osakesed; resonantsosakesed Kvantarvud: spinn; elektrilaeng; barüonlaeng; leptonlaeng; paarsus; isospinn; lõhn Elementaarosakeste kiirendid Kunstlike tuumareaktsioonide elluviimiseks Looduslike kiirgusallikate valik piiratud Lihtsaim kiirendi: Tavaline vaakumdiood või elektronkiirtetoru Lihtne kiirendi annab energiat kuni 10 MeV Energiate suurendamiseks hakati kasutama lõpp energia saamist järk järgulisel kiirendamisel Kui eelmisel joonisel kujutatud kiirendite ahel rõngasse keerata saame seadme, mida kutsutakse tsüklotroniks Tsüklotronidelt saadud energiad ulatuvad 1000 MeV=1 GeV Sellistel energiatel tuleb odavam aga märksa keerulisem seade sünkrotron Sünkrotroni skeem OSAKESTE REGISTREERIMINE: Ionisatsioonikambrite meetod Sädekambri meetod Udukambri meetod Mullikambri meetod Fotoemulsioonmeetod Elektroonsed mõõtesüsteemid
CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl CH3 kloroetaan HÜDRAATIMINE e. liitumine veega CH2 = CH2 + H2O -> CH3 CH2 OH etanool (alkohol, -ool) Leidumine: naftarakk-gaasid, küpsed puuviljad eritavad eteeni ning teised puuviljad valmivad kiiremini, looduslikukautsuki koosluses. Kasutusalad: eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmiseks; eteeni ja õhuhapniku segunemisel kutsub esile narkoosi; puuviljade kasvamise kiirendamisel Alküünid süsivesinikud(kolmikside), -üün, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest on gaasid järgmised on vedelikud, lõhnavad ühendid on narkootilise toimega, hüdrofoobsed, süsiniku arvu suurenemisel suureneb keemistemp. ja väheneb sulamistemp. Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH CH + H2 CH2=CH2 HALOGEENIMINE CH C-CH3 + Br2 CHBr = CBr-CH3 LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA HÜDRAATIMINE e. liitumine veega
Elementaarosakeste füüsika 1. Kiirendid. Osakesi kiirendavad elemendid nioobiumist raadiolaine resonaatorid. Kiirendatakse laetud osakesi elektrone ja prootoneid, vahel ka nende antiosakesi positrone ja antiprootoneid. Elektrilaengut saab ainult elektriväljaga kiirendada. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Laetud osakesi kiirendatakse elektriväljaga. Kiirendamisel korvatakse massi puudujääk kineetilise energiaga. Kiirendites koondatakse, kallutatakse ja kiirendatakse osakesi. Sirgeid kiirendeid nim lineaarkiirenditeks, ringikujulisi aga tsüklilisteks kiirenditeks. 2. Kvargid ja kvarkide(antikvarkide) laengud. Mateeriaosakeste tabel jaguneb kaheks leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed. Kvarkide arv universumis on jääv. St, nad ei teki ega kao, vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel.
aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse üles alla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist
ringi käima. Rataste haardumine on oluline nii sõidu- kui ka külgsuunas. Sõidusuunas võib haardumine kaduda: · Järsul kiirendamisel. Veojõud võib suureneda liigselt ja rattad hakkavad "kaapima". · Järsul pidurdamisel. Rattad blokeeruvad ja auto hakkab libisema. · Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel
Relatiivsusteoorias ei saa kiirusi niisama lihtsalt kokku liita. Järelikult peab mehaanilise kiiruse valem muutuma nii, et kiirus ei ületaks liidetavate kiiruste summat. Kui osake liigub ühes süsteemis teatud kiirusega, siis liigub ta ka teises süsteemis sama kiirusega. Piirkiiruseks vaakumis on valguse kiirus- seda ei saa ületada siit tulenebki üks põhiline füüsikaline seadus. Nagu juba eelnevalt mainitud, on füüsikaseadused kõigis inertsisüsteemides ühesugused. Keha kiirendamisel kasvab järjest keha mass, mistõttu vajab keha ka vastavalt järjest suuremat jõudu. Näeme, et kiirus läheneb küll valguse kiirusele, kuid kunagi ei ületa ega saavuta seda. Kui keha seisab paigal on tal seisumass. Liikuval kehal on mass alati suurem kui seistes. Lisamassi annab kehale lisatud kineetiline energia. Relatiivsusteooria peamiseks tekkepõhjuseks oli asjaolu, et mõõtes valguse kiirust kahelt
KÄIGUKAST Käigukasti abiga saab autol muuta veojõudu, kiirust ja sõidusuunda. Autodel kasutatavad sisepõlemismootorid ei anna igal tööreziimil sobivat veojõudu. Automootori pöördemoment on väikestel pöörlemissagedustel väike, seejärel väntvõlli pöörlemissageduse suurenemisel pöördemoment tõuseb ja lõpuks hakkab jälle langema. Selline reziim ei sobi aga auto sõitmisel ülesmäge ja halbadel teedel, samuti auto kohaltvõtmisel ja kiirendamisel. Kõike seda saab parandada käigukasti abiga. Peale selle saab käigukasti abil ka auto jõuülekannet mootorist lahutada. Astmelises käigukastis on hammasrattad, mis saavad omavahel hambuda erinevates kombinatsioonides, moodustades erinevate ülekandearvudega käike. Käigukast peab töötama müratult ja minimaalse kulumisega ning seda saavutatakse sünkronisaatorite ja kaldhammasrataste kasutamisega. Kaasaegsetel sõiduautodel kasutatakse kahevõllilisi käigukaste
Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsematel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit. Elektrimootorit kasutatakse eriti kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on sisepõlemismootoril suur kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus. Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised: 1. Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. 2. Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades
mis muidu põrkuksid tagasi kosmosesse. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit. Elektrimootorit kasutatakse eriti kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on sisepõlemismootoril suur kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus. Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised: 1. Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. 2. Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat
Tagurpidikäigu korral: 3,444 x 3,70 = 12,743 7 5. JÕUÜLEKANNE 5.1 Jõuülekande skeem (klassikaline esiveolise skeem) Sele 5. Esiveolise jõuülekande skeem [7] Plussid (tagaveolise ees): seisab paremini teel; lihtsam on vedada, kui lükata; lihtsama ehitusega. Külgjõu ülekandmine esisillal on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud. Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus. [8] Miinused: kiirendades liigub kaalujaotus taha otsa ning väheneb haarduvus vedavate ratastel, libedaga läheb pigem otse ning auto ei ole niivõrd kontrollitav. 8 5.2 Kardaanülekanne Kardaanülekandeks on püsikiirusliigendid mõlema veovõlli küljes.
pidurdades kaotsi. Tugevalt pidurdades on seda kadu võimalik isegi „käega katsuda“ – pidurikettad lähevad väga kuumaks, kuna pidurdades muundatakse liikumisenergia soojuseks. Seetõttu vajab pidev kiirendamine ja pidurdamine palju energiat ja seega ka kütust. Asja võib selgitada ka järgneva fakti abil: tavaline väikeauto vajab ühtlaselt 50km/h liikumiseks ainult 5kW võimsust (120-ga sõites läheb vaja juba 25kW). Ülejäänud 90% mootori võimsusest leiab kasutust vaid kiirendamisel või väga suurtel kiirustel sõites. Sõites võimalikult ühtlase kiirusega, piiratakse energia ja kütuse raiskamist. Püüa vältida ebavajalikke kiirendusi ja pidurdamisi. Linnast väljas on sujuval sõidul heaks abimeheks kiirushoidik. Sujuvast sõidust võidavad kõik – väheneb kütusekulu ning heitgaaside emiteerimine; paraneb liiklusohutus, liiklusvool ja reisijate mugavus. Kõrgem käik, madalamad pöörded
liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist
Gaasipedaaliasendi järgi saab juhtplokk teate selle kohta, kuidas juht soovib mootorit käituvat. Vanematel autodel pööras gaasipedaal hoovastiku kaudu seguklappi otseselt , määrates klapi asendiga mootori tööoleku, s.t, kas tühikäigu, osalise koormuse, kiirenduse või mootoripidurduse. Signaaliväärtus on ka pedaaliasendi muutumise kiirusel. Selle alusel määrab juhtplokk kiirendamisel segu rikastuastme. Detonatsiooni andur Detonatsiooni andur aitab välitida mootoris detonatsiooni.Detonatsiooni anduri töö põhineb piezo elektrili efektil (sama efekt mida kasutatakse välgumihklis). Andur koosneb mootoriploki külge kinnitatud metall hülsist , anduri kerest ja nende külge kinnitatud piezo elemendist.Detonatsiooni korral tekib vibratsioon ,surub piezo elementi , mis tekitab detonatsiooni korral suuri pinge muutusi.Sellise singaali
liikumist, mis omakorda aeglustab vedru tööd ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: • Ratta põrkumist • Autokere õõtsumist või kõikumist • Autokere noogutusefekti pidurdamisel • Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub – amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. • Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime • Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise 5 • Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga • Hoiab dünaamilist rataste seadenurka
Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel 2.1 Amortisaatori põhifunktsioonid: · Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime. · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise. · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga. · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka. · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist · pidurdamisel või kiirendamisel. · Vähendab teiste süsteemide kulumist.
asendis.Erilist tähelepanu tuleb pöörata lülitamishetke pinge värelemisele ja pingelangule. Potensiomeetereid ehk muuttakisteid kasutatakse asendi määramiseks.Tüüpilisemaid kasutuskohti on näiteks gaasiklapi asendianduris ,kütuse tasemeanduris ja vanemattüüpi õhumõõturites. Võrreldes mikrolülititega on potensiomeetri eelieks see, et võimaldab mõõta ka asendi muutumuise kiirust.Näiteks gaasiklapi asendi muutumise kiiruse järgi saab kiirendamisel reguleerida küttesegu rikastamist. Poteniomeetri põhi komponendid on liugrada ja sellel liikuv liugur. Liugrada koosneb tavaliseltkil- või traattakistitest. Potensiomeetritel on kolm klemmi: toitepinge 5V, maandus ja sigaan. Liugur on ühendatud mõõdetava detailiga ja koos selle asendi muutmisega muutub ka signaalpinge 0...5V. Potensiomeetri töötamise eelduseks on häireteta toitepinge ja maandus.Potensiomeetri
Reaktiivmootoreid on kasutatud ka autodel, mootorratastel, jalgratastel, purilennukitel, rongidel ja laevadel. KOKKUVÕTE Reaktiivmootoreid on palju erinevaid liike. Neid kõiki ühendab suurepärane oskus rakendada termodünaamikat, molekulaarkineetikat ja muidugi Newtoni 3. seadust. Erinevused seisnevad kütuse olekus, transpordiviisis, oksüdeerija manustamisviisis ja selle edasises rakendamises. Kõik nad on aga ainulaadsed ja asendamatud objektid kiirendamisel, tsiviil- ja sõjavaldkonnas. Reaktiivmootorite põhiliseks kasutusalaks jääb kindlasti teadusvaldkond, kuid kindlasti leiavad reaktiivmootorid ja nende modifikatsioonid kasutust ka tavaelus. KASUTATUD KIRJANDUS · Ainsaar, S. (2003). Reaktiivmootoreist ja liikumisest üldse, (3.detsember 2010) http://web.zone.ee/siimuleht/kirjutised/reaktiivmootoritest.pdf · Reaktiivmootorite ehitus: http://www.coptercam.ee/mudellend/8_valismudelid_7.htm
Mootori pöörlemissageduse vähendamine veoratastel Sele 3. Jõuülekande skeem [4] 1. Mootor 2. Sidur 3. Käigukast 4. Sisendvõll 5. Töövõll 6. Diferentsiaal Valitud sõidukil on esisillavedu ja mehaaniline käigukast. Jõuülekande skeem(sele 3). Esisillaveo omadused[1, p. 365]: Külgjõu ülekandumine esisilla on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud, Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus, Ratastele mõjuvad muutuvad jõud mõjutavad rooliseadme tööd. Eelised on odavamad tootmiskulud, parem haardumine ja läbivus, kuna mootori mass langeb vedavatele ratastele ning rattad tõmbavad, mitte ei lükka sõidukit edasi. 3. SIDUR Siduri ülesanded[1, p. 366]: Mootori pöördemomendi ülekandmine käigukastile. Käigukastile tuleb üle kanda
töösilindrites. Elektrooniline pidurdusjõudude regulaator: pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, mistõttu väheneb maksimaalne tagarataste pidurdusjõud. Tagarattad võivad blokeeruda. Piduriassistent: tunneb ära järsu vajutuse piduripedaalile(mõõdab pedaalile vajutamise kiirust ja jõudu), suurendab pidurdusjõu maksimaalseks kuni kestab surve pedaalile. Veojõukontrolliseade: piirab veorataste veojõudu(puksimist kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse: pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka, katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile vajutab, tagab sõiduki lihtsa juhitavuse erinevates olukordades
ja vedrustuse liikumist. Amortisaatori takistus sõltub vedrustuse ülesalla liikumise kiirusest ja kolbides olevate avade arvust ning suurusest, samuti klapiketaste arvust ja paksusest kolvi juures. Mida kiiremini vedrustus liigub, seda suurem on amortisaatori takistus. Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Õliamortisaatorid on suhteliselt tõhusad. Ent kui õli surutakse kõrgrõhutsoonist madalrõhutsooni, nagu see toimub nii survekui tagasikäigul, tekivad äkilise rõhulanguse tõttu õlisse mullid. Seda nimetatakse kavitatsiooniks ja aeratsiooniks. Vastupidiselt õlile saab õhumulle kokku suruda. Seega kolvivarre liikumine igal käigul surub mullid kokku enne, kui õli läbi klapi surutakse. See põhjustab
