Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fovism, ekspressionism, Eesti kunst (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20saj algusaastatel?
  • Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused?
  • Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud?
  • Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus?
  • Kus oli võimalik õppid kunsti 20saj alguses Eestis?
  • Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi?
  • Mida nad seal õppisid?
  • Keda võiks pidada silmapaistvamaks eesti maatikumaalijaks sellel perioodil?
  • Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta?
  • Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega?
  • Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus?
  • Kes oli keskne kuju foovide rühmituses?
  • Millised olid tema eesmärgid kunstis?
  • Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta?
  • Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism"?
  • Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid?
  • Kes oli selle eesotsas?
  • Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel?
    Pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist .
  • Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused?
    Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas.
  • Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud?
    Graafika, söejoonistus, tempera
  • Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus?
    Rahvaluule ja „Kalevipoeg“
  • Kus oli võimalik õppid kunsti 20.saj alguses Eestis?
    1903.a Laikmaa asutatud kunstikoolis Tallinnas ja 1904 . a Raua asutatud kunstikoolis Tartus
  • Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid?
    Revolutsiooni sündmused Peterburis, kus nad õppisid enamasti sunniti neid Pariisi minema. Nad õppisid kunsti : postimpressionismi (eriti püäntilismi) ja fovismi.
  • Keda võiks pidada silmapaistvamaks eesti maatikumaalijaks sellel perioodil?
    Konrad Mägi
  • Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta?
    Laikmaa andekaim õpilane, kes suutis oma pastellides luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma.
  • Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid.
    Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond soome arhitekte. Näiteks Eliel Saarinen kavandas Pauluse kiriku Tartus.
  • Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus?
    1905.aastal Pariisis Sügissalongis, kus nad paistsid silma.
  • Kirjelda foovide värvi ja pintslikasutust.
    Värvid olid puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte „komadena“ nagu impressionistidel või „punktidena“ nagu neoimpressionistidel, vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliste, peaaegu metsikutena. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved erepunased).
  • Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis?
    HENRI MATTISSE. Põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. „Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele..“ Kõige tähtsam oli tema jaoks kunstis väljendus, väljendamine. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.
  • Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta?
    Dufy - armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maailde värviilu oli siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem.
    Derain & Vlaminck -kasutasid aastail 1904-1907 eriti intensiivseid , kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks van GOGHi looming.
    Rouault - Teda sidusid foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisem teoste sisu religioosne
  • Millisest sõnast on tuletatud mõiste „ekspressionism“?
    Prantsuse keeles ’expression’ – ’väljendus’
  • Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid ?
    Ekspressionistidele tähtis teose sisu, fovistidele tähtis ilu. Ekspressionistid rõhutavad tundeid ja meeleolusi, fovistid ei rõhuta tundeid ja meeleolusi. Mõlemad pidasid oluliseks väljendust. Ekspressionistide töödsüngemad ja negatiivsemad kui foovidel.
  • Nimeta Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas?
    „Die Brücke“ („ Sild “) . Kirchner, Schmidt -Rottluff, hiljem liitus lühiajaliselt Nolde.
  • Fovism-ekspressionism-Eesti kunst #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KAKUuu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    EESTI KUNST 1918-1940
    4
    docx

    EESTI KUNST 1918-1940

    Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Pallase kool avati 1919. aastal Tartusse. Tarbekunsti erialasid sai õppida Tallinna Riiklikus Kunsttööstuskoolis. 3. Nimeta kolm „Pallase“ eesotsas olnud kunstnikku. Milline oli tänu neile selles koolis valitsev vaim? Pallase eesotsas olid KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK ja ADO VABBE. Tänu neile juurdus Pallases vabameelne ja avangardilembene vaim. 4. Millistest avangardlikest kunstivooludest said eesti kunstnikud mõjutusi 1920. aastatel? 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse eksperssionismi mõjusid, lisaks oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism. 5. Milline oli eesti maalikunstnike suhe impressionismiga? Too näited. Juba 1920. aastate keskpaiku oli näha Ado Vabbe loomingus impressionismilähedast loodusvaatlust. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi PAUL BURMAN ja VILLEM ORMISSON. 6

