Lääne-Euroopaga MIS ON BÜTSANTS Bütsants ehk Ida-Rooma riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. ÜHISKONNAPÜRAMIID KEISRI PEREKOND, ÕUKOND ÜLEMKIHT: Kohalik aristokraatia Kõrgemad riigiametnikud Kõrgemad sõjaväelased KESKKIHT: Madalamad riigiametnikud Kaupmehed Käsitöölised ALAMKIHT: Talupojad, orjad, pagatöölised, vaesed ÜLDINE ÜLEVAADE ÜHISKONNAKIHTIDEST Keiser VÕRDLUS LÄÄNE- EUROOPAGA BÜTSANTS LÄÄNE-EUROOPA lalalalalal lallalalala
olek tuleb taluperemehed asendada konstit. monarhiaga. Eestlaste võrdsustamine baltisakslastega. Maa- ja haridusreformid Tallinna Konstantin A H Tammsaare, Eduard ,,Teataja" Majanduse edendamine. Baltisakaslaste radikaalid Päts Virgo. Tallinna keskkiht ja kõrvale tõrjumine. Põhja-Eesti taluperemehed Sotsiaal- Peeter Speek Tudengid ja ,,Uudised" Isevalitsusliku riigikorra asendamine demokraadid gümnaasiumiõpilased demokraatliku vabariigiga. Vähemusrahvuste õiguste respekteerimine.
kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakkumine vahekorra tulemusena Ideoloogia- kogum ideid mis juhivad inimeste poliitilist tegutsemist Industriaalühiskond- ühiskkond, mille aineline ja kultuuriline heaolu tugineb peaasjalikult tööstuse saavutusel Töölisklass- inimesed kes töötasid vabrikutes ja said selle eest palka Imperialism- suurriiklik poliitika, mille eesmärk on saavutada maailmas võimalikult suur mõjujõud Kodakontsus- ühiskonna keskkiht: linnades elavad ametnikud, ettevõtjad ja haritlased
• Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLEMKIHT(kaupmehed)- 800 (14%)elanikku KESKKIHT(käsitöölised)- 900-1000 lanikku(16,5%)elanikku ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%) -eeslinnade elanikud- 700(12,5%)elanikku Kirjakultuur • Müsteeriumid • Värssjutustused • Rüütliromaanid • Kangelaseeposed • Pühakute elulood • Piibliteemalised näitemängud Linnakultuur • Tänavad olid kitsad
Neil olid oma väesalgad ja kindlused kaitseks katoliiklaste vastu Neid kadestati rikkuse pärast Kuningas tühistas nende eesõigused Vallandati riigiametitest osa hugenotte vahetasid usku Osa Hugenotte Lahkusid: Inglismaale, Madalmaadesse või Saksamaale 7. Kodusõja põhjused Inglismaal Tüli parlamendi ja kuninga vahel Inglismaa Lõhenemine kahte leeri! Kuninga Leer/Parlamendi Leer! 8. Kes sõdisid kodusõjas ja kes neid toetasid ? Parlament-Puritaanid, kaupmehed, keskkiht Kuningas-Aadlikud, Anglikaani kirik! 9.Millega lõppes kodusõda ? Kuningas põgenes aga ta anti Sotimaa poolt üles ja ta hukati! 10. Kes Oli Cronwell ja kuidas ta valitses? Cronwell oli Parlamendi juht, pärast kodusõda vabariigi juht,! Valitses Karmilt(pühapäeva lõbustused suleti;Inimesi jälgiti) 11. Mis oli Õiguste Deklaratsioon? Dokument, mis määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid! 12. Absolutism- Ühe isiku ainuvõim!
absolutismi kõrgajal.ta oli väga pillav valitseja. tema ajal arenes kunst ja kirjandus ning prantsuse keel asendas diplomaatilise ladina keele. riigile tuli kasuks merkanitlism,toodeti ja ehitati. rahvale kehtestati kõrge maksukoorem. kuningas tühistas usuvabaduse, hugenotid pidid põgenema või usku muutma. pärast absolutismiajastut oli prantsusmaa jõudnud revolutsiooni äärele. 4)kodusõjas sõdisid kuningas keda toetasid aadlikud ja anglikaani vaimulikud ning parlament keda pooldas keskkiht ja puritaanid. 5)kodusõda puheks kuningas Charles I ja parlamendi vahelise tüli pärast. kuningas saatis parlamendi laiali keeldudes võimu jagamast, kuid pidi hiljem selle tagasi kokku kutsuma šotimaal puheknud mässu allasurumiseks. palrlament umbusaldas kuningat ja kehtestas tema võimule piirid, charlesi arvates oli see aga seadusevastane ja ta üritas juhte vahistada, kuid nood olid juba põgenenud.
· 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. · 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Johann Voldemar Jannsen · Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. J. V. Jannsen
parlamendi nõusolekut. Piirati kuningavõimu. Kodusõja (1642-1649) põhjused: Kuningas süüdistas parlamendi liikmeid reetmises Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 1642. a. kasvas kuninga ja parlamendi vastasseis üle kodusõjaks. Osapooled: Kuninga toetajad- aadlikud ja anglikaani kirik Parlament- kaupmehed, keskkiht, puritaanid (sõjaline ülekaal) Oliver Cromwelli juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi
Mida tähendab ütlus ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall"? Igal vasallil on kohustused ainult oma otsese senjööri ees 6. Nimetage keskaegsete Euroopa talupoegade õigusi ja kohustusi oma isanda ees. Põhiline ülesanne oli koormiste kandmine maaisanda ees. Pidi tegema kõike, mida mõisnik käskis. Mõisnik kaitses talupoega vägivalla ja röövlite eest. 7. Iseloomusta lühidalt keskaegset linna ja linnaühiskonda. Kihistunud ühiskond: ülemkiht, keskkiht, alamkiht. Linn kuulus maahärrale, kes kinnitas linnaõigused, linnajuhiks oli aga raad. 8. Mida tähendab ütlus ,,linnaõhk teeb vabaks"? Talupojad, kes olid teatud aeg linnas elanud said aja möödudes vabadeks inimesteks. 9. Mis oli Hansa Liit? Keskajal tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. 10. Kirjelda Hansa Liidu idakaubandust ehk milliseid tooteid veeti itta ja mida
algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 1857. aastal võttis esimese eestikeelse ajalehe "Perno Postimees" asutaja, Johann Voldemar
1710-1800 u 220 eesti keelset raamatut 19. saj. I poolel ilmus neid veel umbes 700 Ärkamisaeg Suure prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskpaigas eestlastel rahvuslik ärkamine Majandusliku aluse eestlastele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond ehk koolmeistrid, köstrid ja vallakirjutajad ja keskkiht ehk taluperemehed Hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad Esimesed rahvuslikud liikumise keskused kujunesid Lõuna-Eestis, Viljandimaal( Holstre, Paistu, Tarvastu ) Viljandi oli majanduslikult kõige jõukam Haritlased õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised õigused 1875 a. võttis Johann Voldemar Jannsen kasutusele sõna ,,eestlane" Jannsen rajas järjepidava eesti ajakirjanduse
ja alam ( töölis- ) klass . SEI = sotsiaalmajandusliku seisundi indeks (rikkus, kutseprestiiz, haridus ) = läbimurre sotsiaalse seisundi määratlemisel 1970. aastatel. Kihistumist mõjutab: Omistatud ehk sünniga kaasnev staatus--(kihistumine jäik (Inglismaa) Saavutatud staatus (USA) ) Ühiskonna põhiklassid/kihid 1 Ülemkiht e. kõrgklass ---- väike osa rahvastikust, omavad rikkust ja võimu, vana (Morganid, Rockefellerid), uus (Bill Gates) 2 Keskkiht e. keskklass "valgekraed"----- enamus elanikkonnast- osakaal kasvab "vana keskklass" ---- väikeomanikud, farmerid jne. Ülem keskkiht---mänedzerid, tippspetsialistid, professionaalid Alam keskkiht-----ametnikud, pedagoogid, vaimse töö tegijad 3 Alamkiht e. töölisklass "sinikraed"----- seesmiselt diferentseerunud--- osakaal väheneb Kokkuvõtteks Mis on klass? 1 klass kui struktureeritud ebavõrdsuse näitaja. 2 klass kui prestiizi, staatuse, elustiili peegeldaja ;
19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 1857. aastal võttis esimese eestikeelse
19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside
tõuseb väärtuseni 90 oC või isegi kõrgemale, pinnakihi temperatuur jääb aga tavaliselt tasemele ligikaudu 30 oC. Konvektiivset soojusülekannet põhjakihist pinnakihti takistab põhjakihi suurem tihedus. Kuumenenud soolalahust saab kasutada madala keemistäpiga soojuskandja aurustamiseks, kusjuures aur suunatakse sellekohase eriehitusega auruturbiini (joonis 3) Tiik-elektrijaam 1 päikesekiirgus 2 päikesetiik 3 lainetusvastane võrk 4 vee lahja pinnakiht 5 vee keskkiht 6 vee suure soolsusega põhjakiht 7 kuum soolalahus Joonis 3. 8 aurusti 9 madala keemistäpiga vedeliku aur 10 auruturbiin-generaator-agregaat 11 kondensaator Turbiini juurde kuuluva kondensaatori jahutusvett võib võtta sama tiigi pinnakihist ja suunata samasse tagasi. Jaama kasutegur on vahemikus 4...8 % ja ühesugusel võimsusel on selle üldpindala sama suur nagu rennpeegelelektrijaamadel. Jaama eelis teiste päikeseelektrijaamade ees
Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Raas olid üldiselt rikkamad linnakodanikud. Raad otsustas kõike linna puudutavat. Raad käis koos raekojas. Koosolekuid peeti raekirjutaja ruumis ja tähtsa külalise puhul suures raesaalis. Linna elanikkond moodustas linnakodukonna. Kodanikuks saadi kas peale sündi või piisavalt linnas elamisest. Linna kodanikuks saamiseks pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikumaksu. Kodanikud jagati kolmeks- ülemkiht ehk patriitsid, keskkiht ehk bürgerid, alamkihid ehk pleebs. Keskaegsete linnade elu toimus linnaõiguse alusel. Tavaliselt andis selle maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõiguse järgi jagunesid keskaegsed linnad kolmeks: linnriikideks, vabalinnadeks ja riiklinnadeks. Enamik kaubandusest toimus turuplatsil.
Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 4
Siit on saanud Suurbritannia ametliku nime Ühendatud Kuningriik. 3. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine: Seitsmeaastane sõda 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. Põhjapoolsetes brittide kolooniates elasid farmerid, kes harisid ise põldu, käisid jahil, tegid sepatööd. Lõunapoolsetes kolooniates olid puuvilla- ja tubakaistandused. Kolonistide ülemkihti kuulusid laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid ning lõunas plantaatorid. Keskkiht koosnes farmeritest, pastoritest, arstiidest, õpetajatest jne. Alamkihis olid lihttöölised ja meremehed (alamkihis oli suhteliselt vähe arvuga inimesi). Kolonistidest arenesid ameeriklased, kuna inglased Inglismaalt hakkasid kolonistide majanduslikku arengut takistama. Ameeriklased aga boikoteerisid Inglise kaupu ja keelduti maksude maksmist. Siis toimus ka esimene relvakokkupõrge aastal 1775. Järjest populaarsemaks muutus mõte kolooniate lahkulöömisest ja iseseisvumisest. 1776
sajandi keskel eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes nii nagu teistelgi Ida-Euroopa väikerahvastel (tšehhidel, soomlastel, lätlastel jt), kel polnud ei oma riiki ega 5 iseseisva riikliku eksistentsi kogemust. Majandusliku aluse eestlaste etnilisele eneseteadvustamisele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt). Haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd, õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. 1857 võttis Johann Voldemar Jannsen eestlaste
.. suur modernism- 19/20. sajandi vahetuse postmodernismi vaidlus. avangardkultuur Ühiskondlik Kastiühiskond Klassiühiskond: keskklass, Vähemused. Feminism struktuur, Seisuslik ühiskond- ülemkiht, töölisklass. Ametiühingud, Perekonna rolli muutumised. suhted keskkiht, alamkiht (aadlid, avalikkuse teke. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus Hilismodernne Ühiskonna väli Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused:
sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris ,,ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba ,,valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Koos rahvusliku identiteedi väljakujunemisega 19. saj Euroopas sündis ka erinevate rahvaste rahvuslik muusika
Mis olid rae ülesanded? -Andis välja seadused, mõistis kohut, lahendas tüliküsimusi linlaste vahel, Kes olid bürgermeistrid? -Rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Mis oli foogti peamine ülesanne? -Maksude kogumine, kohalikele õiguse mõistmine ja linnuse kaitsmine vene ja leedu rünnakute eest. Kus olid maaisandate residentsid Tallinnas ja Tartus? Tallinn - Toompea ; Tartu - Toomemägi Keda nimetai linnas bürgeriks? Kuidas selleks sai? Keskkiht (bürgerid)- käsitöölised, väikekaupmehed ,kirjutajad, ametnikud –nad ei omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Miks olid linnad ka põliselanike jaoks keskajal atraktiivsed? Tõesta. Kuna linn pakkus külaelanikele võimaluse muuta oma sotsiaalset staatust (ettevõtlusvabadus ja sellega seotud õigus astuda organisatsioonide liikmeks), teenida elatist kaubanduse ja käsitööga. Linnaõhk teeb vabaks. KAUBANDUS.