Siduripedaalile vajutamisel antakse vedeliku rõhk siduripumbast töösilind-rile ja selle rõhu toimel vajutab lahutushark siduri lahutusmuhvile. See omakorda, vajutades taldrikvedru sisemistele otstele, tõmbab surveketta eemale sidurikettast. Tänu sellele jääb siduriketas vabalt pöörlema ja ei ole enam seotud hoorattaga. Siduri töötamisel võivad tekkida järgmised rikked: · Sidur libiseb. Siduriketast ei suruta tihedalt hooratta ja surveketta va- hele, mistõttu auto kiirendamisel (hooratta pöörlemissageduse tõstmi- sel) ei veeta siduriketast korralikult kaasa. Auto kiirus tõuseb aeglaselt ja salongis on tunda iseloomulikku kõrbelõhna. · Sidur ei lahuta. Siduripedaalile vajutamisel ei vabane siduriketas täie- likult, mistõttu siduriketast ja sidurivõlli veetakse kaasa. Selle tagajär- jel tekib müra ja on raskendatud käikude sisslülitamine. ROOLISEADE
silindrisse kolvi allaliikumisest tekitatud hõrenduse toimel. Silindrite ülelaadimiseks kasutatakse kaasajal kõige rohkem just turbolaadureid, kuigi selleks on veel teisigi võimalusi. Turbolaaduri tööpõhimõtteks on mootori heitgaaside energia ärakasutamine õhurõhu tekitamiseks mootori sisselasketorustikus. Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump
silindrisse kolvi allaliikumisest tekitatud hõrenduse toimel. Silindrite ülelaadimiseks kasutatakse kaasajal kõige rohkem just turbolaadureid, kuigi selleks on veel teisigi võimalusi. Turbolaaduri tööpõhimõtteks on mootori heitgaaside energia ärakasutamine õhurõhu tekitamiseks mootori sisselasketorustikus. Tema eeliseks loetakse seda, et turbolaadur ei võta oma tööks mootori energiat. Puuduseks on väike tootlikus mootori väiksematel pööretel, näiteks auto kiirendamisel või liikumisel mäest üles, suurel koormusel. Heitgaaside rõhk on siis väike ja seetõttu turbolaadur ei saa anda ka vajalikku õhurõhku. Õhu etteanne Laias laastus võib turbolaaduri ehituse jagada kolme ossa: 1. Turbiin. Siia juhitakse mootori heitgaas, mis paneb pöörlema turbiinratta. Turbiinratas on kinnitatud võllile, mille teises otsas on pumbaratas. Seega paneb turbiinratas pöörlema pumbaratta. 2. Pump
takistus väheneb. Gaasipedaali asend Gaasipedaaliasendi andmete järgi saab juhtplokk teate selle kohta,kuidas juht soovib mootorit käivitada.Vanematel autodel pööras gaasipedaal hoovastiku kaudu seguklappi otseselt,määrates klapi asendiga mootori tööoleku,s.t,kas tühikäigu,osalise koormuse,kiirenduse või mootorpidurduse. Signaalivääratus on ka pedaaliasendi muutumise kiirusel.Selle alusel määrab juhtplokk kiirendamisel segu rikastusastme. Detonatsiooni andur Detonatsiooni andur aitab vältida mootoris detonatsiooni.Detonatsiooni anduri töö põhineb pieeso elektrilisel efektil.Andur koosneb mootoriploki külge kinnitatud metallhülsist,andurikerest ja nende vahele paigaldatud pieeso elemendist.Detonatsiooni korral tekkiv vibratsioon surub pieeso elementi,mis tekitab detonatsiooni korral suuri pingemuutusi.Sellise signaali saamisel muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt hilisemaks
avada termostaat varem (mõnikord isegi jahutusvedeliku temperatuuril 75°C). Kokkuvõttes saab tänu elektriliselt juhitavale termostaadile mootori arvuti osaleda mootori töötemperatuuri määramisel (tavalistel termostaatidega seda võimalust ei ole). ELEKTROONILISE JUHTIMISEGA GENERAATOR Generaatori elektrooniline juhtimine võimaldab mootori arvutil kaasa rääkida generaatori poolt elektrilise pinge suuruses mootori töö eri režiimidel. Mootori kiirendamisel: Arvuti vähendab generaatori pinget minimaalselt lubatavani – 13,2V. Tänu sellele on generaatori takistus mootori kiirendamisele ka minimaalne. Mootori aeglustamisel: Arvuti tõstab generaatori pinget kuni 14,5V. See võimaldab aku laadimist ja kiirendab ka mootori pidurdust. Mootori stabiilsel töötamisel: Generaatori poolt väljaantav pinge reguleeritakse 13,5V-ni. Generaator ja mootori juhtarvuti on omavahel ühendatud BSS (Bit Synchron
Kiirus = teepikkus : aeg, v = s / t . See on kiiruse kaudne määratlus (aja mõiste eeldab ju ise kiiruse mõistet). Kiiruse põhiühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Praktikas kasutatakse sageli kiiruse ühikut üks kilomeeter tunnis (1 km/h), kusjuures 1 m/s = 3,6 km/h. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu.
