Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kiiresti riknevad kaubad ja ATP nõuded - sarnased materjalid

veok, riknevate, lmutatud, estatud, lmutus, termos, veol, lisas, leta, riknevad, imalik, tehnoloogia, kaubad, kaubaruumi, seadmed, vahemaad, iduk, hemalt, sertifitseerimise, ilitada, giviljad, sertifikaat, rgitud, lihatooted, molluskid, rele, piimatooted, banaanid, ametiasutus, conditions, riigiteataja, equipment, legal, chain, toidukaubad, tarbijani
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kiiresti riknevad kaubad

EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Kiiresti riknevad kaubad Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................

Lastindus ja laondus
74 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan

Logistika
445 allalaadimist
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid...
50 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad. Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist. Loomsed rasvad sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid

Toitumisõpetus
139 allalaadimist
thumbnail
398
ppt

ELEA Organisatsioon

makstud. Kui loovutab valduse kaotab õiguse. Paljudes maades ei pea hoidma oma käes, võib hoiustada oma arvel. Kui hoiustaja on kauba kliendile kätte andnud, kaotab E õiguse kaubale oma tasu katteks. Sple tasu maksmine enamikes maades näeb seadusandlus ette, et Ele tuleb maksta intressi seaduses sätestatud määral, kui klient ei tasu mõistliku aja jooksul sageli keelduvad kliendid maksmast, kui kaup on veol kahjustatud. Tavaõiguse maades ei ole see põhjendatud. Üldist regulatsiooni siiski pole. mitmes tsiviilõiguse maades arvestab saatja, et saaja tasub veo eest ja iga E eeldab, et järgnev E või vedaja inkasseerib eelnevad maksed enne, kui loovutab kauba. See õigus on kaitstud tsiviilkoodeksiga. Õige kaubakirjeldus tavaliselt annab klient kaubakirjelduse. See on oluline E tasu arvestamisel. Hinnalisel kaubal on kõrgem tasu

Logistika
56 allalaadimist
thumbnail
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?..............

Baaslogistika
132 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Kauba kaitlemine

11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami

Logistika
54 allalaadimist
thumbnail
76
docx

Ärilogistika- eksamimaterjal

1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste:  Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani.  Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).  Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks.  Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise pla

Ärilogistika
211 allalaadimist
thumbnail
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine

Logistika alused
283 allalaadimist
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

pöörduda; · kasutada loomade õigesse suunda juhtimiseks oma häält või ajamislaudu; · jälgida, et veoki vaheseinu, külgväravaid või kaldteid sulgedes ei jääks loomade jalad või sabad millegi vahele. Kui loomad on veokisse laaditud, siis peab jälgima, et nad ei puutuks kokku sama liiki võõraste loomadega teistest farmidest/sulgudest, soovitatav on kasutada sektoriteks jaotatud veoruumi. Nõuded veokile ja vedajale: · veok peab vastama hügieeninõuetele; · veok peab olema registreeritud; · puhastuse ja desinfektsiooninõuded peavad olema täidetud; · vedaja ja loomadega kokkupuutuvad inimesed peavad olema koolitatud, omama vajalikku kogemust ja järgima ettekirjutusi; · loomad ei tohi puutuda kokku sama liiki võõraste loomadega teistest farmidest/sulgudest (kasutada sektoriteks jaotatud veoruumi);

Tehnoloogia
160 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Pakkimine

Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kaitsta ka varaste eest. Lisaks vigastuste veol ja käsitsemisel võivad toodet, sõltumata sellest, kas on tegemist toiduaine või tööstuskaubaga, rikkuda valgus, niiskus, temperatuuri kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid. Paljudel juhtudel on võimalik parandada toote kaitstust ja samal ajal vähendada pakkimise kulu sobiva pakendimaterjali, pakendi konstruktsiooni ja pakkimismooduse kasutamisega. Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus- ja

Logistika
129 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ärilogistika konspekt

kolmeks: sisendlogistika (tegevused, mida tehakse materjali saamiseks ettevõtte käsutusse – materjalide ja pooltoodete soetamine, tarnimine, hankimine, ostmine), seesmine logistika (hinnatakse ressursse, mis on tootmiseks vajalikud) ja väljundlogistika (valmistoote jaotuse, liikumise ja ladustamise toimingud tootmisest tarbijani, turustuse lõpp-punkti). 4) Tarneahela integratsiooni etapp (väärtusketikeskne etapp) - etapi algus 90.aastatel. logistikale lisas tähtsust üldine areng ja rahvusvaheline konkurents, rahvusvaheline majanduskriis, keskkonnanõuded, poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid, e-kaubanduse areng. Logistilises väärtusketis kuuluvad kõik tegevused ühe struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega

Ärilogistika
87 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Logistika ja transport ärilogistika konspekt

Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar

Baaslogistika
121 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Turunduslogistika kordamiseks

o Väärtus (mida suurme on kauba väärtuskaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulu osakaal) o Lastitavus (ruumalakasutus, auto vs tervavili) o Kaubakäitluse lihtsus (elevant vs ühesugused kastid) o Asendatavus (kui on lihtsalt asendatavad tooted, siis võib vaja minna kasutada kiiret, aga kallist transporti) o Vastutusrisk (kuld vs muld) o Toote eriomadused (kiiresti riknevad kaubad, ohtlukud kaubad) · Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: o Asukoht (kaugus) o Konkurentsi tase(monopol vs konkurents) o Mastaabisäästuefekt (rong vs lennuk) o Energiahinnad (nafta) o Vedude tasakaalustatud (koorem mõlemal suunal) o Riiklikud eeskirjad (keskkonnakaitse, ohutus jne) Transpordisüsteem ja ­poliitika · Koosneb järgnevatest komponentidest:

Baaslogistika
59 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine. Kinnitati Keskkonnategevusprogramm aastateks 1973 – 1976.  I Keskkonnaprogrammile järgnesid II (1977) ja III (1983)  Keskkonnategevusprogramm (1987 – 1992) ja kuulutati 1987.a. Euroopa Keskkonna Aastaks.  1988.a. loodi mitmed Ühenduse Keskkonnafondid  1993.a. novembris vastuvõetud Maastrichti Lepe lisas “säästva ja keskkonnakasutuse mõttes mitte-inflatsioonilise” kontseptsiooni arvestamise Ühenduse tegevustes ning kinnitas kõigi Euroopa Liidu poliitikatele ettevaatusprintsiibi rakendamise kohustuse  Amsterdami Leppe jõustumine 1997.a. tõi taas esile säästva arengu printsiibi  VI Keskkonnategevusprogramm (2001–2010) annab EL keskkonnapoliitikale uue tähenduse

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

TOIDUAINETE SENSOORSE...
74 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �

Riigiteadused
19 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Logistika kordamisküsimused

9. Õhutranspordi olemus Lennuvedusid tehakse siis, kui: • kauba väärtus, arvestades selle kaalu, on suhteliselt kõrge • kauba kvaliteedi ja/või tarbimisväärtuse säilimine selle kiire päralejõudmise tõttu tõstab selle väärtust • kauba vedamine muu transpordiliigiga nõuaks mitmeid veoviise ja kauba ümberlaadimist, millega kaasneksid täiendavad kulud -Õhutranspordiga veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe: • kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne) • kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile lisaväärtust • ekspress-saadetised • väärtuslik kaup, mille transportimisel on veokulu tühine võrreldes muude kulude ja kauba hinnaga • kaubad, mille veoaeg on lühike (varuosad, tootenäidised, näituse eksponaadid) • kiiresti aeguvad tooted, moe- ja hooajakaubad -Lennuvedudel on muude transpordiliikide ees järgmised eelised: • suur veokiirus

