Diana Ljasenko, AM13-3/6 "ÕENDUSE KESKSED MÕISTED JA NENDEST TULENEVAD ÕE ÜLESANDED" ESSEE Õdedel on oluline roll ühiskonnas, sest nad on tihedalt seotud teiste inimestega. Nad peavad abistama ja juhendama nii haigeid kui ka tervenevaid inimesi. Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema ja kuidas aitama inimesi. On olemas ka õenduse kesksed mõisted. Neid mõisteid on neli: inimene, tervis, keskkond, ja õendus. Nendest mõistetest peaks juhenduma iga õde. Inimene on esimene keskne mõiste. Iga õde peaks kohtlema inimest sõbralikult ja viisakusega. Heasüdamlik ja viisakas peab olema mitte ainult rikaste ja mõjuvõimsate inimestega, vaid ka nendega, kes on madalamast ühiskonnakohist. Isegi kui see inimene ei ole hoolitsetud välimusega ja puhaste riietega. Ka sellist inimest peab õde abistama, sest igal inimesel on õigus saada meditsiinilist abi. Olles õde peab abistama ka nei...
TEATRIAJALUGU. ANTIIK- JA KESKAJAL Thespis, Arion, Choirilos, Pratinas, Phrynichos, Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. Kultuuriga kohanemine. Ekstaatilised elemendid taganesid, omandasid teistsugused tähendused. Omandasid kõlbluse ja eetika mõtestused, hea ja kurja võitluse momendid. Suureliikmeline koor oli oluline tragöödia algpunkt. Kohalike tavade sulanudmine ja muundumine. Komöödia omandas karnevali jooned. Tragöödia kirjanikud osalesid võistlustel. Tragöödia pidustused. Draama kuulus tragöödia juurde. Oli tragöödia kroteskne lisandus/vastus. Dionüüsuse kultust petakse kõige otsesemaks tragöödia rituaalseks ja sakraalseks allikaks. Tavandiga seotud laulud, näiteks pulma või leina laulud. Koori eeslaulja hakkab kooriga „dialoogi“ pidama. See on esimene asi, mida teatri loomiseks on tarvis. Homerose aeg ja tema looming oli temaatiline alus teatrile. Tema teoseid kanti ette ka ennem. 534 eKr on esimene kultuuristatud k...
Kordamisküsimused organisatsiooniõpetuses 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2. Organisatsiooni koostisosad 3. Keskkonna iseloomustus Sotsiaalne Kultuurisektor Legaalne sektor Poliitiline Majandussektor Tehnoloogiasektor Füüsiline sektor 4. Klassikaline koolkond Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised ...
Entroopia Termini entroopia võttis kasutusele Prantsuse füüsik Carnot ja see tuleneb kreekakeelsest sõnast trope, mis tähendam muutumist. Ta kirjeldas selle sõnaga aurumasina silindrist väljunud auruosakeste hajumist ruumis - auru koostisosad hajuvad aja jooksul üha suuremas ja suuremas ruumiosas, nende paiknemise korrapäratus suureneb ja see protsess on pöördumatu. Kuna auruosakestel on teatud temperatuur, siis hajub ka soojus ruumis laiali. Entroopia on sünergeetika keskne mõiste ja see termin iseloomustab mistahes süsteemi korrastamatuse ja mitmekesisuse astet. Termodünaamika selgitab, et avatud süsteemis muutub aja jooksul iga korrastatud olek korrastamatuks - tema korrastamatuse aste ehk entroopia kasvab. Entroopia füüsikaline sisu Entroopia mõiste ei ole kahjuks lihtsalt ja üheselt defineeritav, vaid omab valdkonniti erinevat tähendust. Holistlik käsitlus väidab, et kõik on energia, ka aine. Maailmas kehtib energia jäävuse sead...
Fovism ja ekspressionism 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Pariisis 1905.aastal Sügissalongis 2. Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Värvid on puhtad, kõlavad, väljendavad positiivseid emotsioone, tihti vastupidised tegelikkusele. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? H. Matisse eesmärkideks kunstis oli eneseväljendus ja dekoratiivne lõpptulemus 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Kujutavad muusika-ja rahvapidude motiive, religiooni. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,espressionism"? Ekspressioon väljendus(pr.k) 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistid negatiivsed emotsioonid - rahutus, maailmaalu,ühiskonnakriitika. Värviko...
Modernism tekkis 20saj kui hakati tähtsustama teadust. Modernism>>moderne. Modernistlik oli kõik, mis vastandus traditsioonilisele. 19saj teisel poolel arenes teadus palju. Seletati teaduslikult väja inimese põlvnemine, avastati pärilikkuse seadus. Avastati elekter, radioaktiivsus. Suured tehnikasaavutused nagu sisepõlemismootoriga auto, fotograafia leiutamine jne. Moes olid muutused, kultuuris, tehnikas, teaduses.. tekkis uus elurütm. Suurlinnade teke. Einsteini ja Freud. Kiriku olulisus vähenes. Kristlikust kasvatusest sai vabakasvatus. TEADUS VIIB TÄIUSE POOLE. Teadusest ei tohi kuj inimkonda hävitav teadus. Futurism: Tekst katkendlik, keeruline, võõrsõnaderohke, tekitas võõristust. Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemu...
Tööleht 8. klassile KIRJANDUSE ZANRID 1. Joonista vihikusse skeem ja jaota skeemi all olevad sõnad õige põhiliigi alla KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA ehk LÜÜRIKA ehk DRAMAATIKA ehk JUTUSTAV KIRJANDUS LUULE NÄITEKIRJANDUS 1. .... 1. .... 1. ...... 2. 2. 2. 3. 3. 3. 4. 4. 5. 5. 6. ...
Valgustus Valgustus : · sai alguse 18. sajandul Lääne-Euroopas · valgustust iseloomustab anti-feodaalne käsitlus · indrustriaalne ühiskond, linnastumine · saab alguse tänapäevane maailm · kirikuvastasus ehk antiklerikkaarsus · võitlus müstitsismi vastu · kunsti jõudmine rahva sekka · kunsti eesmärgiks onseletada massidele tõde; kunst pidi ühiskonda ümber korraldama · keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirel...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), ...
Hinduism Koostas: Hinduism Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi tunnistajaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on India rahvuslik usund, sest ta on lahutamatult seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduismil on maailmas umbes miljard pooldajat. Ta on pooldajate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju erinevaid suundi. Hinduismil puudub ühtne organisatsioon, vaid on palju sarnase aluse ja ajalooga...
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
Vana-Kreeka 1.Millise seos on Vana-Kreeka kulruuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga ? V: Muusika koht jatähendus Vana-Kreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheline ajajärk. 2. Seleta mõiste musike. V: tähendab kreeka keeles muusikat ja on muusade kunst 3. Iseloomusta Vana-Kreeka muusika apollonlikku ja dionysoslikku alget. Kuidas need väljendusid muusikas ? V: Kreeka kultusmuusika oli eelkõige seotud valguse-ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala dionysosega. Apolloni pilliks on harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra. Dionysose pill-seda puhus tema kaaslane Marsyas-Aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meoodialiini. Appollonlik- korrastatult harmooniline ja mõistuslik. Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailin...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühisk...
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli te...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbau...
Bioeetika Bioeetika mõiste on küllaltki uus. See võeti kasutusele Ameerikas aastal 1970. Kirjasõnas kasutas seda esimesena Wisconsini ülikooli bioloogiaprofessor Van Rensselaer Potter, sidumaks teadmised bioloogiast ja inimeste väärtussüsteemid. Alates sellest ajast on seda mõistet käsitatud mitmel moel. Ühed mõistavad bioeetika all kitsalt bioloogiasse ja biotehnikasse kuuluvat eetika valdkonda, teised lisavad sinna veel meditsiinitehnika ning kolmandad ka teatud keskkonnaeetika teemad. Tänapäeval on selgesti ülekaalus bioeetika mõiste lai tõlgendus. Sellisena on bioeetikast kujunenud akadeemiline ja avaliku kultuuri oluline osa, kiiresti on kasvanud sellealaste ühingute ja elukutseliste bioeetikute hulk ning asjaomaase kirjasõna maht ja mõju. Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja väärtuste kandjaks peetakse antiikajast pärit Hippokratese vannet. Sellel tõotatakse patsientidele head teha, h...
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
1.Organisatsiooni mõiste Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2.Org koostiosad: -Sisendvarad (Inimesed,Raha,Seadmed Materjalid,Teave) -Organisatsioon(Ümberkujundus protsess) -Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed) SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline Plaanimine – üksikasjalik, täpne Õigused,kohustused, suhtlusteed –määratletud Koordinatsioon–„üks parim tee“,täpne Kontroll–püsiv,aval...
EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID Koostaja : Mariliis Tisler BIOLOOGIA teadus, mis uurib elusorganismide ehitust ja talitlust, arengut ning vastastikuseid suhteid ümbritseva keskkonnaga. Ehitust molekulaarbioloogia, geneetika, tsütoloogia, anatoomia Talitlust füsioloogia Suhteid ümbritsevaga ökoloogia Arengut embrüoloogia, arengubioloogia, evolutsiooniõpetus EVOLUTSIOON kindlasuunaline pöördumatu areng ELU EVOLUTSIOON ehk BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? · Ufo, tulnukas teistelt planeetidelt? · Robot? · Jumala loodud (Kes või mis on jumal?) ? · Isetärkamine, isetekkimine? · Erinevate juhuslike reaktsioonide toimumise tagajärjel planeedil Maa? · ??? EVOLUTSIOONI VORMID (etapid) · Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon · Keemi...
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga. 3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast ,,stilus". St...
19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. 19. sajandil oli Tartus aastail 1808-1810 ehitatud tähetorn, mis oli 19. sajandi esimsesel poolel tollal maailma suurim ning täiuslikum teleskoop Fraunhoferi refraktor. Väljapaistvad rahvusliku kultuu...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -ekspe...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Taani Sotsiaalsüsteem referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 RIIGI JA VABATAHTLIKU SEKTORI SUHTED TAANIS Referaat uurib Taani riigi ja vabatahtliku sektori vastastikuste mõjutuste ajalugu, kirjeldab ning mõtestab lahti vabatahtliku tegevuse ulatust ja tüüpe ning vabatahtliku sektori muutuvaid rolle. Selleks vaadeldakse artiklis vabatahtlike organisatsioonide tegevust sotsiaalhoolekande vallas viimase 150 aasta vältel. Riigi ja vabatahtliku sektori vahelistes suhetes saab eristada nelja perioodi. Esimest iseloomustab liberaalne sotsiaalpoliitika, mida toetab vabatahtliku sektori topelt mudel, millele on omane tugev vajadus eneseabi ja heategevate algatuste järele. Teist perioodi iseloomustab sotsiaalsete õiguste ja riigi kohustuste järkjärguline sisendamine ning se...
Meediateooriad Kommunikatsioon jaguneb kaheks: Individuaalne- osalejad suhtlevad teineteisega vabalt Meediakommunikatsioon- telekommunikatsiooni erivorm Milleks meile teooria(d)? Immanuel Kant- ,,Puhta mõistuse kriitika" : ,,Mõisted ilma kaemusteta (kogemus) on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime" St: Kui meil ei ole käsitlusi nähtustest, siis me nähtusi ei mõista. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada nelja lähenemisviisi: Mehaaniline: kommunikatsioon on sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. Sotsiaalkonstruktsionistlik- peab kommunikatsiooni vastastoimete tulemuseks. Suhtlejad loovad ja jagavad interraktsioonide käigus tähendusi. Süsteemne- Kommunikatsioon on sõnumite loomine throughput'i (uurib kuidas kom toimib sõsteemides) abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega siis kui need ringlevad inimeste seas R...
Õppimine kui kasvatuse ja kasvatusteaduse probleem 2 (J.Orn, 1993, 5/6, Haridus). Õppimise toimetulek kui kasvatuse probleem: Kui käsitada inimese sünnipäraseid eeldusi, tema võimeid, aga samuti elu jooksul omandatut kui ressursse, kui antust, siis keskne kasvatusideoloogiline probleem ei ole mitte selles, missugused need ressursid on, vaid selles, kes neid kasutab. Meil domineerib objektne lähenemine, mis püüab individuaalsete eelduste arvestamise nimel kasutada inimest kui ressurssi. Tähendab, kesksed on küsimused, mida, kuidas ja mille jaoks inimene kasutab seda, mis on tal olemas teadmiste, oskuste, võimetena. Et tulla toime õppimisega, peab domineerima subjektne lähenemine, mis omakorda arvestab individuaalset lähenemist. Selle jaoks aga peab õppimine omakorda olema mõistetud multifunktsionaalsena, kusjuures erilise tähelepanu pälvivad tema põhifunktsiooni, s.o millegi omandamise kõrval õppimise õppimine ja eriti õppimises oma ...
HINDUISM Ajalooline tagapõhi Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Selle juured ulatuvad umbes 2500 aastat eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kirjutiste põhjal tehti kindlaks, et selle kultuuri rajasid umbes 3000 aastat eKr Indiasse tulnud draviidid, kes austasid samu jumalusi kui tänapäeva hindudki. Pooldajad "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Tänapäeval nimetatakse nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks Hinduismi tunnistajaid . Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Jumal, jumalad ja jumalannad Hindud võivad olla polüteistid, monoteistid või monostid. On olemas ka ateistlikke hindusid. Paljud hindud usuvad, et on olemas üks jumal...
1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Graafika, söejoonistus, tempera 4. Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus? Rahvaluule ja ,,Kalevipoeg" 5. Kus oli võimalik õppid kunsti 20.saj alguses Eestis? 1903.a Laikmaa asutatud kunstikoolis Tallinnas ja 1904. a Raua asutatud kunstikoolis Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid? Revolutsiooni sündmused Peterburis, kus nad õ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond: Masinatega töö Tarbimine Linnastumine e. Urbaniseerumine Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda ...
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fi...
Jaapan ja budism Kuivõrd ilmnevad religioossed sümbolid ühiskonnas? Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm.Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tripitaka('Kolm korvi'). See on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast. Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Nad kannavad kollast või punast rüüd. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungak...
SEMINAR I Võlaõiguse ja võlasuhte mõiste. Võlaõiguse mõiste ja koht Eesti Õigussüsteemis Ühiskonnaliikmete varaliste suhete õiguslik regulatsioon tugineb põhiosas kahele olulisemale eraõiguse valdkonnale, võlaõigus ja asjaõigus. Erinevalt asjaõigusest on võlaõigus oma olemuselt dünaamiline õigusvaldkond, mille on kaks põhilist ülesannet. Nendeks on ühiskonnaliikmete elu- ja tegevussfääride kaitse kolmandate isikute sekkumise eest võlasuhtesse ning hüvede ümberpaigutamise õiguslik tagamine erasfääris. Võlaõiguse normide aluseks on inimeste põhiõigused ja põhikohustused ning ühiskonna turumajanduse põhimõtted. Võlaõigus kui õigusvaldkond hõlmab kaht suuremat õigussuhete rühma: lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid, mida reguleeribki VÕS. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeks on võrdsete õigussubjektide vahel tekkivad võlasuhted. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüs...
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest....
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või ke...
Modernismi mõiste, üldisel., tähtsamad avaldumisvormid. Modernism= pr moderne=uudne, nüüdisaegne . Modernism on 19. saj lõpu ja 20 saj kirjanduse, kunsti ja muusika uuenduslikkust taotlevate loomepõhimõtete ühisnimetus. Modernistid ülistavad kõike moodsat, uudset, kaasaegset. Paljud kirjanikud süvenesid oma isiklikku maailma- mälestustesse, kujutlustesse, unenägudesse. Nad uurisid inimhinge kõige varjatumaid soppe: alateadvust ning instinkte. Peamine oli autori subjektiivete tõdede ja arusaamade väljendamine. Modernistid otsisid inimtunnete peeni varjundeid, lõid fantastilisi sümbolkaraktereid, püüdsid ühendada reaalsust ja irreaalsust. Pöörasid suurt tähelepanu stiilisele küljele. Suundumused: *sümbolism(kreeka k=märk, tunnus)-tegelasteks mingite inimlike omaduste sümbolid .*futurism(lad.k futurum=tulevik)-vanade kaultuurtaritraditsioonide hülgamine. Ermi Hiir"armulaul". *ekspressionism (lad. Expressionism=välje...
5.loeng Strateegia: Strateegilise juhtimise ajaloost: Vanus: Vana-Kreeka-spartalased; Vana-Rooma Faalanks. Sõna 'strateegia' tuleb Vana-Kreeka keelest (stratos-armee + ago- juhtima) ''Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistumine alistumiseks.'' ''Igaüks võib näha ja mõista minu võidutaktikaid, kuid mitte ükski ei saa näha strateegiat, millest võit kujuneb.'' Sun Tzu (544-490 BC) Strateegilise juhtimise klassikud: · (1954)Peter F. Drucker The practice of management · (1962)Alfred Chandler Strategy and Structure · (1965)Igor Ansoff- corporate strategy · (1980)Michael Porter Competitive Strategy · (1982)Kenichi Ohmae The mind of the strategist · (1994)Gary Hamel, C.K Prahalad Comepting for the Future · (1994)Henry Mintzberg-The rise and fall of strategic planning · Eestis TTÜ- Jaak Leimann Strateegilise juhtimise koolkonnad: 1) Di...
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. ...
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. ...
Sajandivahetuse ja XX sajandi alguse kunst. 1. Leia GUSTAV KLIMTI 2 maali ja kleebi siia. http://www.klimt.com/en/gallery/women.html 2.Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas nimetatakse sama stiili Euroopa suurtes kultuurides? 1890.aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid (näiteks Inglismaal-Modern Style, Prantsusmaal-art nouveau, Saksamaal- 1896.a. ilmuma hakanud ajakirja „Jugend” järgi Jugendstil, millest on tulnud eesti keelde juugendstiil). 3.Nimeta Antoni Gaudi tuntumaid teoseid. Too kaks näidet. (Kleebi ) „Casa Vicens“, „Sagrada Família kirik“, „Casa Batlló“, „Casa Milà“ jne. . 2. Nimeta kunstniku nimi ja maali pealkiri. Akseli Gallen-Kallela, Lemminkäise ema 3. Kelle teosed on „ Karje“, „ Madonna“, „Elutants“? Kleebi need teosed siia. Edvard Munch. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus E...
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapo...
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
annaabi.ee 
