............................................................................................................. 26 ESIMENE TÖÖ.................................................................................................... 26 TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“.....................26 TEINE TÖÖ......................................................................................................... 27 VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“.......................................27 KOLMAS KODUTÖÖ............................................................................................ 32 VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“....................................32 ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED..................................................33 Seminarid / loengud Sissejuhatus
Tihti elas kolooniais rohkem inimesi kui emamaal.anarhistid kodanliku korra kukutamine, klasside likvideerimine , ei poolndanud diktatuuri. Revisionistidpidasid Marxi õpetust vananenuks, leidsid et seda tuleks parandada. Toetasid sotsialismi.veneenamlased olid Lenini eestvedamisel, nende arust oli ainus tee sotsialismile vägivald ,revolutsioo ja diktatuur.tsentristid(Karl Kautsky) Püüdis leida keskteed revisionistide ja veneenamlaste vahel. Etioopia iseseisvusenne Euroopa vallutusi Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914a iseseisvaks jääda.IngliseBuuri sõda (buuridhollandi päritolu asunikud) Sõja algul osutasid Inglastele vastupanu,hiljem aga muutus surve liiga tugevaks. 1902 sõlmisid Buurid rahu , millega nende vabariik läks Britikoloonia alla.
Budism tekib 5.- 4. saj eKr. Selle rajajaks on Siddharta Gautama (556-486 eKr ?). Kasvas üles väga luksuslikult (tõenäoliselt oli ta kuninga poeg). Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina
veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad asusid sõtta, kuid nemad olid siiski Olümpose mäe jalamil. Peajumal Zeuz aga püüdis leida kuldset keskteed ning sõjast mitte osa võtta. Ahhailastele oli suureks löögiks see, et langes Achilleus. Parise noole läbi. Ahhailased püstitasid telklaagri. Rünnati vaid müüri ääres. Linna sisse ei saadud. Ühel hommikul nägid Trooja sõdurid, et vastased purjetavad minema. Randa oli aha jäetud hiiglaslik puust hobune. Kinni püütud ahhailane ütles, et see on nende austuseks ja nii suur selle tõttu, et troojalased seda linna vedada ei saaks. Kuid nii tehti.
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Seda, millised me oleme ja kuidas me käitume ei tohiks lasta mõjutuda. Tuleb aga tõdeda, et nii nagu kõik inimesed on detailides väga erinevad, on nad kõige põhilistemas asjades küllaltki sarnased. Me soovime elada, tunda turvatunnet, kogeda ühtekuuluvust teistega ja ennast mõistetavaks teha. Juhul kui ühtekuuluvustunne ja niiöelda `'lahedatega'' sarnanemine kokku põrkuvad, tekib küsimus, et kas jääda iseendaks või püüda olla nagu kõik teised. Kõigil on soov olla omaks võetud ja heaks kiidetud, see on tihti inimestele isegi tähtsam kui eneseteostus. Juba varases eas, näiteks lasteaias tahetakse ju sama mänguasju, mis teistel ja koolis olla `'sama tegija'' kui pinginaaber jne. Vanemad peaksid lapse eneseteostust ja teistega kohandumist pisut jälgima. See aitab kaasa sellele, et laps tulevikus pööraks rohkem tähelepa...
tootma, Saksa eksport kasvas ja 1900-1913, see kolmekordistus, mis omakorda andis tõuke Saksa kaubalaevastikule. Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni. ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1) revisionistid, arvasid, et Karl Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada. 2) Vene enamlased- nende arvates oli ainust tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon. 3) tsentristlik suund, eesotsas Karl Kautskyga, püüdis eelnevate suundade vahel keskteed otsida. 4) anarhistid- kelle arvates tulikodanlik kord kukutada ja ei pooldanud diktatuuri ning lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. ANTANT- 1904. a loodi Prantsusmaa ja Inglismaa poolt, mis jagas omavahel ära mõjusfäärideks Aasia ja Aafrika. 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894.