Logistika
36 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Logistika konspekt

kandejõule. 2) veose ruumala täidab praktiliselt kogu lastiruumi ning pole võimalik laadida veoühikusse teisi saadetisi. OSAKOORMATE VAHEL peame arvesse võtma veel ka täiteastme mõistet, mis näitab lastiruumi kasutamist ja kulude arvestamisel või tariifide kalkuleerimisel saame siiski lähtuda reaalselt kasutatavast koormaruumist. EESTIS ON OSAKOORMATEKS VEOSED KAALUGA ÜLE 2500 KG. RINGMARSRUUT- suletud veomarsruut, millel läbib veok järgemööda erinevaid maha ja pealelaadimispunkte. PENDELMARSRUUT- sõiduk läbib kõiki peale ja mahalaadimispunkte liikumisel ühel trassil päri -ja tagasisuunas. PÄRISSUUNALINE VEOS- vedu, millest saab alguse veoprotsess. TAGASISUUNALINE VEDU- vedu, mis kaasneb pärissuunalise veoga ja tuleneb vajadusest sõita sõiduki naasmisel garazeerimispunkti selle koormaruum veosega ja sooritada kogu veoprotsess kasumlikumalt. LAOARTIKLI VARU ÜHIKU KOGUKULU KOOSNEB KOLMEST KULUKOMPONENDIST:

Logistika
100 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu ­ materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneae

Ärilogistika
58 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

Toiduaineõpetus
85 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Logistika II eksami materjal

Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine). Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partnerid kasutavad informats

Logistika ja tarneahelad
18 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
10
docx

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

Tihedus: massi ja ruumala suhe. Väärtus: väärtuse ja kaalus suhe. Lastitavus: mil määral kaup täidab lastiruumi. Kaubakäitluse lihtsus: standardne käitlemine on lihtsam ja odavam Kahjustatavus: väärtuslike ja kergesti kahjustatavate kaupade transport on kallim. Asendatavus: kui saab kiiresti asendada siis võib kliendi tellimuse täitmiseks kasutada kallimat transpordiliiki. Eriomadused: ohtlikud, ajapiiranguga, kiiresti riknevad tooted (erivedu ja eripakkimine) 19. Nimeta vähemalt 5 transpordikulusid mõjutavat turuga seotud tegurit? Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. Turgude asukoht, st kui kaugele tuleb kaupa vedada Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam.

Logistika ja tarneahelad
20 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Transport logistikas

ning käsitlemisi koos sellest põhjustatud lisakuludega Õhutranspordi areng viimase viiekümne aasta jooksul on olnud võrreldes muude transpordiliikidega kõige kiirem. Reisijate- ja kaubaveo käive on suurenenud selle aja jooksul enam kui 100 korda. Õhutranspordi veosekäibe kasv on olnud viimastel aastatel Euroopas ligi 5% aastas, Aasias isegi kuni 9% aastas. Õhutranspordi poolt veetakse peamiselt alljärgnevaid kaubaliike ja -gruppe: • kergesti riknevad kaubad (vääristatud kalatooted jne) • kaubad, mille hinna ja kaalu suhe on suur (juveelid, mobiiltelefonid jne) • kaubad, mille lühike tarneaeg annab neile juurde lisaväärtust • ekspress-saadetised • uudisväärtusega kaubad (ajalehed, ajakirjad jne). Õhutranspordi kaubavedu toimub peamiselt kaubalennukitega, mis lendavad kindlatel liinidel kindla regulaarsusega

Baaslogistika
22 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Transport logistikas

· Püsikulude suur osatähtsus ­ ettevõtte omahinnas infrastruktuuri kulude tõttu, kuni raudtee struktuur oli ühtne. Nüüd katab teenuse tarbija infrastruktuurikulud kasutustasuna. Kuid püsikulude suur osa jääb. · Vähene paindlikkus ­ kauba lähetamine peab olema ette planeeritud. · Ebaökonoomne väikestel vahemaadel ( alla 300- 400 km). · Ümberlaadimise vajadus- reeglina vajab autotranspordi kaasamist punktist A punkti B veol. · Erinev infrastruktuur eri piirkondades. · Infrastruktuuri arendamine ajaliselt ja rahaliselt mahukas. Rongidega saab vedada suuri kaubakoguseid suhteliselt kiiresti ja odavalt suurte vahemaade taha. Raudteel vedamiseks sobivad kõige enam odavad, rasked ja mahukaubad. Kuna kaubaveo puhul tuleb küllaltki palju kaupa lähetada väikeste vahemaade taha ja kui sel juhul kasutatakse rongi, siis tuleb teha jõupingutusi, et vedu oleks tõhus ka lühikestel vahemaadel. Majanduslikult

Logistika
239 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn

Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun