu vabaduse põhimõte Leping on täitmiseks kohustuslik Üha enam kasutatakse tüüplepinguid. Lepingu tingimused: Maht, pind, kvaliteet, tähtaeg, lepingu pooled, lepingu objekt, maksmisviis, vaidluste lahendamise kord, sanktsioonid e. Lepingu tagamise vahendid. Levinud vahendid: Käsiraamat, viivis, leppetrahv, pant, käendus. Lepingute liigid: ostu müügi lepingud, vahetuslepingud, kinkelepingud, üürileping, rendileping, liisingleping, laenuleping, veolepingud, kindlustuslepingud jne. Pankrott Pankrott on kohtuotsusega välja kuulutatud maksejõuetus. Pankroti avaldus tuleb esitada esimese astme kohtule. Avaldust võib estitada nii võlgnik kui võle usaldaja. Kohus peab 10-e päeva jooksul otsustaama kas alustada pankroti menetlust või mitte. Kui otsus on jaatav, siis lõpptulemusena on 4 võimalust: 1. jätta avaldus rahuldamatta. 2. Raugemine 3. Kompromiss 4. Halduri lõpparuande kinnitamine
2.etapp: ettevalmistamine 2.1Vali ettevõtte asukoht. 2.2Vali ärinimi. 2.3Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised. 2.4Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti. 2.5Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne. 2.6Pane paika raamatupidamissüsteem. 2.7 Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja). 2.8Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne. 2.9Paigalda sidevahendid. 2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud 3.etapp:tegevuse alustamine 3.1Telli kauba (materjalide) varud. 3.2Sõlmi töölepingud. 3.3Alusta turunduskampaaniat. 3.4Sea ettevõte avamisvalmis. 3.5Kehtesta töögraafik. 3.6 Kontrolli kõik üle. 3.7Tee uksed lahti. 4.etapp:soovitused stardijärgseks perioodiks/esimesed tegevuskuud - Säilita võetud siht (kui ettevalmistus oli põhjalik). Hoia fookust. - Planeeri tasakaalustatud ajakasutus. - Õpi paremini tundma kliente. Kuula! - Täiusta toodet/teenust.
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on
kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama. Elukindlustuses: kokkulepitud summa, mis makstakse kindlustusvõtjale või soodustatud isikule kokkulepitud tähtaja saabudes või kindlustatu invaliidistumise või surma korral. . 76. Millised näitajad mõjutavad kindlustuspreemiat? · Riskifaktorid · Inflatsioon · Intressimäär · Konkurents · Tegevuskulude tase 77. Kindlustuse erinevad vormid, näited. · Vabatahtlik kindlustus - kindlustuslepingud, mille sõlmimise kohustus ei ole sätestatud seaduses. Nt kodukindlustus, kaskokindlustus jm. · Kohustuslik kindlustus - seadusega sätestatud kohustus sõlmida kindlustusleping. Nt liikluskindlustus. · Sundkindlustus - seadusega sätestatud kohustus tasuda makset või maksu, kui vastav hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Nt ravikindlustus, töötuskindlustus. 78. Millest koosnevad kindlustuspakkujate sissetulekud ja väljaminekud.
2.2 Vali ärinimi 2.3 Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4 Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti 2.5 Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6 Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7 Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatup.) 2.8 Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9 Paigalda sidevahendid 2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud 3. etapp - tegevuse alustamine 3.1 Telli kauba (materjalide) varud 3.2 Sõlmi töölepingud 3.3 Alusta turunduskampaaniat 3.4 Sea ettevõte avamisvalmis 3.5 Kehtesta töögraafik 3.6 Kontrolli kõik üle 3.7 Tee uksed lahti 4. etapp soovitused stardijärgseks perioodiks Säilita võetud siht (kui ettevalmistus oli põhjalik). Hoia fookust. Planeeri tasakaalustatud ajakasutus.
Frontier DES Delivere Ex Ship DDU Delivered Duty DEQ Delivered Ex Quay Unpaid DDP Delievered Duty Paid Tarneklauslite nõuete esitus Tarneklausli preambul A Müüja kohustused B Ostja kohustused A1 Kauba tarnimine vastavalt B1 Kauba eest tasumine müügilepingule A2 Litsentsid, ametlikud load B2 Litsentsid, ametlikud load ja formaalsused ja formaalsused A3 Veo ja kindlustuslepingud B3 Veo ja kindlustuslepingud A4 Kauba tarnimine B4 Kaubatarne vastuvõtmine A5 Riskide üleminek B5 Riskide üleminek A6 Kulude jaotamine B6 Kulude jaotamine A7 Teatis ostjale B7 Teatis müüjale A8 Tarnetõend, B8 Tarnetõend, veodokument või veodokument või sellele vastav sellele vastav elektronteatis elektronteatis A9 Kontrollimine, B9 Kauba pakkimine, inspekteerimine markeerimine
2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2. Sõlmi töölepingud 3.3. Alusta turunduskampaaniat 3.4. Sea ettevõte avamisvalmis 3.5. Kehtesta töögraafik 3.6. Kontrolli kõik üle
o otsene kahju o saamata jäänud tulu · mittevaraline kahju Kohustus lõppeb: · kohustuse täitmisega · tasaarvestusega · kui võlgniku ja võlausaldaja isikud langevad kokku (nt võlausaldaja pärib võlgniku vara) · poolte kokkuleppel · vana võlasuhte asendamisel uuega (uuendamine) · lepingust taganemisega või sellest ülesütlemisega · võlgniku surmaga · võlausaldaja surmaga 6.5 VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping · frantsiisileping
Kohustus lõppeb: 50 · kohustuse täitmisega · tasaarvestusega · kui võlgniku ja võlausaldaja isikud langevad kokku (nt võlausaldaja pärib võlgniku vara) · poolte kokkuleppel · vana võlasuhte asendamisel uuega (uuendamine) · lepingust taganemisega või sellest ülesütlemisega · võlgniku surmaga · võlausaldaja surmaga 6.5 VÕÕRANDAMISLEPINGUD. KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping
2.2 Vali ärinimi 2.3 Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4 Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti 2.5 Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6 Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7 Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatup.) 2.8 Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9 Paigalda sidevahendid 2.10 Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud 3. etapp - tegevuse alustamine 3.1 Telli kauba (materjalide) varud 3.2 Sõlmi töölepingud 3.3 Alusta turunduskampaaniat 3.4 Sea ettevõte avamisvalmis 3.5 Kehtesta töögraafik 3.6 Kontrolli kõik üle 3.7 Tee uksed lahti 4. etapp soovitused stardijärgseks perioodiks Säilita võetud siht (kui ettevalmistus oli põhjalik). Hoia fookust. Planeeri tasakaalustatud ajakasutus.
äriühingu, muu juriidilise isiku või ühenduse kohustuste eest; g) | küsimus, kas esindaja võib võtta käsundiandjale või organ võtta äriühingule või muule juriidilisele isikule või organiseeritud ühendusele kolmanda isiku ees kohustusi; h) | sihtfondi asutamine ning suhted asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahel; i) | võlasuhted, mis tulenevad lepingu sõlmimisele eelnenud toimingutest; j) | kindlustuslepingud, mis tulenevad muude organisatsioonide kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta) (14) artiklis 2 nimetatud ettevõtjate tegevusest, mille eesmärk on anda hüvitisi ettevõtja või ettevõtjate grupi või kutseala või kutsealade rühma töötajatele või füüsilisest isikutest ettevõtjatele surma või invaliidistumise korral või tegevuse katkemise või piiramise korral või kutsehaiguste või tööõnnetuste korral. 3
4.3. Kinnisvara korrashoiustandardi komplekstegevused 5. KINNISVARA HALDAMINE 5.1. Kinnisvara haldamise mõiste 5.2. Omanikukohustused 5.3. Tarbimisteenused 5.4. Tugiteenus 6. KINNISVARA HOOLDAMINE 6.1. Kinnisvara hooldamise mõiste 6.2. Tehnohooldus 6.3. Heakorratööd 6.4. Remonditööd 7. KINNISVARA MAJANDUSKAVA 7.1. Majanduskava koostamise alused 7.2. Majanduskava ülesehitus 7.3. Majanduskava kasutamine 8. KINNISVARAGA SEOTUD LEPINGUD 8.1. Üürilepingud 8.2. Rendilepingud 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus 8.3.2. Kahjukindlustus 8.3.3. Korteriomanike kaasomandi kindlustamine 8.3.4. Tsiviilvastutuskindlustus 9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A
