KIRJAND: "Rikas elu, vaene elu" (0)

RIKAS ELU , VAENE ELU
Arenenud ühiskonnas pole võimalik täisväärtuslik elu ilma materiaalse rikkuseta, kuid raha ei ole ka see mis õnne ostab. Inimestel on erinevad väärtushinnangud ning seega erinevad arusaamad heast või halvast elust. Milline võiks olla kuldne kesktee – omadused, mis kuuluvad täisväärtusliku elu arusaama alla?
Tänapäeval on isikud väga konkreetsed – kui on raha, siis on kõik suurepärane. Tõsi ta on, sest üheski Euroopa riigis ei saa ära elada õhust ja armastusest. Esiteks on temperatuur talviti väga madal ning inimene ei saa lihtsalt telgiga põõsa all magada . Isik kes seda harrastada üritab külmub tõenäoliselt surnuks ning sellel juhul ei saaks me rääkida mitte mingisugusest eksistensist. Teiseks vajab meie liigi organism toitaineid, mida paraku niisama ei jagata. Selleks et täita enda kahte peamist vajadust, peab inimesel olema raha ning selle saamiseks peab ta käima tööl. Selleks, et saada tasu mingi enese pakutud teenuse eest, peab inimesel olema hea haridus . Alles siis, kui inimesel on töö, mida ta nautida suudab, piisavalt palka, söök ja kodu, siis võib rääkida elust, mis kaldub rikkama elu poole.
Vaadeledes olukorda ermiitide slime läbi, kes on tänapäeva mõistes väga ekstreemsed isikud, ei ole kellegil vaja maiselt rikast elu. Nemad tõmbuvad enamasti, koos paari omasugusega, kuskile kaugele ja kuigi nende inimlikud vajadused pole täidetud ning raha neil samuti puudub, tunnevad nemad tõelist uhkust enda üle. Nad kipuvad uskuma, et ainult niiviisi saavad nad jumalale lähemale, et olla kaitstud, kui saabub Viimne Kohtupäev. Samuti peavad sellised usuhullud maist elu täiesti mõttetuks ning leiavad, et ülim õnn on teenida jumalat kõrbes, tsivilisatsioonist väljas pool. Lihtsurelikke, kes eneseohverdust maavälisele jõule vajalikuks ei pea, peavad nende elu tihti masendavaks – ateisti jaoks pole eriti normaalne mote minna jumala eest kõrbe surema.
Usklikud peavad end tihti maailma kõige paremateks, õnnelikemateks ja rikkamateks inimesteks maailmas ning võiks öelda et mõneti on neil õigus. Need, kes kummardavad midagi kõikvõimast mõistuse piires, on talitsetumad ja heatatlikumad teiste suhtes. Ristiusulised on töökad, kokkuhoidvad ning tolerantsed peaaegu igasuguste persoonide suhtes. Jeesus Kristus ütles oma mäejutluses, et kõige õndsamad on need, kes on sõbrad kõigile, ka oma vaenlastele. Sellest põhimõttest lähtudes, on tema pooldajad meeldivad, armastavad ja stressivabad. Allahi armastajad suhtuvad elusse pisut teistmoodi, kui “valgete” inimeste maailmas kombeks on. Sellest hoolimata on nende igapäevased tegemised ja terve elu kulg ette kujundatud jumala poolt. Kuigi eestlased peavad enamiku islami usu juurde kuuluvat julmaks ja ebainimlikuks on nemad rõõmsad ja tänulikud oma üllale liidrile.
Samal ajal, mõtiskledes õnne üle, on persoonid täiesti veenunud, et palju raha ja üksindus on vaene elu vähese raha ja sõprusseltskonna kõrval. Ühiskonnakodanikud peavad suhteid teistega hädavajalikeks ja meeldiva eksistentsi osaks. Aristoteles ütles, et inimene on sotsiaalne loom ja vajab toimetulekuks omalaadseid. Viimasel oli kahtlusteta õigus, kuna kogu meie ühiskond läheks hulluks, kui nad peaksid elama üksi.Vaimne puue ei kuulu täisväärtusliku elu hulka ning lukustab enda ohvrid pikkadeks aastateks hullumajadesse. Me ei saa olla õnnelikud, kui me ei ole vabad, kuna vangistus on loomusevastane. Paraku oleks inimkond ilma koostööta ammu välja surnud – inimlikest vajadustest lähtudest on saanud ühendus nagu riik.
Viimaseks peavad isikud oluliseks meelelahutust ja hobisid, et neil liiga igav ei hakkaks. Harrastatavate tegevuste mõte on naudingu saamine ning mis puutub huvidesse, pole olemas kuldset keskteed ütlemaks, milline ajaveetmise viis on parim. Kahjuks kisub erinev arusaam enese lõbustamisest inimesed mõttetutesse tülidesse, mille eesmärgiks on idée poolest selgitada välja kõige parem ja õigem huviala . Selle põhjal saab järeldada, et paljude hobi meie seast on igasugune enesepõletamine eikuhugi viivate vaidluste läbi.
Pole olemas kindlat retsepti rikka ega vaese elu jaoks. Kuigi on võimalik olla jõukas nii materiaalselt kui ka vaimselt peetakse tõeliseks väärtuseks nende kahe segu. Inimeste jaoks on olemas teatud normid täisväärtusliku elu jaoks. Need, kes leiavad, et omavad kõike, mis on vajalik normaalseks eksisteerimiseks, on tegelikult saavutanud võrdlemisi rikka elu.