Seadus ehk Toora Prohvetid- Sisaldavad prohveti sõnu Kirjad- Sisaldab ajalooraamatuid, Sünagoog Juutide pühakoda Seal on käsitsi kirjutatud Toorarull Seaduselaegas- kapp, kus hoitakse Toorarulli ja see on Jeruusalemma poole suuantud Toorarulle käega ei katsuta Juudi religioosse elu keskmeks on kogunemine ja kodu Juutide vaimseid kogukondade juhte nimetatakse rabideks Ususuunad Üks jumal Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane Jumala nime JHVH niisama ei öelda Juudid ei tunnista kolmainsuse õpetust Palvetamine on olulisel kohal Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud mütsiga Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki Põhitõed Kümme käsku Tähtis pühitseda uue elu algust Usuvad surnute ülestõusmisse Sealiha ja koorikloomad keelatud
nimetatakse ambroosiuse lauluks,küll on täpselt teadmata kuivõrd oli Ambroosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järgi tegelenud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule,mida valge tuvi,Püha Vaimu sümbol,talle kõrva sosistab
pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nimetatakse, on kehatu kõikeläbiv vägi, mis täidab inimesi ja kõike muud olemasolevat. Tema auks pühitsetakse muistsest ajast saadik neljapäevasid. Maausuliste ajaarvamine sõltub loodusest ja selle muutumisest. Jõulud, lihavõtted, pööripäevad ja teised pühad on aeg, mil maarahva kombeid järgides ammutatakse loodusest ja esivanematelt jõudu. Elu tähtsamateks murdepunktideks on sünd, pulmad ja surm. Maausulise elu ei lõpe surmaga. See jätkub teises ilmas, teisel pool Toonela jõge
poeemi. · 3 põhipattu lõvi sümboliseerib uhkust, emahunt ahnust ja panter himurust ehk liiderlikkust üheksa: · Põhjapoolkera südamikuni küündival lehtrikujulisel põrgul on 9 ringi; · keset lõunapoolkera vetevälja kerkib puhastustule helendav mägi, millel koos jalami ja tipuga on 9 tasandit; · ümber maakera tiirleb 9 nn planeetide taevast, mille üle kõlgub kehatu ja liikumatu ,,kümnes taevas" Valge = usk, puhtus, süütus (18-aastaselt kandis Beatrice helendavvalget kleiti) Punane = halastus, armastus (9-aastaselt kandis Beatrice veripunast kleiti) Põrgu ringid: Esimene ring paganad, kes ei tundnud veel kristuse armuõpetust (elasid enne kristust). Nende hulgas Homeros, Teine ring armupatustajad. Nende karistuseks on igaveseks tuulekeerises viibimine. Nt. Cleopatra Kolmas ring prassijad ehk liigsööjad ja liigjoojad
KESKAJA MUUSIKA Varakristluse muusikat iseloomustavad hmnid,hmnoodia,psailid(psalmoodia- palvete laulmine) Vara kristliku koguduse laulmine oli ldine, vljapetatud koore hakati petama 5 sajandist. Esimesi kristlikke filosoofe, kes ksitles phjalikult ka muusikat, oli pha august tiimus. Tema koostas kuuest raamatust koosneva teose ja muusika, millest kasvas vlja KESKAEGNE PETUS MUUSIKAST. Pythagorose ja plantoni eeskujul kirjutas ta matemaatiliselt korrastusest muusikas, vrreldes seda"kehatu arvuga" De musica Oluline osa kiriku muusika arngus oli paavst gregorius suurel, kes reformis Liturgiat koraali. Liturgia on jumalateenistuse lbiviimise kord Tema auks hakati katoliku kiriku koraali kutsuma Gregoriuse koraaliks hehlne ehk monofooline ladina keelne ja ei tlgita, tekstid tnini muutumata. *Gregoruse laul Tnu munkade haritusele snnivad keskajal nii mitmehlsus kui nooti vili. hiseks laulmiseks olid kasutusel, noodi mrgid neumad. Tnapevane noodikiri saab alguse 11.saj 14