Kiirus = teepikkus : aeg, v = s / t . See on kiiruse kaudne määratlus (aja mõiste eeldab ju ise kiiruse mõistet). Kiiruse põhiühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Praktikas kasutatakse sageli kiiruse ühikut üks kilomeeter tunnis (1 km/h), kusjuures 1 m/s = 3,6 km/h. Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest. See avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = m v 2/2 . Kineetiline energia on võrdne keha kiirendamisel (liikumalükkamisel) tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu.
tingimused. Mootorit käitab töömasin (näiteks auruturbiin, sisepõlemismootor) st kiiruse suurenemisel üle sünkroonkiiruse arendab mootor töömasinat pidurdavat generaatormomenti. Mootorit pidurdatakse rekuperatiivpidurdusega st ajamit peatatakse konstantse momendiga. Joonis 2.15. Elektriajami momendi-kiiruse neli kvadranti [21]. Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses), mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt kiirendamisel ja pidurdamisel). Samuti esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt koormuse tõstmisel ja langetamisel). Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas kvadrandis. Asünkroonmootori käivitamine Asünkroonmootori käivitus on eriti problemaatiline suurematel võimsustel. Mootori staatorivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate
ainevahetusprotsessid, aktiveerub toksiinide ja jääkainete väljutamine. Süsihappegaas mõjub süstimise kohas 4-5 minuti jooksul, seejärel tasapisi imendub ning väljutatakse seejärel täielikult neerude ja kopsude kaudu. Kuid veresoonte ja rakkude aktiivne töö sellega ei lõpe: jätkub aktiivne hapniku transportimine, kollageeni süntees, rasva lahustumine. Seega põhineb karboksüteraapia toime vereringe kiirendamisel ja kudede hapnikuvarustuse parandamisel. Karboksüteraapia on ideaalne lahendus paljude keeruliste probleemide puhul. Eelkõige on see peaaegu et ainuke protseduur, mis suudab noorendada tavaliselt halvasti kosmeetilistele mõjutustele alluvat silmaümbruspiirkonda. Karboksüteraapia võimaldab parendada järgmisi probleeme: · kaotada tumedad ringid silmade all; · vähendada kotikesi silmade all seeläbi, et pinguldab nahka ja lõhestab rasva;
Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit. Elektrimootorit kasutatakse eriti kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on sisepõlemismootoril suur kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus. Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised: · Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. · Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades
Vedru liikumine · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Amortisaatoritega vedrud Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. 09 2.2. Millised on amortisaatori
Kütusefilter, kütusepump, temperatuuri andur, õhurõhuandur, pihusti, külmkäivituspihusti, drosselklapp, ja õhulugeja, gaasiklapi asendiandur, hõrenduse andur. Mõõtmised Mõõtke pinge pihusti klemmidel. Millise polaarsusega juhitakse pihustit? Pinge pihusti klemmidel on aku pinge ja juhtitakse (-) polaarsusega. Mõõtke kütuse rõhk mootori tühikäigul ja pööretel 2500p/min. Kas kütuse rõhk muutub? Kütuserõhk mootori tühikäigul oli 2,6 bar ja 2500p/min oli 2,6 bar, kiirendamisel tõusis hetkeks. Drosselklapi ajam Drosselklappi juhitakse mehaaniliselt trossiga. Klapp liigub lineaarselt vastavalt gaasipedaali asendile. Drosselklapi ülesanne on reguleerida sisseimetava õhukogust ottomootoril. Pöördsulguriga drosselklapid on ökonoomsed, otseläbivoolu konstruktsiooniga klapid, millel on madal rõhulang ja vähendatud ummistumise tõenäosus. Tema headeks omadusteks on: - suhteliselt väike kaal; - hooldusvaba; - vähesed detailid puutuvad kokku keskkonnaga.