Kafka kirju Milenale on nimetatud kõige ilusamateks, mis saksa keeles üldse kirjutatud. Kuid keelatud ning väär suhe tõi kahe armastaja vahele konflikte, sest Jesenka armastas mõlemat, Kafkat kui ka oma oma seaduslikku kaasat Ernst Pollakit. Raske on lõpetada seda, mis on äärmiselt meeldiv, omamoodi sõltuvus, kuigi teades, et asi on ületanud igasuguse piiri. Keeruline on teha seda õiget valikut, kui ei taha kumbagi käest lasta, üritades leida seda kuldset keskteed. Lõppude lõpuks lõpeb kõik siiski ühe kaotuse, ühe võiduga, või hoopis täieliku kaotusega? Kirjavahetus oli muutunud kahe armastaja vahel ohtlikuks, kirjade järele oli tekkinud meeletu kirg, elades kaksikelu paberist suudluste kaudu. Õigepea Milena aga lõpetas selle, sest Kafka ei soovinud reaalset kooselu, vaid hingede sõbrutsemist ning vaimset lähedust. Niisugune enesenarrimine ei sobinud aga Milenale.
kellegi õigused ja tehakse arusaadavaks olukorrad, mis tooksid kaasa ebaõigluse. Väga oluline kuid pea et võimatu on minu arvates, et seaduses õiglus, oleks üheselt mõistetav. (Billings) Learned Hand (1872-1961, Ameerika kohtunik) oli kunagi öelnud: "Õiglus on minu arvates ühiskonnas esinevate vastuoluliste huvide valutu lepitamine, ja säärase lepituse saavutamiseks pole tegelikult olemas kuldset keskteed." Olen nende sõnadega täielikult nõus, kuna mis on ühe jaoks õiglane, tundub teise jaoks kindlasti ebaõiglasena. Seega, kui palju ka neid parandusi õigussüsteemis ei tehta, tundub kellelegi ikka, et asi ei ole õige.
SAJ ALGUSES IMPERIALISM-19saj lõpp *on suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas *tunnused:kolooniad,sõjalised liidud,tehnika areng,suurriikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jagada,riigid sõjakad/ agressiivsed ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1.revisionistid(marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada) 2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaevastik,Prantsusmaa purustamine,võim Euroopas
peab ta ka lõhkuma end kinni hoidvad sidemed. See põhjustab aga valu mõlemale poolele. Olla seotud kuid sisse sulandunud nõuab jällegi vahel enda soovide mahasurumist ning teiste peale mõtlemist, mis inimese isekust arvestades võib osutuda raskemaks, kui oodata osati. Nii kaotatakse osa enda omapärast ja identiteedist. Eks nii sõltumatuse kui seotuse jaoks tuleb midagi selja taha jätta. Kindlat kuldset keskteed sellele ei leidu ning tihti ei olegi inimestel võimalust otsustada, millist elu endale soovitakse. Vabadus toob endaga kaasa üksilduse, kuid sellega vallandub täielikult enda isiksus, mis ei pruugigi seltsi vajada. Seotus on lihtsam ja mugavam, kuid selle tõttu kahaneb enda isiksus ning ei saa elada ainult endast lähtudes. Tuleb lihtsalt enda jaoks välja selgitada, kas sõltumatuse mahl on pigistamist väärt või ei.
seab kasulikkuse printsiibist kõrgemale. Ta toob välja ka asjaolu, et mõnikord on raske kui mitte võimatu tagajärgi ette näha 3)Kuldreegel - Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Kuldreegli rakendamine on seotud vastastikuse mõistmisega. 4)Aristotelese kuldne kesktee - seab oluliseks kompromissi leidmise olukorras, kus kõik teised variandid ei anna soovitud tulemusi. Igas situatsioonis see aga universaalne ei ole ning kuldset keskteed ei pruugi esinedagi. 3.Deontoloogiline ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi:
Muu toimimine, mis kuulub toitumise, kasvamise ja meeletaju juurde, on inimesel ühine taimede ja loomadega -- ainult inimesele on iseloomulik loogiline arutelu ja mõistuse kasutamine. Aristoteles peab õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Aristotelese järgi peab hea olema vahepealne äärmuste vahel ja milleni jõutakse loogilise arutelu abil, tehes otsustuse nagu mõistlik inimene. Vajalikud tingimused, millele loomutäius toetub, on seega valik, vahepealsus, loogiline arutelu ja mõistlikkus. Inimese puhul ongi hüveks hinge võime tegutseda lähtuvalt loomutäiusest. Aristotelese
7. Turusuhted muutusid — konkurents suurem !1 Riigid muutusid sõltuvaks üksteisest, maailm globaliseerus. Inglismaa andis oma mõjuvõimu USA-le ja Saksamaale, sest kasutati veel vana 19. Sajandi seadmeid ja tehnoloogiat. See tekitas pingeid. Tekkis töölisklass, hakkasid arenema töölisliikumised: 1. Revisionistid — kontroll, millegi muutmine 2. Vene enamlased — 3. Tsentristid — keskteed otsivad 4. Anarhistid — vägivald jne SUHTED 1879. Aastal sõlmiti Saksamaa ja Austra / Ungari vahel liiduleping. Hiljem ühines Itaalia. Seda liitu hakati kutsuma kolmikliiduks. Liidu eesmärgiks oli: 1. Uued kolooniad — Saksamaa tahtis olla esindatud kõikjal maailmas. 2. Tugeva lavastiku loomine. 3. Eesmärgiks võeti Prantsusmaa hävitamine Saksamaa poolt. 4. Inglismaaga prooviti suhelda nn "viisakalt". 5. Oma mõjuvõimu suurendamine Euroopas. !!
