Uus sajand, vanad probleemid (4)

Uus sajand, vanad probleemid
Möödunud aegadel maailmas esile kerkinud probleemidest ei ole paljud veel tänaseni lahendust leidnud. Selle asemel on nad, nagu mäest alla veerev lumepall , üha kasvanud ja kasvanud, ning jõudnud etappi, kus nendest mööda vaadata on pea võimatu.
Kliima soojenemine ja CO2 on isegi tänasel päeval, mil maailmas möllab suurim majanduskriis pärast 1930 aastate suurt depressiooni, väga aktuaalne teema. Kasutusele on tulnud uus mõiste – süsiniku leke, mis tähendab palju CO2 eraldavate tööstuste kolimist riikidesse, kus puuduvad veel karmid keskkonnanõuded. Näiteks EL-i jaoks tähendab see tehaste kolimist Venemaale ja Hiinasse. Selmet lükata üks probleem enda õlgadelt kellegi teise omadele, peaksime koos üritama kasvuhoonegaase vähendada. Tänases, peamiselt süsinikul põhinevas majanduses, tähendab aga CO2 koguste piiramine suuri muutusi. Ometigi on see ideaalne võimalus uuteks lahendusteks ning arenguks, aga samas ka piirang olemasoleva tehnoloogia kasutamiseks. Riikidel on juba kasutusel olevate seadmete jaoks olemas vajalik oskusteave ning uute ideede kasutusele võtuga kaasneks vajadus ümberõppeks. Muutused peaksid aga toimuma kogu maailmas, mitte ainult arenenud riikides. Oma panuse peaksid andma ka näiteks nn. Aasia tiigrid Hiina ja India. Kliima soojenemine on midagi millega inimesed kogu maailmas on sunnitud vastamisi seisma ning tegutsema, et säilitada elamiskõlblik looduskeskkond ka järeltulevatele põlvedele.
Kuigi 20. sajandil loodi mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone, mis oleksid justkui pidanud vähendama riikidevahelisi konflikte, ei ole nende eesmärk täielikult vilja kandnud. Igal mandril on suuremal või vähemal määral piirkondi, kus esineb rahvaste- või rahvustevahelisi kokkupõrkeid ja sõjategevust. Teise maailmasõja lõpust alates on küll suudetud vältida suuremate sõdade puhkemist, kuid selle peamiseks põhjuseks arvatakse olevat hirm tuumasõja ees. Pea kõigil maailma suurriikidel on oma tuumarelvaarsenal. Nendele lisaks on niivõrd ohtliku relva omanikuks ka selline riik nagu Pakistan , kes ei kuulu just kõige stabiilsemate riikide sekka. 1962. aastal toimunud Kuuba raketikriis viis selleaegsed superriigid USA ja NSVL tuumasõja ääreni, kuid samas oli just hirm see, mis hoidis ära reaalse sõjaolukorra kujunemise. Tuumarelv on vaieldamatult riigi suhtes austust ja lugupidamist tekitav seadeldis, millega käib alati kaasas kartus selle kasutamise ees. Konfliktide vältimiseks on ka teisi võimalusi kui hirmu ning jõu kasutamine.
„Veidrik on mees, kellel on mingi uus mõte – kuni see edukakas osutub.“ (Mark Twain) Innovaatilisus viib maailma edasi. See ei ole midagi, mille peale olemasolev süsteem hakkab alati vaimustusest hõiskama. Innovaatilise idee elluviimine kulgeb sageli üle kivide ja kändude. Maailma ajaloos on palju näiteid, kus juba eksisteeriv süsteem püüab uuenduslikku meelt hävitada. 19. sajandi algul tegutses Suurbritannias ludiitide ehk masinapurustajate liikumine, kes nägid tööstuslikus tootmises tavapärase eluviisi hävingut ning hakkasid sellele masinaid hävitades vastu. Tööstusrevolutsioon muutis Briti impeeriumi aga maailma võimsamaks riigiks, kuid tõi samas endaga kaasa ka tööpuuduse. Eestis suurt kõneainet tekitanud sotsiaalministeeriumi infosüsteemi uuendamine on samuti näide innovatsioonist. Ometigi näitab puuetega inimeste toetusteta jätmine uuendustega kaasnevaid riske. Peame olema julged ning valmis läbikukkumisteks, sest just uuendused viivad maailma edasi.
Hoolimata sellest, et me elame maailmas, mis muutub kiiremini kui eales varem, on paljud probleemid jäänud samaks ning ei näigi muutuvat. Lootes, et aja pikku need iseenesest lahenevad, ei lähe midagi paremuse poole. Vaja on uusi mõtteviise ning lahendusi, mis aitaksid leevendada nii keskkonda kui ka riikidevahelisi suhteid puudutavat.