protsess). Selle kohaselt ladustati erinevad materjalid (sõnnik, fekaalid, puulehed, õled, majapidamisjäätmed) kihiti umbes 1,5 m kõrgustesse kuhjadesse, mida segati 2 korda 6 kuu jooksul. Indori protsessi on modifitseeritud ja kasutatud paljudes maades. Hiljem on uuritud erinevate tingimuste (temperatuur, niiskus, aeratsioon, lagundatava materjali C:N suhe, materjali peenestamine) mõju kompostimisprotsessile. Euroopas on uurimise pearõhk olnud kompostimisprotsessi mehhaniseerimisel ja kiirendamisel, samuti protsessi ökonoomsemaks muutmisel. Kompostimist võib vaadelda kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist. Igasugune orgaaniline aine laguneb looduses, kuid sõltuvalt materjalist on lagundamise kiirus erinev. Orgaanilise aine lagundamise esmases staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad. Bakterite arvukus kompostis on suurem kui seente arvukus. Esmalt lagundatakse kergestilagundatav org. aine- valgud, suhkrud, tärklis mesofiilse mikroobikoosluse poolt,
Kirjeldage röntgenkiirguse tekkemehhanismi. Skäneerivas elektronmikroskoobis on aine pommitamisel elektronidega üheks tulemuseks röntgenkiirguse tekkimine ja väljumine ainest. Tekkinud röntgenkvantide energia on üheselt seotud aatomiga, millest see väljus. See on röntgenmikroanalüüsi aluseks. 39.Kuidas määratakse keemilise elemendi kontsentratsiooni EDS meetodil? Ei leidnud vastust 40. Kuidas tekib EDS röntgenspektris foon? · Iga laenguga osake kiirgab kiirendamisel või pidurdamisel elektromagnetlainet. · On olemas tõenäosus, et ainet ergastav elektron genereerib pidurdudes röntgenkiirguse ilma sisekatte elektroni välja löömata. · Sel juhul võib ainesse tungiv elektron kaotada mistahes suurusega energiahulga kuni kogu tema kineetilise energiani ja ainest väljuv röntgenkiirgus ei ole enam iseloomulik teatud aatomile. · Seda kiirgust nimetatakse pidevaks röntgenkiirguseks. 41
Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsematel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit. Elektrimootorit kasutatakse eriti kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on sisepõlemismootoril suur kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus. Hübriidautosid katsetati ja nendega sõideti juba 20. sajandi alguses. Esimese eduka elektri- ja sisepõlemismootoriga hübriidauto pani kokku Ferdinand Porsche 1928. aastal (4; vt lisa 13.). Vesinikauto Vesiniksõiduk on sõiduk, mis kasutab vesinikku kütuse liikumapanevaks jõuks
Näiteks koorma langetamisel kraanaga teeb tööd gravitatsioonijõud ning mootor peab töötama sellele vastu ehk pidurdama, et koormat mitte liiga kiiresti alla lasta. Kuigi mootor pöörleb ühes suunas, peab talle vastu mõjuma pidurdusmoment. Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks · Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses) · Mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt. kiirendamisel ja pidurdamisel) · Esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt. koorma tõstmisel ja langetamisel) · Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas kvadrandis 28 Käivitamine · Võimsate asünkroonmootorite vahetu lülitamine võrku põhjustab elektriliinides suuri
mis j ääb t ahmaosakest e pinnale Veeaur (H 2 O), mis j ääb t ahmaosakest e pinnale Diiselkütuse ja õhu segu diiselmootori põlemiskambris ei ole kunagi nii ühtlane, et kogu kütus täielikult ära põleks. Alati leidub põlemiskambris tsoone, kus moodustub rikas segu. Eriti tõenäoline on selliste tsoonide teke mootori kiirendamisel. Kuna rikastatud segu tsoonis ei jätku piisavalt hapnikku kütuse täielikuks ärapõlemiseks, moodustub põlemata kütuseosadest puhas tahm (süsinik), mis väljub koos heitgaasidega. Nendesse tahmaosakestesse absorbeeruvad ka muud põlemata kütuseosad, mis eralduvad heitgaasidesse süsivesinike (HC) kujul. Peale selle kogunevad tahmaosakeste pinnale ka vee ja vääveldioksiidi (SO 2) osakesed. Kokku moodustavad need osakesed inimorganismile küllalt kahjulikke ühendeid, mille
Kõigist tuntud metallidest umbes pooltel esineb ülijuhtivus, kuid ülijuhtivuse tekkimise temperatuur on erinev ja asub vahemikus 0,01 K (volfram) kuni 9,2 K (nioobium). Ülijuhis praktiliselt puudub energiakadu. Peale metallide on ülijuhtivus leitud ka mitmetes ühendites, kusjuures tunduvalt kõrgemal temperatuuril. Ülijuhtivad materjalid on äärmiselt perspektiivsed elektrienergia ülekandmisel, neid kasutatakse ülijuhtivates magnetites suure energiaga osakeste kiirendamisel, projekteeritavas termotuuma- elektrijaamas jne. 20.Dielektrikud ja isolatsioonimaterjalid. Dielektrikud Polarisatsiooni iseloomustab joonis 11-18. Kondensaatori mahtuvus avaldub C = Q / U (11.8) kus Q on laeng kondensaatori plaadil. Mida suurem on dielektriline läbitavus, seda suurem on kondensaatori mahtuvus. Peamised polarisatsiooni liigid A elektronpolarisatsioon elektronpilve deformatsioon. B ioonide polarisatsioon ioonide nihkumine võresõlmedest välja