Asjad on ilusad, kuivõrd nad on harmoonilised proportsioon arvuline suhe matemaatika (Phytagoras). Jumalik vorm ilu. Ilu algpunkti jõudes, oleme jõudnud kohta, kus lõputus end väljendab. Subjektiivne teooria-ilu kuulub vaatleja juurde, inimese hingeseisundi juurde. 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Kunstiteos on alati millegi imitatsioon, koopia koopia (Platon). Teine seiskoht esteetikutel - kunstiteos kui väljendus. Objektiivse, kuid kehatu olendi väljendamine. Traditsioonilise kunsti kõrvale on tekkinud kunstivormid, mida on raske kuhugi määratleda (fotograafia, performance jne). Ilul ei ole objektiivset standardit. Kunsti originaalsus kunstiteose loomine, mida on hiljem hakatud jäljendama. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Kunstnik näeb ideid, oskus seisneb nähtule vorm anda. Ta on justkui vahendaja/meedium/tehnik/tööline (Platon, Aristoteles)
48. res singulorum- rida; 49. res sacrae- püha (священный); 50. res religiosae - religioosne; 51. res sanctae- püha (святой); 52. es in nostro patrimonio - teie olete meie pangas; 53. res extra nostrum patrimonium- asi, mis on meie pärimisõiguse väljas; 54. res divini iuris - jumalaõigus; 55. res humani iuris- inimõigus; 56. res publicae- vabariik; 57. res privatae- eraõiguslik; 58. res corporales- kehaasi; 59. res incorporales- kehatu asi; 60. res mancipi- manitsipeeritavad; 61. res nec mancipi- mittemanitsipeeritavad; 62. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul; 63. usucapio- asja omandamine igamisega; (isik saab asja omanikuks kui on pikemat aega asja vallanud) 64. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus; 65. adjucatio- omandi saamine kohtumäärusega 66. commercium- kauplemisõigus; 67. dominium - omand, omamine, omandiõigus, (üle)võim; 68
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus.
II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) Kunstiteos on ühtlasi asi, millele on see staatus antud. 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja Platon, Ionos (kunsti väljendus on jumala and) Tehnik/ meister Aristoteles Lugeja/ vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Barthes: ,,Autori surm": Teos ei kanna Autor-Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude.
Demokritose ideed-vormid on kehalikud, Platoni ideed-vormid on kehatud.Demokritose vormimõiste on materialistlik,Platonil-idealistlik.Platoni ,,vormid" on tajumatud ning nende tunnetus või kaemus erineb põhimõtteliselt meeltega tajutavate asjade tunnetusest. Platoni kinnituse järgi on filosoofias kaht liiki ehk klassi filosoofe.Ühed möönavad,et olemas olla võib ainult see,mida saab välismeeltega tajuda,teised- et peale meeltega tajutava on olemas veel kehatu olemine,ja et kehatu olemise sfääris asubki tõeline olemus. Kuigi enne Platonit ei olnud vana-kreeka filosoofias idealismi tunnetatud ja süstemaatiliselt läbi töötatud õpetuse kujul ja kuigi Platon idealismi rajajana oli originaalne,toetus ta mõte siiski elementidele,mida võib leida Platoni-eelsetes filosoofilistes õpetustes,religioonis ning müstikas. Nende õpetuste osas mängis tähtsat osa eleaatiline,Lõuna Itaalia õpetlaste Parmenidese ja Zenoni filosoofia
1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, islam, kristlus 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Juutide esiisa e esimese patriarhi Aabrahami nimest 3. Kes on judaismile alusepanija? Mooses 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Taavet 5. Milline usk on judaism? Natsionaalne monoteistlik religioon, käsuusk 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus uletab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad ules. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora 9. Loetle judaismi viis põhiõpetust. a) Tingimusteta monoteism.
Neid tõdesid saavat Thomase Aquinost arvates vaid kaudselt selgitada, kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus.