Kindlustusportfell on ühe kindlustusandja käes olev kehtivate kindlustuslepingute kogum koos nende juurde kuuluvate reservidega. Kindlustusseltsi poolt enda kanda võetud üksik suurim risk ühe kindlustusobjekti suhtes võib olla kuni 10 protsenti omavahenditest (ülejäänud peab olema edasikindlustatud) ja erinevate kindlustusriskide summa ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või ületada 20 protsenti omavahenditest. Näiteks kui kindlustusseltsil on mitmeid kindlustuslepingud, mille omavastutus ületab 10% nõuet omakapitalist siis edasikindlustuslepingud võivad muutuda kehtetuks. Sel juhul on petetud edasikindlustajat, kui reaalne omakapital ei vasta edasikindlustusseltsile väidetule, sest siis on edasikindlustuspreemiat makstud vähem kui ta oleks tegelikult pidanud maksma. Mida suurem on kindlustusseltsi omakapital, seda suuremaid riske ta saab võtta ja seda odavam on tema edasikindlustamise hind. Kindlustusseltside omandistruktuur 1
kasutatakse. Psüühikasse on talletunud stereotüübid. Arhetüübid ja nende esimesed funktsioonid inimese elus: stabiilsus kuuluvus sõltumatus meisterlikkus igaüks tahab olla omaette, aga samas kuuluda kuhugi, samas olla sõltumatu. Iga inimene vajab turvalisust ja stabiilsust, mida saab saavutada rutiini, mugavuse, äraproovitud asjadele truuksjäämisele (kindlustuslepingud, töökohast kinnihoidmine pensioniks, vitamiinide söömine tervena püsimiseks), aga samas kannustavad tagant ambitsioonid, soov olla teistest parem, milleks tuleb võtta riske. Nende arhetüüpide vahel tuleb otsida kompromisse. Arhetüübid on vahendajad kliendi motivatsiooni ja toodete vahel. Ettevõtte brändide loojad ja reklaamikirjutajad lähtuvad sellest, et inimesed tahavad arhetüüpidega sarnaneda. Üks tee arhetüüpideni jõuda on toodet kasutada
see õigus on lepingus sätestatud; 5) hoidjal on õigus saada hoiutasu, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või ui asjaolude kohaelt võib eeldada tasu maksmist nng sel juhul peab hoiuleandja hoiutasu maksma hoidmise lõppemisel. 6) Asendatvate asjade hoiuleandmisel eeldatakse, et asjade oman läheb üle hoidjale. Hoiule antud raha kasutamise korral peab hoidja maksma intressi raha kasutamise aja eest. 4. Kindlustuslepingud, nende üldiseloomustus ja lepingute erinevused Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kokkulepe. Sellega kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.Näiteks autode puhul kehtib sundkindlustus, sest autoõnnetusi juhtub
2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2. Sõlmi töölepingud 3.3. Alusta turunduskampaaniat 3.4. Sea ettevõte avamisvalmis 3.5. Kehtesta töögraafik 3.6. Kontrolli kõik üle 3.7. Tee uksed lahti 4.2
2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) – see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem – nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp – tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2. Sõlmi töölepingud 3.3. Alusta turunduskampaaniat 3.4. Sea ettevõte avamisvalmis 3.5. Kehtesta töögraafik
reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud Vaikiva seltsingu leping Võlakohustuse tekkimise alused
2.3. Hangi vajalikud load, litsentsid ja registreerimised 2.4. Ava pangaarve, vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist) 2.5. Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne 2.6. Pane paika raamatupidamissüsteem 2.7. Konsulteeri ekspertidega (jurist, raamatupidaja jt) see võib olla vajalik ka varem 2.8. Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne 2.9. Paigalda sidevahendid 2.10. Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid. 3. etapp tegevuse alustamine 3.1. Telli kauba (materjalide) varud 3.2. Sõlmi töölepingud 3.3. Alusta turunduskampaaniat 3.4. Sea ettevõte avamisvalmis 3.5. Kehtesta töögraafik 3.6. Kontrolli kõik üle 3.7. Tee uksed lahti 4.2