arvud. Universaalide probleem seisneb selles, kas nad on olemas, ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on. 11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm seisukohta e koolkonda: · Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest
9. Iseloomusta mõne lausega Platoni, Sokratese ja Aristotelese vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. Platon Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Sokrates Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda. Aristoteles tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu a) teatrit Klassikalisele perioodile olid iseloomulikud sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödida.
aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi. Inimestel lasti korraldada öölaulupidusid, kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi Karl Vaino tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. See käik oli väga positiivne, kuna see võimaldas astuda sammu lähemale Eesti iseseisvumisele. Nõukogude aeg oli Eestis nii positiivne kui ka negatiivne, oleneb sellest, kuidas sellele tagasi vaadata. Enamikel inimestel oli töö ning toit laual, kuid inimeste vastu toimus ka palju vägivalda.
GLOBALISEERUMINE. 20.saj ühiskondlikud liikumised, palgatööliskond hakkas omale nõudmisi esitama K.Marx kuulutas klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist rev. eel1) revisionistid,kes arvasid, et Marxi õpetus on vananenud,kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda järk-järguliste reformidega 2)Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne rev. (Uljanovi)3)tsentrislik- üritas leida kahe eelmise keskteed(K.Kautskya)4)anarhistid-klassivastuolud likvideerida,eesmärgid saavutada atendaatidega suurriikide valitsejatele.S mõtleja Nietzsche ideed said vägagi pop.(väljapääs igavast argipäevast,"mis lõpetab kõik sõjad").20.sajandil valitses maailma Euroopa.*kolooniad(E surus oma kultuuri kolooniatele peale)*Relvakonfliktid kolooniate ja emamaa vahel*misjonärid-usulevitajad*S tahab asumaid*kolooniast saadi
ei kuulu täisväärtusliku elu hulka ning lukustab enda ohvrid pikkadeks aastateks hullumajadesse. Me ei saa olla õnnelikud, kui me ei ole vabad, kuna vangistus on loomusevastane. Paraku oleks inimkond ilma koostööta ammu välja surnud inimlikest vajadustest lähtudest on saanud ühendus nagu riik. Viimaseks peavad isikud oluliseks meelelahutust ja hobisid, et neil liiga igav ei hakkaks. Harrastatavate tegevuste mõte on naudingu saamine ning mis puutub huvidesse, pole olemas kuldset keskteed ütlemaks, milline ajaveetmise viis on parim. Kahjuks kisub erinev arusaam enese lõbustamisest inimesed mõttetutesse tülidesse, mille eesmärgiks on idée poolest selgitada välja kõige parem ja õigem huviala. Selle põhjal saab järeldada, et paljude hobi meie seast on igasugune enesepõletamine eikuhugi viivate vaidluste läbi. Pole olemas kindlat retsepti rikka ega vaese elu jaoks. Kuigi on võimalik olla jõukas
Kelle hobiks on sport, muusika, kirjandus vms? Kes on õppinud psühholoogiks, juristiks või on hoopis vabakutseline muusik. Tegelikult pole tähtsust, milline amet sul on või millega tegeled, oluline, et see meeldiks sulle ja suudad sellega toime tulla. Et saavutada püstitatud eesmärke peab ka saama vajalikke kogemusi, et muutuda targemaks ja osavamaks. Tuleb proovida võimalusi, mis pakutakse ja ka elada läbi raskeid katsumusi, siis tajud nn kuldset keskteed. Ka Faust katsetas koos mefistofelesega erinevaid elu keerdkäike ja jõudis aina ligemale vastusele ,,mis on elu mõte?" Kas piiritul tarkusel ja haridusel on mõtet, kui oled üksik ja vajaksid enda kõrvale hoolitsevat peret? Millised elukavad peaksid olema, et olla õnnelik ning samal ajal saavutada midagi märkimisväärset? Kõik saab alguse kodusest kasvatusest. Perekond suunab last tegelema ühe või mitme hobiga ning sunnib hästi õppima, et tulevikus kandideerida heale ametikohale
ning klassideta ühiskonna loomiseks. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus vananenud ja seda tuleb revideerida sotsialismini saab jõuda ka järk järguliste reformidega vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin), kes leidsid, et ainus tee sotsialismile on vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur tsentristid eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdsid keskteed nende vahel leida anarhistid kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgi saavutada atentaatidega
paljajalu, tee harjamine, joogivee kurnamine, mungad ja nunnad kannavad suukaitset. Keskkonnakaitse on oluline ühiskonnaelus. Väljaspool Indiat on enklaavid Ida-Aafrikas, Inglismaal, USAs. Sikhide usund Tekkis 15.saj. lõpus Põhja-Indias Punjabis (hääld. pandžab). Omanimetus: gurmat „gurude õpetus“ . Pooldaja enesenimetus: sikha „õpilane, järgija“ Rajaja: guru Nanak (1469-1539). Sel ajal valitsesid Põhja-Indias muslimid, aga elanikkond oli hinduistlik. Püüdis leida keskteed hinduismi ja islami vahel, kartes Moguli valitseja Baburi repressioone Indias. Võttis hinduismist vägivallatuse idee ja islamist ainujumala. Pühakiri: 18.saj. algusest Adi Granth (Algraamat), kus on 974 hümni. On ka rida muid pühakirju. Monoteistlik religioon: Jumal (Suur Õpetaja) on üks, ainus ja jagamatu. „Jumal on üks“ ongi põhivormel. Ka Jumal on guru ja tema vaim elab kõikides gurudes. Jumal avab end neile, keda ta on valinud ja kes on valmis. Ülim eesmärk:
Lisaks ei saa Apo ka Velvo läbi. Ola peab kõigele sellele lahenduseks omaette korterit, kus õhustik oleks rahulikum. Viimaks nad ka selle korteri saavad, kuid see ei lahenda kahjuks nende probleeme. Juba esimesel õhtul uues korteris tekib Apo ja Velvo vahel suurem tüli. Peale seda Apo ka lahkub korterist ja jõuab järgmisel korral joobes olekust tagasi, mis tekitab jällegi vastakaid arvamusi Olaga. Ola üritab järgnevalt leida sellist keskteed, mis võimaldaks tal olla koos Apoga nii et Velvo neid ei segaks. See on kohutav ajajärk tema elus, ta tõrjub lapse endast täiesti eemale, kästes poisil olla õues kui ta Apoga koos on ning muudab Ola enda ka närvilisemaks, mis viib lõpuks selleni, et Ola peab tarvitama unerohtu. Samas võõrandub ta ka järjest enam Apost, kuna on otsustanud Velvo kasuks. Ola elu ei lähe sellegi poolest paremaks. Tema normaalset ja rahulikku elu koos
Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 klassi: a) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada. Nende arvates oli sotsialismini võimalik jõuda ka järkjärguliste reformidega. b) Vene enamlased- nende arvates oli ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. c) Tsentristlik suund eesotsas Karl Katskyga- püüdsid kahe varem nimetatud suuna vahel keskteed otsida. d) Anarhistid- nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida. Lootsid seda teha atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 8. Millised suurriikide blokid kujunesid ja millal enne I MS? a) 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a ühines nendega Itaalia (Kolmikliit). b) 1893. a sõlmisid liidulepingu Venemaa ja Prantsusmaa. Hiljem ühines nendega Inglismaa. c) 1904
omada( mis aitavad elada head elu). Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused. Vooruslik elu koosneb järgnevatest määravatest kõlbelistest omadustest: julgus, mõõdukus, suurepärasus, uhkus, hea tuju, sõbralikkus, tõearmastus, teravmeelsus, häbitunne ja õiglus. Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Teo mõistlikkus tähendab siin "kuldset keskteed". Küsimus "Mis on hea" võib tähendada ka küsimust selle kohta, kuidas "head" defineerida. Õigeid põhjendeid aga ei saa anda arvamusele, et see või teine asi on hea. "Hea on see, mida soovitakse" ning "nauding" ja "soovitav" ei ole ka sõna "hea" tõeline tähendus. Väidan, et "hea" on lihtne mõiste nagu "kollane". Nagu pole võimalik selgitada, mis on "kollane", pole võimalik ka selgitada, mis on "hea". "Hea" on lihtne ja tal ei ole osi. Ta on üks definitsioonide
vastanduvad üksteisele hüvede maksimeerimise poolest egoismis tegu peab maksimeerima tegija hüvesi, utilitarismis ühiskonna omi. Üritan enamasti leida teo tegemiseks viisi, tänu millele oleks esindatud nii minu kui ka teiste hüved. Näiteks kui esimene viis ei ole kasulik teistele aga 1 teine on, kuid mulle pigem kahjulik, siis on vaja leida kolmas, nö kuldne kesktee, mis oleks kõigile osapooltele sobiv ja kasulik. Kui ma ei leia seda kuldset keskteed, siis jääb tegu tegemata. Oluline on, et tegu poleks teistele osapooltele kahjulik, kuid see ei pea ka neile kasulik olema. Rühmitan oma eetika egoismieetika alla, kuna isegi teiste hüvede olemasolul ma jätaksin teo tegemata, kui minule endale tuleb sealt kahju. Ma liigitaks selle mingil määral personaalegoismi alla, kuigi ma hoolin moraalist, mitte nagu sellele alaliigile omane on. Mulle meeldiks mõelda, et ma teen midagi enda heaolust sõltumata, kuid kui analüüsin oma
järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel. Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Nende arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. · Tsentristlik suund Karl Kautskyga eesotsas püüdis leida kahe eelneva suuna vahel keskteed. · Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. 19. ja 20. sajandi vahetuseks olid teravnenud kapitalistlike maade vahelised vastuolud
kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes oli Vladimir Uljanovi eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgis saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel, 1882.aastal ühines nendega Itaalia. See nn
mille abil neid kirjeldame. Tunnetusteoreetilise filosoofia ratsionalistlik suund väidab, et teadmiste allikaks on mõistus koos loogilise mõtlemisega, mitte kogemus ega meelte andmed. Empirism seevastu peab teadmise aluseks kogemusi, eitades kaasasündinud ideid ning seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Nende kahe vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Minule ei sümpatiseeru aga kumbki, kuna mõlemad tunduvad kuidagi äärmuslikud. Eelistan kuldset keskteed ning pooldan pragmatistlikku traditsiooni, mis näeb ette, et mõtlemise funktsioon pole mitte reaalsuse kirjeldamine ja peegeldamine vaid ette aimamine, probleemide lahendamine ning tegevus. Pragmatismi filosoofia rõhutab ideede praktilist rakendamist nende põhjal tegutsemise läbi, et ka tegelikult inimkogemuses testida, ning keskendub erinevalt idealistidest ja realistidest muutuvale universumile. Minu maailmavaadet on väga oluliselt mõjutanud David Wilcocki kirjutised, eeskätt
sinu edasi antud ideed, mõtet, mitte niiväga sind. Eriti tasub sellele rõhku panna, kui on teada, et enne esinemist kipub esinemisärevus kimbutama. Kui esitluse idee on kandev, siis on tõenäosus, et keegi sinu pisikesi apsukesi tähele paneb, veelgi väiksem. Analüüsides auditooriumi, kellele esinama hakatakse, on oluline otsustada, kas kõne esitada peast või lugeda ettekanne maha. See on kuulajate seisukohast väga oluline. Hea on kasutada kuldset keskteed ehk kasutades kirjalikke märkmeid ning ettekanne suuliselt ette kanda. Sellisel juhul säilib ka kontakt kuulajatega paremini. Piltlikult, kui ainult nina paberites hoida, siis on kuulajatel varsti omavahel palju põnevamaid teemasid arutada. Muidugi, oleneb kuulajaskonnast (kuulajaskonna kaardistamine). Kui on teada, et esineda tuleb väga ametlikult ehk kõne eeldab korrektsust ja täpsust, siis on niiöelda paberilt maha lugemine ennast õigustanud
reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes olid olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid; enamlaste arvastes oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Neljandaks anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning klassivastuolusid likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletariaadi oma, ning kes lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ja kõrgematele ametnikele. Kõigil neljal oli vankumatu usk progressi. Ühed nägid ühiskondliku progressi põhisisu
4.Filosoofia-Sokrates, Aristoteles, Platon. -*Sokrates(470-399 eKr) ei kirjutanud ühtegi teost. Vestles aristokraatlike noortega moraaliküsimustes ja ei võtnud õpetuste eest tasu. Filosofeerida oli vaja selleks, et mõista mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ei pooldanud demokraatiat. Süüdistatuna noorsoo rikkumises mõisteti surma. *Aristoteles(384-322 eKr) oli Platoni õpilane. Süstematiseeris teadmised. Kujundas seisukohad loogika valdkonnas. Nii riik kui ka inimesed peavad otsima keskteed- äärmused tekitavad tüli. *Platon(427-347) oli Sokratese õpilane. Sõnastas oma vaated dialoogides. Platoni meelest oli kõigil olemas ideed. Kõigist ideedest on olulisim hüve idee. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riiki võivad juhtida ainult filosoofid. 5.Makedoonia tõus ja hellenism. Aleksander Suur. -336 eKr sai Aleksander Suur uueks valitsejaks. Vallutas Väike-aasia, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia. Iraani, likvideeris Pärsia impeeriumi.
Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (12851349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704).
parandada. Nende arust võis sotsialismi jõuda ka järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased kes olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Neid toetasid omad pahempoolsed sots.demokraadid kui ka Bulgaaria sots.demokraadid. Enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3)Tsentristlik eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed leida ja keda enamlased selle eest ründasid. 4)Anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud diktatuuri(ka mitte proletariaadi oma) ning nad lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 3. USA poliitika põhijooned.19. - 20. sajandi vahetusel astus maailmapoliitikasse Ameerika.
sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi ka Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis võttis otseselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod, kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi Karl Vaino tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne.
Platon - Sokratese pilane, asutas Akadeemia, kirjutas dialooge, kus kaks inimest (vi rohkem) vaidlesid arvukate ksimuste le. Ontoloogia ehk olemispetus. Pdis lahti seletada inimeksistensi. Herodotos - ajaloolane, kelle teose 'Historia' jrgi tuli nimetusse miste ajalugu. Ajaloo isa. Pdis ajaloost petliku snumi esile tuua. Aristoteles - Platoni pilane, asutas oma kooli Lykeioni (millest tuleb sna ltseum). Ei vtnud omaks kik Platoni ideed. Tuleb leida keskteed asjade vahel. 17.Mille poolest oli Aleksander Suure valitsusaeg eriline? Tooge kaks nidet. v: Kreeka keel muutus paljudes riikides kige levinumaks knekeeleks ning kreeka kultuur hakkas vallutatud piirkondade kultuure krvale trjuma.
oma elu enne, kui kehtestab oma diktatuuri, kaotab eraomandi, kõik kõigile. Marxi teooriat Lääne-Euroopas kuskil ellu ei viidud, küll aga Venemaal 1917, Punane Revolutsioon, tõi kaasa 50 a okupatsiooni, tekkis N Liit. Tööliste hulgas 4 voolu: 1)revisjonism - Marxi süsteemi põlgajad, tahtsid reformidega parandada elujärge; 2) vene enamlased: Marxi õpetuse veendunud pooldajad (Lenin, Beria); 3) tsentristid tuntuim esindaja Karl Kaups, üritasid leida kuldset keskteed revisjonismi ja marksismi vahel; 4)anarhistid diktatuuri ei ole vaja, riiki ka pole vaja, endale ebasobivad poliitikud tapeti maha, ka Venemaal, Lääne-Euroopas oli väga levinud. Kõik nad arvasid, et nende meetodiga liigub maailm edasi. Filosoofiad: individualism kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest; sotsiaaldarvinism ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr.
Konfutsius suri 72-aastaselt 479. aastal. 3 Konfutsiuse õpetus Konfutsius elas ajal, kui riigis toimusid muutused, impeerium oli killustunud ja ebakindel; inimesed ei austanud enam muistseid tavasid. Selle vastu võitles tuliselt Konfutsius, kes väitis, et propageerib iidseid kombeid, tseremooniaid ja korda. Tema jaoks oli muistne aeg Zhou valitsus ideaaliks, mille poole tuleks tagasi pöörduda. Konfutsius toetas keskteed. Ta pidas olulisteks omadusteks inimarmastust: kõikidest inimestest tuleb lugu pidada; õiglust: igaüks peab saama erapoolikuseta, mis ta on ära teeninud; tõearmastust: vankumatult ära pöörduma ebaõigest; allumist kehtivatele seadustele; truudust ja ausust. Konfutsius jutustas palju moraalist ja religioonist. Abielust ja perekonnaelust arvas ta nii: mees on pea, naine kuuletub; mees on taevas, naine maa. Naine peab kogu oma elu kuuletuma ja sõltuma vanematest, mehest, pojast
Disney kunst oli välja kujunenud kahe maailmasõja vahelise veerandsajandi jooksul. Kui esimese maailmasõja järel tuli tal otsustada, mida ette võtta, siis nüüd kerkis ta silme ette umbes sama küsimus. Kunagi olid Disney kõige kindlamaks asjaks lühifilmid, kuid nüüd oli nende tegemine muutunud nii kalliks, et ilma ekspordita ei oleks nende tegemine ära tasunud. Täispikad filmid nõudsid aga suuri summasid, pikaajalisi krediite ja tervet aastat tööd. Disney püüdis leida keskteed nende kahe äärmuse vahel. 1947. aastal tuligi Disney välja värvilise ja vaatemänguliselt efektse filmiga ,,Laul Lõunast", kus muusika, tantsud, maaliline loodus ja dekoratsioonid , vanaaegne olustik, hiilgavad kostüümid vaheldusid multiplikatsiooni- kaadritega. See film oli ehk küll veidi vanamoeline, kuid see eest niivõrd menukas, et lasti kümme aastat hiljem uuesti ekraanile. See oli ka esimene film, kus Disney nimi esines sissejuhatvates tiitrites hoopis
sajandi algul Globaliseeumine rahandusarutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks Ühiskondlikd liikumised 20. sajandi algul K. Marx Revisionistid sotsialismini on võimalik jõuda järk-järgult reformidega Vene enamlased V. U. Lenini eestvedamisel; idee tee sotsilismini võimalik vägivaldse revolutsiooniga ja proletariaadi (palgatööliskond) diktatuuri kehtestamine Tsentristlik K. Kautsky eestvedamisel üritasid leida keskteed Anarhistid kodanlik kord tuli kukutada, klassivastuolud likvideerida, atendaadid suurriikide valitsejatele F. Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu Suurriikide blokid 1879 liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel; 1882. liitus Itaalia KOLMIKLIIT Eesmärgid: kolooniate jagamine, et S oleks esindatud kõikjal maailmas; A-U soov tugevdada positsiooni Balkanil 1893 liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa
Saj algul: · Ka kõige demok ühisk olid seesmistes vastuoludes · Tööandjate ja tööliste võitlus terve 19 saj, kasvas vahel kodusõjaks, 20 saj taas pingeline · Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: - Revisionistid, Marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada järk-järguliste ref - Vene enamlased, ainus tee sots-le vägivaldne rev ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine - Tsentristlik suund, püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed otsida, enamlased ründasid - Anarhistid, ei pooldanud mingit diktuuri, eesmärgid taheti saavutada atentaatidega · Ühendas vankumatu usk progressi · Ühed tahtsid haridust edendada ja eur tsiv levitada üle maailma, teised vägivaldset võitlust oma rahva või klassi õiguste eest · Sõja ülistamine muutus popiks, nähti selles väljapääsu tühisest argipäevast 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJ ALGUSES Suurriikide blokkide kujunemine:
jõuda ka järk-järguliste reformidega, 2)Vene enamlased, kes olid Vladimir Uljanovi(Lenin) eestvedamsiel Vene sosiaaldemokraatlikus parteisjuhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsdemok, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine, 3)tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsykuga, kes püüdis kahe eelnim. suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selel eest teravalt ründasid, 4)anarhistid, kelle arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ing klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletaari oma, ning kes lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ja kõrgematele ametnikele. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi, kuid olid erinevad arusaamad:
