Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keiretsu–tarneahel Jaapani moodi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keiretsu, toyota, 2018, tarneahel, japan, püramiid, jaapanis, japanese, pank, peatüki, süsteemil, autotootja, jaapanlaste, investopedia, wozniak, mitsubishi, tipus, kulusid, aoki, kontsern, firmadega, ibid, tootmisharu, vertikaalsed, scania, ikea, süsteemist, tech, honda, nissan, eelnenud, saata, töötaja, pangad, ettevõttele, jeffrey, tehinguidTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Referaat õppeaines ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on anda Jaapanis kasutatavaid süsteeme mitte tundvale inimesele ülevaade Jaapanis väga laialdaselt levinud ning ka mujale maailmasse jõudnud ärifilosoofia ning logistika vormist nimega keiretsu. Teema valikul sai saatuslikuks isiklik huvi Aasias, kui maailma ühes kiiremini arenevas piirkonnas kasutatavate äri tegemise ja koostöö lahenduste vastu. Olen üsna kindel, et 21. sajandil ei tule majanduslik ülemvõim enam eurooplaste kätte ning globaalse konkurentsivõime säilitamiseks peab tundma võimalikult paljude tegijate põhimõtteid.
2 Kuidas autotootjad tulevad toime raskustega? Millele nad panevad rõhku – innovatsioonile, kulude vähendamisele või protsesside optimeerimisele? Viimaste 50 aasta jooksul oli palju erinevaid kriise ning ükski autotootja ei jäänud sellest kõrvale. Iga rahvusvaheline autotootja läbis selle ajaga raskeid hetki ning pidi mitmel korral avalikustama kahjumlike majandusaastaid. Ühe erandiga – Toyota Motor Corporation viimase poole sajandi jooksul alati lõpetab majandusaasta kasumiga. Isegi autotööstusele üliraskel 2009 aastal, Toyota suutis (erimeetmete abiga) teenida kasumit. 2008 aastal müüs Toyota 8,9 miljonit autot ning esmakordselt edastades General Motorsi sai maailma suurimaks autotootjaks. Kuidas Toyotal õnnestub säilitada müügi kõrge tase ning positiivne majandustulem isegi kriisiperioodidel (vt. joonis 1)? 2500 2000 1500 1000 500 0
Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Jaapanlaste keskmine oodatav eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008. aasta septembri lõpuks 36 276 ja 2009. aasta septembris 40 399. Linnarahvastik 77% Maarahvastik 23% Usutunnistus: Sintoiste budiste 76%
Aafrika tsiv roll suht väike. Brasiilias ja Kariibias segunes lääne tsiv peamiselt aafrika tsivilisatsioonidega ja indiaanlaste mõju jäi nõrgaks. Ladina-Ameerika lõuna osa Tsiili ja Argentinas on valgete hilisimmigrantide mõj palju suurem. Majandustase eripiirkondade suur. Brasiilias 8miljonit inimest, kelle sissetulek alla dollari. Eestlased kasutavad Brasiilias toodetud lennukeid. Ida-Aasia Teinud suure hüppe läbi. Jaapanis tulevane probleem, rahvastiku vananenmine. Hiina on väga erinev ülejäänud ida aasiast. Väga kiire hüpe noore rahvastiku arvelt jaapanis oli see 80datel. Põhja-Korea. Lõuna-Aasia India, sri lanka, Nepal, Bangladesh. Vanureid praktiliselt pole. Kirjaoskus väga madal. Noori väga palju. Kagu-Aasia Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Singapur kuulub arenenud riikide hulka.
30.MILLINE ON 7Õ REEGEL?............................................................... 18 31.MIDA TÄHENDAB PERFEKTNE TELLIMUS (KLIENDITEENINDUSES)?....18 32.MIS ON AJA KOMPRESSIOON?........................................................ 18 33.MIS ON NÕUDLUSAEG, LÄBIMISAEG JA LÄBIMISAJA LÕHE?...............18 34.MIDA KUJUTAB ENDAST EDASILÜKKAMINE EHK POSTPONEMENT?....19 35. MIS ON LEAN EHK „AEG ON RAHA“ TOOTMISE PÕHIMÕTE?.............19 36.MIS ON PAINDLIK TOOTMISSÜSTEEM EHK TOYOTA TOOTMISSÜSTEEM? ........................................................................................................ 20 37.PAINDLIKUD ETTEVÕTTED VS TRADITSIOONILISED MASSTOOTMISE ETTEVÕTTED..................................................................................... 21 38.MIS ON JIT TOOTMISSÜSTEEM?...................................................... 22 39.MIS ON KANBAN?.......................................................................... 23 40
rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on ärilogistiliste tegevuste toimumisruumiks. Ettevõtete konkureerimisele lisandub tarneahelate konkureerimine. Tarneahel on kõigest lihtsustus. Reaalsed tarneahelad on pigem läbipõimunud võrgustikud vägagi paljudest ettevõtetest. “Ahel” aga rõhutab olulisi detaile. Ahela nõrgim lüli määrab ahela tugevuse. Ahela kaal = tarneahela kogukulu, iga liige lisab natuke kulusid ehk “ahela massi” Iga lüli peab looma lisandväärtust
Transaktsioonid, nagu näiteks saadetiste vastuvõtt, ladustamine, tellimuste täitmine ja lähetamine jms. genereerivad suurtes kogustes andmeid. Selliseid infomahtude haldamine ning jagamine firmasiseselt ning firmaväliste partneritega ilma vastavate info- ja kommunikatsioonisüsteemideta on võimatu. Kommunikatsioonil on võtmeroll iga integreeritud süsteemi efektiivsel funktsioneerimisel, olgu see siis ettevõtte logistiline süsteem või kogu tarneahel. 3. Varude haldamine. Üks logistika olulisemaid komponente. Firma peab omama piisavaid varusid klientide vajaduste ning oma tegevussisendite vajaduste rahuldamiseks. Samas nõuab kaubavarude hoidmine täiendavalt ruumi ja kulutusi ning varudesse seotud kapital on käibest väljas. Edukaks laovarude suuruse kontrolliks on vajalik soovitud klienditeenindustaseme juures vajaliku laovaru kindlaksmääramine, arvestades seejuures ka teiste logistiliste tegevuste kuludega. 3. Nõudluse prognoosimine
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Osalusettevõttes võib ärijuhiks olla põhimõtteliselt ka üks osanikest (aktsionäridest). Sel juhul on ta ühtlasi ka palgatöötaja, nagu teisedki tegevjuhid. 1.1.5. Juhtimise tasandid ja juhi karjäär Traditsiooniliselt eristatakse juhtimise teoorias ja praktikas kõrgemat, keskmist ja madalamat juhtimispersonali ehk räägitakse kolmest põhilisest juhtimistasandist (tipptasand, keskmine tasand ja esmatasand).See aga ei tähenda, et igas organisatsioonis, olgu see pank, kaubamaja , ülikool või tootmisettevõte, peab see tingimata samamoodi olema. Mida väiksem on organisatsioon, seda vähem on juhtimises harilikult vaheastmeid. Arvesse võttes ettevõtte igal ,,juhtimiskorrusel" tavaliselt rakendatava juhtimispersonali arvu, võib organisatsiooni kolmeastmelist juhtimisstruktuuri kujutada püramiidina (vt. joonis 1.4), mille tipus asub firma juht (omanik-otsustuskandja, nõukogu, juhatus). Joonis 1.4. Juhtimispüramiid
Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere Kujundaja ja küljendaja: Piibe Piirma Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVE´le aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
Nad saavad kokku, siis kui tekkib vajadus. Kogu administratiivse tööd, mis on seotud Nõukoguga teeb Generaalne Sekretariaat. Seda juhib Generaalne Sekretär, kes on üks tähtsamatest EL-i esindajatest välis- ja kaitsepoliitikas. Sekretariaat koordineerib kogu Nõukogu tööd, nii töögrupide kui ka ministeeriumite tasandil. See tegeleb dokumentatsiooniga, tõlkimisega, nõustamisega, monitooringuga jne. Iga pool aastas vahetuvad Nõukogu eesistujad, näiteks Eesti eesistumise aeg, tuleb 2018 aasta jaanuaris juunini. Riigid vahetuvad tähestiku järjekorras. Eesistumise ajal riik saab rohkem mõjutada Nõukogu prioriteetide väljatöötamist. On koguaeg EL-i tegevuse ja meedia keskel. On olemas ka teatud miinused, esimene, et see on väga suur administratiivne koormus ja teine, et see on suur vastutus, mis võib mõjutada riigi prestiiži. Ülemkogu Ülemkogu on selline EL-i institutsioon, kus on esindatud kõik liikmesriikide valitsusjuhid (nt peaministrid või riigipead)
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Poliitilise süsteemi mõiste proovib anda poliitikateadlastele lihtsa analüütilise kontseptsiooni, millele nad saaksid rajada poliitiliste üksuste üldise teooria. Ta määrab kindlaks selle dünaamilise ja adapteeruva süsteemi (mille põhifunktsioon on väärtuste autoritaarne jagamine oma ühiskonnale) põhilised koostisosad. Poliitilise süsteemi idee leiab kasutust ka järgmises peatükis, kus me uurime ja kirjeldame erinevaid riiklikke poliitilisi süsteeme. (See siin oli otsetõlge peatüki viimasest lõigust. Võibolla on kellelegi kasulik ) 13 14 6. PEATÜKK Poliitilised institutsioonid I: Süsteemide klassifitseerimine Poliitikaanalüüsi põhiline ülesanne on selgitada, kas eksisteerib kriteeriume, mille järgi saaks klassifitseerida poliitilisi süsteeme. Aristoteles klassifitseerib poliitilisi süsteeme 2 kriteeriumi järgi: 1
rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt: valimistel ja rahvahääletustel. Hääleõiguslik kodanik on alates 18- aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on meie põhiseaduse järgi parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, riigikontroll, õiguskantsler, riigikantselei, prokuratuur, maavalitsus, riigikaitseorganid, Riigikohus ja Eesti Pank. Riigikogu Eestis nimetatakse parlamenti Riigikoguks. Sõna "parlament" päritolu kohta on kaks oletust. Ühed väidavad, et sõna on Inglismaale toonud prantsuse päritoluga normannid, kes prantsuse eeskujul nimetasid parlamendiks kohust. Teised oletavad, et parlament on saanud oma nime sellest, et keskaja kloostris nimetati parlamendiks pärast söömaaega peetud jutuajamist. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
andmebaasides näit. EBSCO, Emerald Fulltext jt.). Konspekti koostamisel lähtutakse peamiselt järgmistest TÜ kirjastuse poolt välja antud õpikutest: Kulno Türk ,,Eestvedamine," ,,Inimressursi juhtimine" (varasemate aastakäikude puhul pealkirjaga ,,Personalijuhtimine"), Kulno Türk ja Aino Siimon ,,Juhtimine", Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumine", Ruth Alas ,,Strateegiline juhtimine". Vajalike teadmiste omandamisele peaks kaasa aitama ja õppimise protsessi lihtsustama see, et iga peatüki lõpus on välja toodud õpiku peatükid, mis tuleb läbi töötada. Teretulemast juhtimismaailma! 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted Vastuseks küsimusele, miks üldse peaks juhtimist ülikoolis õppima saab vastata alustades ülevaatega Maaja Vadi ,,Organisatsioonikäitumise" õpikus (1996: 26) toodud uuringu tulemustest. Heiki Kripsi poolt 1992 a
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