uuesti kokku- 1640.a. (lühike parlament püsis koos 3 nädalat) 1640.a. kutsuti uuesti kokku parlament, püsis kuni 1652.a. (pikk parlament) siis tehti ümberkorraldusi: Kuningas ei saa parlamenti laiali saata Parlament kontrollib riigi rahandust Ministrid vastutavad parlamendi ees. Kodusõda. Kodusõda jaotas Inglismaa kahte leeri- kuninga ja parlamendi toetajad. Kuningalt nõuti parlamendile allumist. Kuningas: (kavalerid) Aadlikud Anglikaani kirik Parlament (ümarpead) Kaupmehed Keskkiht Puritaanid Tulemus: parlament võitis Tagajärg: kuningas põgenes, kuid sotlased andsid ta raha eest välja (30. Jaanuar 1649.a. kuningas hukati, Inglismaal kuulutati välja vabariik), algas O. Cromwelli võimu aeg Charles I surm Kuningal löödi pea maha, mis järgmisel päeval tagasi õmmeldi Maeti korralikult Windsori lossi Kui võimule sai tema poeg Charles II(1660.a.) siis tõi ta oma isa põrmu Westminster Abbey'sse Stuartite naasmine võimule 1660.a. kroonitakse kuningaks Charles II
Parlament nõudis endiselt, et kõik sõjaväejõud koonduksid nende kätte, samuti praagiti Ülemkojast välja kuningale lojaalsed piiskopid. Sõjajõududest Charles loobuda ei saanud. Üle ei jäänud muud kui alustada sõda. 6 KODUSÕDA JA HUKKAMINE Kodusõda jaotas inglased kahte leeri. Kuningat pooldasid aadlikud ja kiriku tegelased. Parlamenti toetasid tööndusega tegelev keskkiht ja ka puritaanid. Parlamendi vägede ees otsa valiti Oliver Cromwell. Ta oli äärmuslik puritaan. Parlamendi väed olid hästi varustatud ja neile maksti palka. Kuningas otsustas rünnata Londonit, kus asus parlament. Siiski jäid väed Oxfordi, millest sai kuningameelsete keskus mitmeks aastaks. Charlesi on süüdistatud otsustamatuses ja õigustatult, sest kiire tegutsemise korral oleks ta võinud Londoni juba 1642. aastal vallutada ning kodusõja enda kasuks lõpetada
algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. 3 1857
rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Ajalehe `Perno postimees' esimene number. 1857
instituted to protect the interests of the commoners (actually, wealthy merchants and businessmen) against the nobility that up to then had exclusively controlled commune governments. It was one of a number of groups competing for power in the commune and in some cities succeeded in dominating the government in the late 13th century. Linna elanikkond oli ka majanduslikult väga diferentseeritud – olid jõukad (keskmised kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass – teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal – vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast
Peamine kaup, mida eestisse sisse toodi oli sool. Kõige olulisem väljaveokaup oli teravili. Tekkisid kaupmeesteühendused: suurgild ühendas suurkaupmehi ja mustpeade gild ühendas vallalisi kaupmehi Käsitöölisi ühendas tsunft. Tsunftis oli tootmine reguleeritud, plaju võis olla õpipoisse ja selle, mis hinnaga müüdi jne. Väikegild - tsunftide ühendus Linn vajas rahva juurdetulekut, sest loomulik iive linnas oli enamasti negatiivne. Kui linna alamkiht oli eestikeelne, siis linna keskkiht oli juba saksakeelne. tuli üleminek saksa keelele ja kultuurile. KATOLIKU KIRIK JA KATOLIIKLUS KESKAEGSES EESTIS Kui katoliilus jõudis eestisse, siis see oli Euroopas juba tuhat aastat vana ning seetõttu ei hakatud eestis midagi uut välja mõtlema vaid see kandus eestisse lihtsalt. See jõudis eestisse ristisõdijatega 13. sajandi algusel Katoliku kiriku juhiks oli paavst. Talle allusid Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopid. Neil oli ilmalik võim.
instituted to protect the interests of the commoners (actually, wealthy merchants and businessmen) against the nobility that up to then had exclusively controlled commune governments. It was one of a number of groups competing for power in the commune and in some cities succeeded in dominating the government in the late 13th century. Linna elanikkond oli ka majanduslikult väga diferentseeritud olid jõukad (keskmised kaupmehed, õllepruulid, laevaomanikud), keskkiht (kaupmehed, jõukamad käsitöölised), lihtrahvas (lihtkäsitöölised) aga olid ka madalam klass teenijad, lihttöötegijad, päevapalgalised jne. Palju elanikke elas linnas üldse almuste najal vanurid, haiged, vigased. Enamik linna elanikest olid töölised, kes polnud küll kerjused, aga kes olid hooajatöölised ega suutnud end aastaringi ära elatada. Patritsiaat - linnaeliit, nimi (patres) vihjab rooma senaatoritele. Pärit mõnest suursugusest perekonnast
Aasta märtsi algul Prantsuse rannikul, 20. Märtsil saabus Pariisi. Oli võimul 100 päeva. Viimane lahing Waterloo all 1815. Napoleonil u 200 tuh, vastasel u 500 tuh meest. Wellington. Pagendamine Püha Helena saarele. Surm 1821 Inglise kodusõda ja parlamentarism 17. s V: 1642 kuningas püüdis arreteerida 5 parlamendisaadikut. Kaks leeri: Kuninga toetajad - aadlikud ja anglikaani kirik Parlament kaupmehed, keskkiht, puritaanid. Parlamendi väejuht Oliver Cromwell. Ümarpead. Charlesi arreteerimine. Kohus. Süüdistus riigi ja rahva reetmises. 19. Mail 1649. Aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlamendi laialisaatmine Kuninglik perekond põgenes Prantsusmaale. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Karmid seadused, puritaanlik kord. Cromwelli surm Stuartite võimu taastamine/restauratsioon. James II ärritas inglasi katoliku usku astumisega
Vanahärra, Ida romaan Eriti populaarsed on tema ajaloolised romaanid: Egeri tähed, Nähtamatu inimene, Jumala orjad · majanduslik areng, haridussüsteemi väljakujunemine · maal on veel poolfeodaalne elu: vaesestunud dzentri ja varatu talupojad väljaränd Ameerikasse · Sajandivahetuse aastakümneiks on Ungaris vaesestunud dzentrist, lihtrahvast ja assimileerunud muulaskihtidest välja kujunenud uus juhtiv keskkiht oma iseseisva maailmavaate ja eluvormidega, paikneb eraldiseisva aristokraatia ja liikumatult vaikiva talupoegkonna vahel . Selle keskkihi vaimulaad määraski XX sajandi esimeste aastakümnete vaimuelu raamid ja iseloomu tuuma. · Selle uue kirjanike põlvkonna kasvamisega eraldub kirjanduslik elu pikkamisi ühiskondlikust elust. · " uue vaimu kirjanduslikuks kehastajaks sai Endre Ady.