    Eesti kunstiajalugu
    FOVISM
    2
    doc

    FOVISM

    vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906)

    Kunstiajalugu
    Fovism ja teised ekspressionistlikud suunad
    4
    rtf

    Fovism ja teised ekspressionistlikud suunad

    nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks Kunstiajaloolased räägivad fovismist kui moodsa kunsti esimesest suurest liikumisest. Samuti oli fovism ka esimene ekspressionistlikku laadi suund maalikunsti ajaloos, mille taotlus oli viia vaataja emotsionaalsele ja vaimsele rännakule läbi kunstniku maailmapildi, mida andis edasi antinaturalistlik vorm ja värv. Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised sellele, kuidas oleme harjunud neid nägema looduses

    Kunstiajalugu
    Fovism
    8
    docx

    Fovism

    “ Värvide „metsikusest“ hoolimata on Matisse tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm. Foovide rühmitus oli suhteliselt ühtne kuni 1907. aastani. Siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uuede taotlused ja nende loomingulised teed läksid lahku. Ainult Matisse jäi kogu eluks oma laadile enam-vähem truuks. Teoseid: „Toredus, vaikus, iharus.“ (1904-1905). „Avatud aken“ (1905). „Elurõõm“ (1905, moodsa kunst üks olulisemaid teoseid). MAURICE de VLAMINCK (1876-1958) Vlamincile oli suurimaks eeskujuks van Gogh, kelle eeskujul ta maalis faktuursete loetavate ja hoogsate pintslilöökidega. Samuti nagu van Gogh, pidas Vlaminc väga oluliseks värvi väljenduslikkust, seetõttu arendas ta tugevalt edasi maali ekspressiivsust. Kuni aastani 1907 maalis vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale

    Kunst
    Fovism-Kubism ja Ekspressionism
    4
    doc

    Fovism, Kubism ja Ekspressionism

    Villu Fovism - Fovismi alguseks võib lugeda 1905. aastat. - Samal ajal eksisteerisid ka teised kunsti voolud ja stiilid nagu näiteks neo-, post- ja impressionism. - Fovismi peetakse esimesks moodsa kunsti suunaks. - Impressionismis olevad värvitäpid muutusid laikudeks, mis olid iseseisvad ja ei tahetud enam saada optilist efekti. Kindlaid värve ei esinenud. - Fovism ei leidnud tunnustust, alguses oli fovism pilkesõna.

    Kunstiajalugu
    Moodsa kunstivoolud 20 sajandil
    10
    doc

    Moodsa kunstivoolud 20.sajandil

    toormaterjalina uue maali loomiseks. Tema töödeks on näiteks "Puuviljavaagen, klaas ja õunad"; "Suured suplejad". Sümbolism Sümbolistid käsitlevad meelsasti "suuri", üldisi ja igavesi eksistentsiaalseid teemasi, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased ja irratsionaalsed. Nende taotluseks oli see, et kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni. Inglismaal ja Prantsusmaal domineerisid isikukesksed ja ajatud üldinimlikud tõlgendused. Saksamaal lisandus sellele rahva ajaloo ja rassi "hinge" väljendamise püüe. Ida- ja Põhja- Euroopas võis rääkida erilisest rahvusromantilisest sisust .

    Kunstiajalugu
    Kunst 19-Ja 20 saj vahetusel
    42
    docx

    Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel

    Stereomeetrilised vormid (silinder, kuup, koonus jne.) 11.kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Maalis mitmest erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt, st „lõhkus“ tsentraalperspektiivi 12.Milliseid motiive maalis Cezanne enamasti? Maastikud, natüürmodid, staatilised figuurid 5. Postimpressionistid II 1.Mida tähendab sõnaosa „neo“ sõnas neoimpressionism? Uus 2.Kuidas tõlgiksid vabalt eesti keelde sõna „püantilism“? Punktilism 3.Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Jäljendada võimalikult täpselt nähtava maailma värve; värvide segamise asemel kasutati optilist segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) 4.Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac – prantslased 5.Kui õnnestunuks hindad neoimpressionistide püüet kujutada tõetruult nähtavat maailma? 6

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass
    17
    odt

    Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

    Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni.

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun