Kas nõukogude ajas oli ka midagi positiivset? (0)

Kas Nõukogude ajas oli ka midagi positiivset?
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Eesti kuulus Nõukogude Liidu kosseisu 1944. aastast kuni 1990. aastani. Tänapäeval räägitakse, kui kehva oli Nõukogude aeg, kuid tegelikult võib selles ajas leida nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi.
Inimesed olid rahulolematud valitsuse poliitikaga ning seetõttu hakkas Eestis levima metsavendlus. Metsavendluse kõrgaeg oli 1944–1953 aastatel. Metsavennad olid need, kes võitlesid Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses 1945.–1949. aastani. Metsavendluse vastu võitlemiseks asus valitsus, Jossif Stalini juhtimisel rahvast küüditama. Küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Metsavendluse levik näitas selgelt inimeste vastasust poliitika vastu. Ma arvan, et metsavendlus ei olnud küll kõige õigem okupatsiooni vastu võitlemise vorm, kuid see näitas, et inimesed hoolisid oma riigist ning see on väga positiivne.
Eesti NSV-s arendati põllumajandust ning eriti põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve- Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve-Tallinna gaasijuhe. Põlevkivitööstuse arendamine oli rahvale väga positiivne, kuna inimesed said tänu selle tööd ning "leiba". Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel andis tööd väga paljudele inimestele. Ma arvan, et põlevkivitööstuse arendamine oli ühelt küljelt positiivne, kuna väga paljud eestlased said tööd ning kasutati Eesti omi energiavarusid. Kuid põlevkivitööstuse arendamine oli ka negatiivne, kuna kaevandustes töötamine rikkus inimeste tervist ning reostas loodust ning keskkonda.
Eesti NSV-s oli inimestel hea elada, kuna ka kõikidel "eluheidikutel" oli töö ning toit laual. Kõik inimesed, kes soovisid töödata, said seda teha. Selle eest hoolitses valitsus, et kõigil oleks töö. See oli väga positiivne, kuna see andis kõigile inimestele võimaluse elada. Tänapäeva Eestis on palju rohkem töötuid ja vaeseid kui Nõukogude ajal. Nõukogude ajal muretseti kõigi inimeste üle, et ei oleks kerjajaid, keda tänapäeval on ohtralt .
Nõukogude ajal oli kaubavalik väga väike. Inimesed kaebasid selle üle, et poodides polnud valikut. Näiteks ei müüdud enamikes Eesti linnades püksikummi, mis on tänapäeval nii elementaarne kaup. Seda sai osta näiteks Kanakülast. Selleks, et saada tavalist kaupa, nagu riided, pidid inimesed palju reisidelt kaasa ostma. Inimesed, kellel oli võimalus reisida käisid paremini riides ning neil olid suuremad võimaluses. Näiteks meremeestel oli selge eelis kõigi ees, kuna neil oli võimalik reisida paljudes riikides ning sealt kaasa tuua huvitavaid ja vajalikke asju. Ma arvan, et mõnes mõttes oli kaubapuudus kasulik, kuna inimesed väärtustasid siis seda vähest, mis neid oli, mitte nagu tänapäeval, kus inimesed on sageli vingus näoga, kuigi neil kõik on olemas.
1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat režiimi. Inimestel lasti korraldada öölaulupidusid, kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi Karl Vaino tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. See käik oli väga positiivne, kuna see võimaldas astuda sammu lähemale Eesti iseseisvumisele.
Nõukogude aeg oli Eestis nii positiivne kui ka negatiivne, oleneb sellest, kuidas sellele tagasi vaadata. Enamikel inimestel oli töö ning toit laual, kuid inimeste vastu toimus ka palju vägivalda.