- Linnaõiguse lubas linnale maahärra - Linnaõiguse normid kirj. Ülesse 12-13 sajandist - Linnaõigus anti tavaliselt mõne vanema linna eeskujul (Tallinnal Lübecki õigus) - Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga - Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud - Ntx. Hamburgi elanikkond varanduslikult: rikkad (suurkaupmehed jms), jõukad (laevaomanikud, keskmised kaupmehed), keskkiht (käsitöölised), lihtkodanikud (tavalised kösitöölised), ülejäänud. - Kuulumine linna juhtgrupp eeldas varandust - Tsunftide kildide põhikirja kinnitas maahärra. - Vusserdaja tsunftijänes - Linnade probleem maa aadlikkud, kes linna elama asusid. Aadel kui maksuvaba kiht - Ka vaimulikud kui maksuvaba kiht - Majandusliku jõukusega kasvas poliitiline tähtsus - Et enda huvide eest paremini seista, moodustasid linnad liite ntx Lombardia liiga
Kubermanguaadlike kokkutulekutel olid küll isikuaadlike esindajad olemas, aga neil polnud mingisugust sõnaõigust. 19. sajandil lõdveneb isikuaadli ja pärusaadli side veelgi. Aadlikud jagati eri kihtidesse ka sissetuleku alusel. Kriteeriumiks oli meeshingede arv, mis oli aadliku arvel. Siin oli tegemist kolme eristusega: · aadlikud, kellel oli alla 20 meeshinge (alamkiht). · aadlikud, kellel oli 21 kuni 100 meeshinge (keskkiht). · aadlikud, kellel oli üle 100 meeshinge (ülemkiht). Meeshingede järgi jaotus polnud aadlike enda jaotus, vaid riigi oma, sest selle järgi teostati maksupoliitikat. Vaimulikuseisus: Vaimulikud jagunesid kaheks: mustaks ja valgeks vaimulikkonnas. Musta vaimulikkonna moodustasid mungad ja kloostrivaimulikud. Nende käes oli õigeusukirikus juhtroll. Oluline on see, et tegemist ei olnud päritava ametiga. Valge vaimulikkonna moodustasid kogudusevaimulikud, nad moodustasid tuumiku
valitsuste maj. poliitikat) · ,,hävitage eraettevõtlus ja te hävitate vabaduse" · ,,tasuta juust on vaid hiirelõksus" b) Sisu: · vaba ettevõtluse toetamine · denatsionaliseerimine erakätesse 1/3 riigiettevõtteid (raudtee, telekom...) · range rahanduspoliitika · a/ü õiguste kärpimine · maksude alandamine c) Tulemused: · loodi arvukas keskkiht, kes toetas konservatiive · vähenesid sotsiaaltagatised, suurenes varanduslik kihistumine · vähenes tööpuudus ja inflatsioon · majandustõus ja ettevõtete konkurentsivõime kasv d) Levik: · levis ka teistesse Lääne-Euroopa riikidesse · taasiseseisvunud Eestis Mart Laar ,,Thatcheri parim õpilane" 4. Põhja-Iirimaa a) 1922 UK koosseisus: · olukord rahulik 1960ndate lõpuni b) Kriis:
sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. b) Millal algab eestlaste ärkamisaeg? Palun välja tuua ärkamisaja juhtivad nimed, tähtsündmused, -teosed, -seltsid jm. Eestlaste ärkamisaeg algab 1857. aastal, kui ilmub Kalevipoeg ning Jannsen hakkab välja andma ajalehte ,,Perno Postimees". Juhtivateks nimedeks on Jannsen, Jakobson, Hurt, Koidula, Kreutzwald. 1864. aastal hakkab Jannsen välja andma Tartus uut ajalehte Eesti Postimees e Näddalaleht. Samal aasta algab ka
19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida- Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. Vene keskvõimu dikteeritud poliitilisest olukorrast ja baltisakslaste poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris "ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba "valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Eesti rahva rahvusliku ärkamisele panid teadliku aluse meie esimesed kõrghariduse saanud mehed
Lisaks klassikalistele tööülesannetele pidi riik hakkama tegelema ka sotsiaalküsimuste lahendamiseda- s.o haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne. Nüüdisühiskonna etapid on: 4) Industriaalühiskond 5) Teenindusühiskond 6) Teadmusühiskond e. infoühiskond Ühiskonna tüübid:(kihistus) 1) Feodaalne ühiskond: talupoeg, aadel, vaimulik 2) Industriaalühiskond: alamklass, keskklass, ülemklass 3) Oluline muutus toimub ka nüüdisühiskonnas: kõrgkiht, keskkiht, alamkiht. 3. Budism Budism on usk, traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur,(mille rajajaks on väidetavalt Siddhattha Gotama, kes virgus 35 aastaselt buddhaks). Budistlik seadumus räägibki seadumusrattast. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemus kannatus. kannatusest on võimalik vabaneda, sest on teada, et kannatustel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu e. soov. Budism tunnistab nelja õilsat tõde: 1. Tõde kannatusest 2. Tõde kannatuse põhjusest 3
6. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. KESKKLASS Eesti ühiskond on üleminekufaasis, kus turumajandusele iseloomulik ühiskonna kihistumine veel kestab. Keskkiht koosneb suhteliselt erinevat elustiili ja mõtlemisviisi väärtustavatest elanikkonna gruppidest. Klassiteadlikkus on tagasihoidlik. Kihistumine on Eestis saavutanud kontrastsed jooned. Turvaliselt elab vaid neljandik elani- kest. Kõrgkihi ja madalkihi tulutasemete vahe on enam kui kümnekordne. See annab tunnistust suurest ebavõrdsusest. Riigid, kus elanike sotsiaalne seisund on teravalt ebavõrdne, pole pikemas perspektiivis edukad.