kogumit, muuhulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele). 6) Ehitise ajutise kasutamise leping 7) Tasuta kasutamise leping 44 8) Laenuleping ja krediidileping Üüri- ja rendilepingu eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. Kindlustuslepingud Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Toetamislepingud Toetamislepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus toetada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud asja jooksul. 1) Elurendis
55 Lepingute liigitus. Lepingute)liigid) Võõrandamislepingud) Kasutuslepingud) Lepingute)liigitus) Kindlustuslepingud) Teenuste)osutamise) lepingud) Toetamislepingud) Seltsinguleping) Väärtpaberid) Lepinguvälised)
väikese osa. 3) Piirangute puudumisel pakutakse turul erinevamaid tarbijakrediidi tooteid, kuna intressipiirang välistab kõrge kulukusega toodete turule toomise. Seega piirangute kehtestamisel väheneb pakutavate krediiditoodete arv. 4) Intressipiirangu kehtestamine võib kaasa tuua krediidiga seotud muude tasude suurenemise või uute tasude kehtestamise (näitena krediitkaardiga seotud erinevad tasud, kindlustuslepingud jm krediidivõtjalt), mistõttu on tõhusam pigem krediidi kulukuse määra piiramine. Uuringu tulemusena ei saa väita, et intressipiirangu kehtestamine soodustaks illegaalse krediidituru teket või suunaks isikuid mitte-pankadest krediidiandjate juurde. Piisava alusmaterjali puudumise tõttu ei saa aga ka väita, et intressilae kehtestamine takistaks isikute sattumist võlgnevusse või maksejõuetuse olukorda. Krediidituru integratsioonile
tüüptingimuste abil. Individuaaltingimused- lepingu tingimused, mille sisu on lepingupoolte poolt enne lepingu sõlmimist läbiräägitavad. (Lepingu pooled on vabad kujundama lepingu sisu ja kui on nõustunud, siis hiljem ei saa väitma hakata, et tingimused ei kehti) Tüüptingimused- Tingimused, mis on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingu pooled pole eraldi läbi rääkinud ja mille sisu üks lepingupool mõjutada ei saa. (panga lepingud, kindlustuslepingud, toidupood) Miks peame tähelepanu pöörama sellele, millistel tingimustel on leping sõlmitud? Sõltuvalt sellest, millistel tingimustel oleme lepingu sõlminud, me saame hakata rääkima erinevatest õigustest ja kohustustest, mis peavad olema enne lepingu sõlmimist täidetud. Kui oleme lepingu sõlminud tüüptingimuste abil on meil võimalik lepingu tingimusi tühistada ja kui saame lepingu tingimusi tühistada, siis tingimused ei kehti.
- kahepoolsed ja mitmepoolsed - konsensuaalsed- kokkuleppe alusel sõlmitakse leping ja reaalsed- leping loetakse sõlmituks siis, kus laen on üle antud - ühekordse sooritusele suunatud ja kest(v)uslepingud - tüüpilised ja ebatüüpilised - olemusest lähtuvad: võõrandamis-, kasutuslepingud jne - kestvuslepingud- leping, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele nt töö-, üüri-, rendi-, ja kindlustuslepingud. 2. Lepinguvälised ehk seadusest tulenevad VÕSi struktuur 1. Üldosa Kõigi võlasuhete jaoks õiguslikku tähendust omavad küsimused: - kohustuste tekkimine, täitmine, lõppemine - kohustuse rikkumine, õiguskaitsevahendid - võlakohustuse ülekandmine jms 2. Eriosa - lepingud - lepinguvälised võlasuhted MÕISTED: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 1) Mida reguleerib võlaõigus?
1850-ndatel hakkab toimuma teine jagunemine, meetodi alusel, ajaloolise ja süstemaatilisuse vahel. Romanistide teise põlvkonna tähteos Puchta "Institutsioonide kursus", pandektistika rajamine. Rudolf Ihering. CODE CIVILE Ajalooline käekäik CC 75 aastat stabiilsust, tänapäevalgi kasulikud tõlgendused rahutul ajajärgul. Majanduslikud ja sotsiaalsed muutused sundisid 1904-1911 ja teist korda pärast MS II uut koodeksit välja töötama, mis aga kukkusid läbi. Kindlustuslepingud, tööõigus jt, seisavad väljaspool CC iseseisvate statuutidena, mis omakorda võidakse koodeksis kokku koguda (Code de la consommation) Suured osad koodeksist on reformitud. Pealegi on alates 20. sajandist kohtuotsustega palju õigust loodud (nt. loonud alusetu rikastumise ja vastutuse põhimõtted). Niisiis on koodeks koodeksina kehtivust kaotamas, järjest enam on tähtsust kohtute loodud õigusel CC kehtis: Prantsusmaa, Luxemburg, Belgia, Lõuna-Ameerika, kolooniad Aasias ja Aafrikas,
annaabi.ee 