Rõhkude vahest tingitud lisajõud kantakse piduripumba kolvile. Ka rikkis võimendi korral saab autot peatada, kuid selleks kulub rohkem jõudu. ABS töötamine. ABS-piduri ehk mitteblokeeruvate piduritega ajamisse kuulub elektrooniliselt juhitav täiturseade. See katkestab hetketi pidurdamise, kui ratta kiirus ei vasta enam auto kiirusele. Sama süsteem võib vältida ka veorataste kohaltlibisemist (kaapimist) paigaltvõtul ja väikeselt kiiruselt kiirendamisel. Selleks pidurdatakse seda ratast, mille kiirus osutub auto kiirusele vastavast väärtusest suuremaks. Autode hüdropidurid 10.1.4 Hüdrauliliste pidurite pidurimehhanismi ehitus Iga ratta juures on omaette pidurimehhanism. Rattaga pöörleb kaasa kas trummel või ketas, mille läheduses asuvad hõõrdkatetega klotsid. Pidurdus tekib sellest, et klotsid surutakse tugevasti vastu pöörlevat osa. Klotside ja trumli või ketta vaheline hõõrdumine takistabki
Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). • Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. • Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas – kaksikute paradoks). • Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. • Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine (a → 0 ja seega m → ∞). • Mass ja energia kui millegi olemasolu kirjeldavad suurused, sellest tulenev võrdelisus nende vahel ehk samaväärsusseos E mc 2
eemaldatakse. Paigaldatav varuosana toodetav ketas on kaheosaline, ketta pooled paigaldatakse ja kinnitatakse omavahel poltidega, seejärel paigaldatakse fiksaator ja ratas. Mitteblokeeruv pidur(ABS) Mitteblokeeruva piduri ajamisse kuulub elektrooniline täiturseade, mis katkestab hetketi pidurdamise, kui ratta kiirus ei vasta enam auto kiirusele. ABS süsteemiga võib olla koostöös ka ASR süsteem, mis väldib veorataste kaapimist paigaltvõtul ja väikeselt kiruselt kiirendamisel. Selleks pidurtatakse hetkeni seda ratast, mille kiirus osutub auto kiirusele vastavast väärtusest suuremaks. Klaasid: Tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid. Alates 1985
Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). · Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. · Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas kaksikute paradoks). · Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. · Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine (a 0 ja seega m ). · Mass ja energia kui millegi olemasolu kirjeldavad suurused, sellest tulenev võrdelisus nende vahel ehk samaväärsusseos E mc 2
aastal 17,03%. AS STARMAN näitajad olid 2009. aastal 3,42% ja 2010. aastal 4,94%. Näeme, mitu % igast müügitulu kroonist on alles pärast finantskulude mahaarvamist. 3.4.4 Vara tasuvus (%) EBIT x 100 (Keskm) vara 23 Vara tasuvust saab tõsta kas tulude ja kulude vahe suurendamisel või käibesageduse kiirendamisel. Vara käibesagedus kiireneb, kui müügitulud suurenevad või keskmine vara väheneb.Vara tasuvus on primaarne, kuna tootlikus peab katma võlausaldajate intressinõuded. Ülejääk võidakse maksta dividendidena või reinvesteerida. AS STV näitajad olid 2009. aastal 33,79% ja 2010. aastal 37,87%. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,95% ja 2010. aastal 1,45%. Näeme, kui edukalt on ettevõtted kasutanud oma varasid. 3.4.5 EBIT marginaal
soojenduse osatähtsus lihaste kontraktsiooniomadustele ja liigeste liikuvuse suurenemisele, liigsete liiguste vältimiseks, ettekallutatud keha mõjust kiirendusele, sammu pikkuse ja sageduse mõjust kiirusele jne. Jõud jõu rakendamist ja selle amortiseerimist. Täpsus liigutuste täpset sooritamist (löögi/viske nurk, liikumise suund jne.). Seega, kui õpetatakse palliga põrgatamise oskust, siis õpitulemus oleks oskus palli põrgatada joostes, kõndides, liikumise pidurdamisel/kiirendamisel/peatamisel jne. Tuleb omandada kontroll rakendatava jõu suuruse üle. 4) mõtlemisoskused seostada uusi teadmisi juba olemasolevate kognitiivsete (tunnetuslike) struktuuridega. Vältimaks inertsete teadmiste arenemist (teadmiste rakendamine teatud situatsioonides), tuleks õpilased passiivse osaleja rollist välja tuua ja panna nad oskuste õppimisel kaasa mõtlema ja aktiivselt osalema. Sobiv on kasutada informatsiooni