Theoretical Perspectives and Methods of Intervention" Toitke näljased Andke janustele juua Võtke vastu võõraid Andke riided alasti olijatele Külastage haigeid Külastage vange Matke surnud Ühiskonna käsitlus antiikajal Aristoteles (384-322 e.Kr) Ühiskond on kihistunud ja koosneb kolmest klassist Rikkad, ülemklass oma olemuselt saamahimuline Keskkiht, kesklass oma olemuselt väärtuslik Vaesed, alamklass sõltuvad ja seetõttu orjameelsed 11 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Ebavõrdsus on looduse loomulik funktsionaalne osa. Sotsiaalprobleemid keskajal Thomas Aquino (1225-1274) itaalia teoloog
Tsunftikohustus ka. Talupojad muutuvad sunnismaiseteks. Piirang abielude osas pole ka mitte etniline vaid sotsiaalne diskrimineerimine. Tegelikult oli olukord tsunftides leebem. Võeti vahel vastu ka eestlasi. Esmakohal sotsiaalne pingestumine, mis keskajal üldine. Liivimaal väljendatakse sõnavaraga, mis vihjab etnilisusele. Sots barjäär tähendas aga “rahvuse” muutumist. Oli norm rääkida mingis olukorras üht keelt, teises teist. Kõrgkiht: kaupmehed, raehärrad; keskkiht: käsitöölised; alamkiht: teenijad Ametinimetused vihjavad mittesakslastele. Keelemõjud mõlemapoolsed: Karristraate (Karja tn) jms. Sõber – linnakaupmehe talupojast partner. Liivimaa linnad Riia 1201. Linn on juriidiline mõiste. Linn – linnaõigusega asula või muu tunnus? P. Johansen ajab, et linnad juba varem: Skandinaavia kaubahoov Oleviste juures ja Saksa hoov Nigulistes. Idee võeti Nõukaajal muutustega vastu. Tegelikult pole ühtki tõendit asustusest enne 13.saj
maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest.[16] Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud. 1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees Johann Voldemar Jannsen, kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe Perno Postimees, mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esmakordselt eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole
arteriteks – arteria mixotypica. Viivad verd südamest eemale. * elastsed arterid – on kõige suuremad ja paiknevad südame lähedal. Seest vooderdab arterit tunica intima, mida katab endoteel. Endoteelirakud on piklikud, enamasti ühe tuumaga. Endoteeli alla jääb basaalmembraan. Endoteelile järgneb sidekoeline subendoteliaalkiht - stratum subendotheliale - (sisaldab makrofaage, fibroblaste, tähtrakke). Järgneb keskkiht – sisaldab silelihasrakke, mille vahel asuvad elastsed membraanid. Järgneb adventiitsia, mis koosneb kollageensete kiudude kimpudest. Sisaldab väikeseid soontesooni (vaso vasorum), mis toidavad suure veresoone seina. Närvikiud esinevad kõikides veresoonte kestades. * lihaselised – keskmised ja peenemad (arterioolid). Ka kolm kesta, kuid võivad olla väga õhukesed. Väiksemates veresoontes subendoteliaalkiht puudub. Lisaks on intima ja meedia piiril paiknev sisemine elastne membraan
