Elementaarosakeste füüsika mõisted (1)

Elementaarosakeste füüsika
1. Kiirendid . Osakesi kiirendavad elemendid – nioobiumist raadiolaine resonaatorid. Kiirendatakse laetud osakesi – elektrone ja prootoneid, vahel ka nende antiosakesi – positrone ja antiprootoneid. Elektrilaengut saab ainult elektriväljaga kiirendada. Kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega. Laetud osakesi kiirendatakse elektriväljaga. Kiirendamisel korvatakse massi puudujääk kineetilise energiaga. Kiirendites koondatakse, kallutatakse ja kiirendatakse osakesi. Sirgeid kiirendeid nim lineaarkiirenditeks, ringikujulisi aga tsüklilisteks kiirenditeks.
2. Kvargid ja kvarkide(antikvarkide) laengud. Mateeriaosakeste tabel jaguneb kaheks – leptonid ja kvargid. Kvargid on tugeva vastastikmõjuga osakesed. Kvarkide arv universumis on jääv. St, nad ei teki ega kao, vaid muutuvad üksteiseks nõrga vastastikmõju toimel. raskemad kvargid muutuvad iseeneslikult kergemateks nii, et eraldub lepton ja vastav antineutriino. Kvargi muutumine toimub elementaarosakese sees ja vastavalt muutub ka see osake. Kvargid on alati kolmekaupa koos – tuleb sellest, et neil on värvilaeng. Looduses on ainult valged elementaarosakesed . Igale fundamentaalosakesele vastab antiosake . Need on kõiges täpselt samasuguste omadustega, ainult laeng on vastasmärgiline. Antikvargidele omased värvid ei lange kokku kvarkide omadega. Kui osake kohutub oma antiosakesega, siis nad annihileeruvad – kaovad nii, et kogu nende mass muutub puhtaks energiaks – footoniteks. Kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. Sellised osakesed, kus kvark on seotud omaenda antikvargiga nim mesonideks.
3. Millistest kvarkidest koosnevad elementaarosaksed? Prooton koosneb kahest u-kvargist ja ühest d-kvargist: p=(uud). Neutron aga ühest u kvargist ja kahest d-kvargist: n=(udd).
4. Elementaarosakese roll füüsikaprotsessides.
Mis selgus elementaarosakeste uurimisel aine ja välja kohta? Igale osakeste tüübile vastab ruumis teatud väli. See eksisteerib kõikjal ja alati, ka siis, kui vastavaid osakesi polegi.
Millised elementaarosakesed osalevad kõikides vastastikmõjudes? Kõik peale footoni (ei osale nõrgas vastastikmõjus) – prooton, elektron , neutron , neutriino ja antineutriino.
Millistel elementaarosakestel on sisemine struktuur? Liitosakestel – prooton ja naeutron.
Kvarkmudel. EO käsitlus (teooria), mille kohaselt hadronid (struktuuriga EO) koosnevad kvarkidest.
Hadronite elektrilaeng . Liitosake, mille värvilaeng on neurtaalne.