Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................
Eesti rahvuslik ärkamiseaeg Eesti 19.sajandil Pärisorjuse kaotamine ❏ Pärisorjuse kaotamisele aitasid kaasa Prantsuse revolutsioonist alguse saanud uued ideed. ❏ Pärisorjus takistas majanduse arengut. ❏ 1816.a-l Eestimaa ja 1819.a Liivimaa kubermangus anti välja talurahvaseadus, mis kaotas pärisorjuse. ❏ Seda seadust peetakse üheks tähtsamaks seaduseks Eestimaa ajaloos. ❏ Mujal Venemaal kehtis pärisorjus veel pool sajandit. ❏ Maa jäi endiselt mõisniku omaks ja talupoeg pidi seda rentima. Renditasu oli ikkagi sama kõrge, kui varem. ❏ Sisuliselt muutusi talurahva elujärjes siiski ei olnud ja see tingis palju rahutusi. Majanduselu 19.sajandil ❏ Et võistelda teiste piirkondadega kaubatootmises, pidid siinsed mõisnikud võtma kasutusele kaasaegseid põlluharimisviise ja moodsaid riistu. ❏ Lisandusid uued põllukultuurid (lina ja kartul). ❏ Majapidamise suurendamiseks vaj
I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: *Vanemuin
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. -
Rahvuslik ärkamisaeg 19. saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg. Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine. Napoleoni sdade järel levis natsionalism esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 1861
Rahvuslik ärkamisaeg 6. klass Heli Roos "Muusikaõpik 6. klassile" Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll. Kreeklased pidasid kauneid kunste jumalate kingituseks. Kreeka jumal Apollon Ka eesti regilaul oli tihti maagilise tähendusega usuti, et igal taimel veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlm
Keila Gümnaasium EESTI ÄRKAMISAEG Referaat Keila 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Rahvusliku ärkamise tähtsamad tegelased on Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson., Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Ärkamisajal sai alguse laulupeo traditsioon, sest just sellel perioodil toimus esimene üldlaulupid
Kõik kommentaarid