(lastega) (lasteta) 3. Sotsiaalne kiht Sotsiaalse kihi moodustavad tarbijad, kellel on sarnane ühiskondlik positsioon. Kihtideks jaotamise kriteeriumideks on varaline seis, sissetulek, haridus, tegevusala, eluaseme asukoht ja tüüp, sotsiaalne staatus, elustiil, pere päritolu. Levinuim liigitus koosneb kolmest põhikihist: 1) kõrgkiht, 2) keskkiht, 3) alamkiht. Sotsiaalne kiht mõjutab ostetavaid tooteid, nende kvaliteeti ja kogust. N.: portselani, golfivarustuse, reiside ja investeeringute turg kuulub valdavalt kõrgkihile. 4. Võrdlusgrupp Võrdlusgrupp on inimeste kogum, kes mõjutab isiku vaateid ja käitumist. Võrdlusgrupiks võib olla perekond, kolleegid, eakaaslased, koolisõbrad, selts, klubi, erakond. Tarbija üritab ennast võrdlusgrupiga samastada. Kui üks suudab teist panna tegema midagi sellist, mida
Sellele viitab ka registreeritud kelmuste kasv. Korruptsioon on madal (ka korruptsiooni tajumise indeks). Samas on märgata teatud ohte: 5 1) madalama astme ametnikud on korruptiivsed (lisaraha teenimine olevat õigustatud madalate palkadega) 2) KOV tasand auditeerija nimetavad KOV-d 3) Vähene uurimine 4) Karistuspoliitika tolerantsus Sotsiaalprofiil: keskkiht, ametialane tegevus, ennast hinnatakse aumehena, enamasti on mehed. Mõjufaktorid: büroode vaikuses, ahela põhimõte (osa pikemast projektist), spiraalipõhimõte (järjest suuremad projektid). Marginalisatsioon ja sotsiaalne sidusus ei mängi rolli. See sõltub väärtushinnangutes (omakasu ette), võimalustest (nõrk sotsiaalkontroll). 2.5. Alaealiste kuritegevus U 16-20%, kasvab. 16-17 a inimesed on kõige kõrgema kriminaalse aktiivsusega. Hiljuti
Marginaalsus fenomen, mis jätab inimese justkui 2 kultuuri vahele, mis omakorda on tingitud tema ümberpaiknemisest sotsiaalses ruumis. Marginaalne isiksus indiviid, kes on kaotanud oma endise sotsiaalse staatuse, mis võtab ära võimaluse tegeleda harjumuspärase tegevusega, osutades seejuures võimetuks adapteeruma selle kihi sotsiaalkultuurilisse keskkonda, mille raamidesse ta formaalselt kuulub. Ühiskond kui elumaja, mille kolm korrust. 3. korrus on üemkiht, keskmine keskkiht ja alumine almakiht. Igal korrusel elab teatud hulk isikuid ja teatud hulk sotsiaalseid gruppe. Korruste vahel toimub liikumine. Mõningatel juhtudel võib esineda olukord, kus lift jääb kinni ning igasugune liikumine korruste vahel ei ole võimalik. Lifti kinni jäänud inimesed kuuluvad marginaalsete isikute hulka. See toob kaasa probleeme käitumises, nii et võiks öelda, et käitumine on hälbiv.
Need mehhanismid, mis toimivad sõeltena, on sotsiaalsed instituudid, mis aitavad ühtedel isikutel jääda sõelale, või isegi liikuda kõrgematele astmetele. Osad isikud kukuvad sõelast läbi ja langevad madalamale. Nähtused, mis toimivad nagu liftid, võimaldavad isikul kiiresti üles tõusta (haridussüsteem). Ühiskonna peamised kihid on: 1) ülemkiht: · vana ülemkiht põlised rikkad, omavad teatud võimu · uus ülemkiht sportlased, muusikud 2) keskkiht: · vana keskklass omanikud, väikeettevõtjad, talupojad · ülemkeskkiht mitmesugused erinevad spetsialistid · alamkeskkiht õpetajad, müüjad, ametnikud 3) alamkiht (töölised): · tööliste ülemkiht oskustöölised nn töölisaristokraatia · töölisklassi alamkiht kvalifitseerimata töölised · võõrtöölised, kelle hulgas täheldatakse ka suuremat tööpuudust Eestis jaguneb ühiskond praegu nii:
annaabi.ee 