Sellist kaart kasutatakse juhul kui olemas on emaplaat, millel on slot protsessori liides, aga ei ole olemas slot protsessorit. Olemas on aga socket protsessor, mille parameetrid sobivad emaplaadi parameetritega. Siis on võimalik võtta slot kaart, mille on olemas socket pesa. Lisades protsessori ja jahutuse saadakse sama väärne komplekt nagu slot protsessor ise 41. Protsessorite kiirendamine, selle vajadus ja ohud. CPU kiirendamisega kaasnevad ohud. CPU kiirendamisel on oht, et protsessori temperatuur tõuseb liiga kõrgeks ning kogu süsteem põleb maha. Samuti võib tekkida oht, et taktsagedus tõstetakse kõrgemale, kui arvuti suudab taluda mistõttu ei saa muud, kui ainult musta pildi. CPU kiirendamiseks on mitmeid eri viise Üheks võimaluseks on taktsageduse muutmine kordajata abil, kas manuaalselt jumperite ümbertõstmisega või siis BIOS's taktsageduse muutmisega.Samuti võib BIOS-i kaudu muuta volte ning voolusagedust, mille abil saab CPU kiirenda
23 · NOx lämmastikoksiid · Süsivesinikud · Tahked osakesed CO domineeriv saasteaine autode heitgaasides. Eriti kõrged kontsentratsioonid auto paigal töötades ja aeglaselt sõites. Bensiinimootoriga autodest 10x enam kui diiselmootoritest. 1 liitri bensiini põletamine toodab 200-250g CO-d. NOx põlemissaadus, mis tekib molekulaarsest õhulämmastikust. Suurtes kogustes emiteeritakse mootori kiirendamisel ja kiirelt sõites. 1 liiter bensiini toodab 20-25g NOx i. Diiselmootorid emiteerivad ca sama koguse, suured veoautod ja bussid tunduvalt enam. Süsivesinikud tekivad kütuse ebatäieliku põlemise tulemusena. Bensiinimootorites tekivad süsivesinikud kergemini lenduvad, kui diiselmootoritest pärinevad. Tahked osakesed peamiselt väikesed pliiosakesed bensiinimootoritest ja söe- ja tahmaosakesed diiselmootoritest aga ka teelt õhku tõstetud liiv ja tolm. 1 liitri bensiini
mine 8R seeria traktoritel tootlikkuse suurendamist kuni 35 li- sahobujõuga. Tulemused: suurem jõudlus ja võimsus transpor- dirakendustel just siis, kui seda enim vaja on nt kiirendamisel ja suure koormaga mäest üles sõites. Ning tänu soodsaimatest võimalikest mootoripööretest lähtuva kiiruse hoidmisele tuleb ka kütusepaaki harvemini täita. Dünaamiline stabiilsuskontroll
23 · NOx lämmastikoksiid · Süsivesinikud · Tahked osakesed CO domineeriv saasteaine autode heitgaasides. Eriti kõrged kontsentratsioonid auto paigal töötades ja aeglaselt sõites. Bensiinimootoriga autodest 10x enam kui diiselmootoritest. 1 liitri bensiini põletamine toodab 200-250g CO-d. NOx põlemissaadus, mis tekib molekulaarsest õhulämmastikust. Suurtes kogustes emiteeritakse mootori kiirendamisel ja kiirelt sõites. 1 liiter bensiini toodab 20-25g NOx i. Diiselmootorid emiteerivad ca sama koguse, suured veoautod ja bussid tunduvalt enam. Süsivesinikud tekivad kütuse ebatäieliku põlemise tulemusena. Bensiinimootorites tekivad süsivesinikud kergemini lenduvad, kui diiselmootoritest pärinevad. Tahked osakesed peamiselt väikesed pliiosakesed bensiinimootoritest ja söe- ja tahmaosakesed diiselmootoritest aga ka teelt õhku tõstetud liiv ja tolm. 1 liitri bensiini
liitumist nim. hüdrogeenimiseks. CH2 = CH2 + H2 -> CH3 CH3 (etaan). 5. Hüdraatimiseks nim. liitumisreaktsiooni veega. CH2 = CH2 + H2O -> CH3CH2OH (etanool) 6. Polümerisatsiooniks nim. protsessi, kus kõrgel temp. ja katalüsaatorite kasutamisel liituvad omavahel eteeni molekulid, moodustades pikki ahelaid, mis juhul kaksiksidemed katkevad. Selle protsessiga toodetakse laialt kasutatavaid plastmasse. 7. Eteeni kasutatakse puuviljade valmimise kiirendamisel, mootirkütustes, külmumiskindlates vedelikes, sünteetilise kautsuki tootmiseks, lõhkeaineted, mürkkemikaalides ning lahustites. Kõige levinum on eteenist kile ja plastiku tootmine. Etüün 1. Molekuli- ja struktuurivalem 2. Rahvapärane nimetus. 3. Füüsikalised omadused 4. Keemilised omadused (liitumine vesinikuga, halogeenidega, põlemine). 5. Etüüni laboratoorne saamine (töösse ei tule!) 6. Kasutusalad 1. C2H2, CH=CH 2
A N = . (2.16) t Kui võimsus muutub aja jooksul, siis annab valem (2.16) keskmise võimsuse t jooksul. Vähendades järjest ajavahemikku, jõuame hetkvõimsuse mõisteni. Töö ühik SI-s on dzaul, lühend J; võimsuse ühik on watt, lühend W. Tarvitusel on mittesüsteemne võimsuse ühik hobujõud: 1 hj = 735,5 W. Kehad võivad teatud tingimustel teha tööd teiste kehade kiirendamisel või deformeerimisel, samuti pidurdavate jõudude mõju vastu. Keha võimet teha tööd nimetatakse selle keha v energiaks Ek. Tõukame kelgu jääl liikuma mingi algkiirusega 0 ; hõõrdejõu h mõjul F
annaabi.ee 