Individualism ja privaatsusvajadus on suurenenud. Laste elu on lasteaed ja kool, mitte niivõrd enam kodu. Mäletusi Paradiisiaiast Last ümbritsevad värvid olgu mahedad ja soojad, hääled rahulikud ja harmoonilised, vormid pehmed ja ümarad ning kodumiljöö moraalne. Lapse läheduses tuleb elada elamisväärset elu, toimeta arukalt ja närvitsemata. Jonniva lapsega tuleks olla kannatlik ja enesekindel. Väga raske on leida keskteed lapse haavamise ja liigse tunnustamise vahel. Ta ei tohi tunda end maailmanabana, kuid mitte ka sellena, kes võib rääkida siis kui kana pissib. Lapsel tuleb lasta ise tegutseda ja hoolitseda selle eest, et ta teaks, kuidas toimub saia valmistamine, puutöö jmt. Lapse elusidemed tehnoloogilises tsivilisatsioonis ,,Lapse aeg möödub suures osas mitmesugustes asutustes, kus käiakse ühe kindla
konkurents. 4. Ühiskondlikud liikumised: REVIONISTID- leidsid, et Marxi õpetust tuleb parandada ning et sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. VENE ENAMLASED- olid Lenini eestvedamisel haaranud Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879. a liiduleping Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust
Aristotelese õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist. Üksikud asjad eelnevad ideedele. Inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu. Ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki. Õnnelikuks eluks on vaja leida kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased
süsteemi, mille moodustavad füüsika, metafüüsika ja loogika. Ja ometi on Aristotelesel praktilisel filosoofial selgeid ühisjooni tema empiirilise ja loogilise ontoloogiaga. Nii nagu ontoloogias ei huvita Aristotelest mitte niivõrd äärmused puhas materiaalsus ja puhtideaalne olemuslikkus kui just nende vahele jääv liikumine juhuslikult etteantuselt ideaalsele paratamatusele, otsib ta ka eetikas keskteed fanaatilise idealismi ja egoistliku materialismi vahel. Pidevalt üritab ta näidata, et see, mis on hea riigile, on hea ka üksikisikule ja ümberpöördult. Inimene on tal loomult ,,poliitiline olend". Iga inimese jaoks parim on kesktee egoismi ja altruismi, privaatse ja avaliku vahel. Aristoteles ei ütle, kas ta peab parimaks riigivormiks traditsiooniliste institutsioonidega monarhiat, vooruslikkusega legitimeeritud aristokraatiat või konstitutsioonilist demokraatiat, kuid ta vihkab
vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. · Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed · Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. Euroopa rahvad ja riigid 20. sajandi alguses Suurbritannia Inglismaa oli vanim parlamentaarne riik ning seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui teistes Euroopa riikides, seetõttu peeti riigi mittesekkumist majandusellu Inglise põhimõtteks
Aristoteles: Kalduvus käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates olukordades. Moraalselt täiuslik inimene ei saa sinna midagi parata, et ta head teeb- see on niisama loomulik, kui aastaaegade vaheldumine. Aristotelese moraalsed voorused: Vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus (lahkus), eneseväärikus, leebus, tõearmastus, viisakus, õiglus jt. See on Aristotelese teooria kuldsest keskteest äärmuslike käitumisviiside vahel. (kriitika: Kuidas aga rakendada seda „kuldset keskteed“?) Aristoteles ei pea oma loetelu täielikuks ja lõplikuks. Ta lihtsalt teab, et voorusi on rohkem kui Platon arvas (vt Riik 430c-d): tarkus, vaprus, tasakaalukus, õiglus, mida Platon pidas piisavateks ja lõplikeks (Riik 487a). Moodsad voorusteoreetikud: Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (1919–2003) Vooruseetika kriitika: • Teoreetikud annavad küll vooruste loetelu, aga need ei kattu
Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka
lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristoteles). Seda seisukohta pooldasid Anselm Canterbury'st ja Thomas Aquinost. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest. Nii arvasid William Ockham, hiljem ka George Berkley. Kontseptualism universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. Püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Seda seisukohta pooldasid Pierre Abélard, hiljem John Locke. Realism Realismi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälises maailmas ega allu harilikule tõestusele. Üldmõisted on muutumatud ja igavesed ning olelevad lahus esemeist ning seega tõelisemad kõigist neis kehastuvaist üksikesemeist. Igale üksikesemele peab eelnema üldmõiste (universalia ante res). Kui näiteks
revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) nende arust sotsialismini saab jõuda ka järk-järguliste reformidega vene eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin) enamlased leidsid, et ainus tee sotsialismile oli vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine tsentristid eesotsas Karl Kautskyga püüdsid leida keskteed nende kahe suuna vahel, vene enamlased ründasid neid teravalt selle eest anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida kes ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele 4. Sõjalised blokid 20. sajandi algul ja nende kujunemine 1879. Sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882
annaabi.ee 