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva
ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus (täpäeval võiks "idee"kirjelduse paralleelina tuua energia mõiste, mis samuti ei teki ega kao, on alati olemas ning peegeldub kõiges materiaalses: nimelt kõik kehaline koosneb aatomitest, mis kannavad energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast,
strictus, a, um range, täpne urbanus, a, um linnalik, linna-, linnasse (eriti Roomasse) puutuv liber, era, erum vaba civilis, e kodaniku-, tsiviil- immobilis, e liikumatu, kinnis- incorporalis, e kehatu levis, e kerge utilis, e kasulik corporalis, e kehaline criminalis, e kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik fungibilis, e asendatav mobilis, e liikuv naturalis, e looduslik, loomulik poenalis, e karistuslik, karistus- Nimisõnad m
ortodoksile, samal ajal aga hoiduti vastu võtmast katolikuõpetusest. Kuigi dualistiline teoloogia oli kõige domineerivam, eksisteeris selles armastuse ja võimu kokkusobimatus. Katarid ei uskunud ühte kõikvõimsasse jumalasse, vaid kahte, kes mõlemad olid staatuselt samaväärsed. Nad uskusid, et füüsiline maailm on kuri ja Rex Mundi poolt loodud, kes ümbritses kõike, mis oli materiaalne, kaootiline ja võimukas. Teine jumal, keda nad kummardasid, oli kehatu: puhta hinge ja rüvetamata mateeria puhas hing või seaduspärasus. Ta oli armastuse-, rahu- ja korrajumal. Katarite järgi oli inimese elueesmärk Maal ületada mateeria piir, keelduda igaveseks kõigest, mis oli seotud võimupõhimõtetega ja seeläbi saavutada ühendus armastuse põhimõtetega. Teine mõte oli, et inimese eesmärk peaks olema mateeria lunastamine või tagasiküsimine, hingestamine ja muutmine.
Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad.Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol
minu poolt. Puhas esteetiline tunne, kui teatavad omadused, punktid meis mingisuguseid tundeid tekitavad. Platon- jäljendamise teooria- kunstiteos on alati millegi objektiivse koopia, alati millegi imitatsioon, millegi jäljendamine. Kunstiteose staatus pole kunagi nii kõrge, kui looduslikud objektid. Väljendamine- subjektiivne- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Väljendamine- objektiivne, samas kehatu- millegi objektiivse kuid kehatu, konkreetses tajutavas vormis väljendatav. Kas mingisugusel kunstiteosel on nimekiri tingimustest, mida täita? 20. Sajandil on toimunud nähtus 'kunsti piiride laienemine': traditsioonilise kunstizanri väljenduskaanon seatakse küsimärgi alla ja proovitakse teha teatrietendust kus näiteks poleks lava, näitlejaid, dekoratsioone.. Heliteosed, mis koosnevad ainult vaikusest.
Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. Ihu ja vaim on üksteisest sõltumatud. Vaim (ingl. k. mind) elab üle inimese surma ja seetõttu on inimene peamiselt vaimne olend. See vaade on ilmselt kõige lähedasem Descartes'i dualismile. Descartes'i arvates on vaim ja ihu üksteisest olemuslikult erinevad. Olemas on vaid vaimne ja materiaalne substants. Vaimu (meelt) eristab mõtlemisvõime, ihu aga ruumiline paiknevus. Seetõttu peavad need olema üksteisest erinevad, kuna üks on kehatu vaim või hing, teine aga mõtlemisvõimetu ruumiline „ollus“. On väidetud, et selline lähenemine määratleb meditsiini tähelepanuobjektiks inimese ihu, mitte inimest ennast (vaimu pole vaja ravida), ja seetõttu on seda ka tugevasti kritiseeritud. Samas annab selline vaade legitiimsuse paljudele usulistele väidetele ja tavateadmistele ning püüab selgitada ka nt taolisi kogemusi, kus kogetakse end väljaspool keha asuvat (nt kui kogetakse äärmisi kannatusi tänu
märgi "konstruktivistlik", Märk saab tähenduse läbi erinevuse teiste samasse haaramisest Märgi tähendus kujuneb süsteemi kuuluvate märkidega tõlgendamise käigus Subjekti Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei sisaldu semioloogilises analüüsis ontoloogia analüüsis ?4)Märk ja märgisüsteem- Saussure: Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad seda akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid (kõne heli/abstraktsioon), tähed kirjakeeles. Tähistatav - mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks. Väärtus- relatiivne, suhteline omadus. Keel on puhaste väärtuste süsteem. Märgi väärtus on märgi
Tegemist ei ole misjoneeriva religiooniga. Nad ei taha oma usku välja kuulutada. Kui võõra rahva esindaja tahab saada traditsiooni liikmeks, tekitab skeptilisust. Õpetus traditsiooni õpetlas oli Maimonides. Koostas 13 usuartiklit. Tegu esimese juudi usutunnistusega. Usutakse: 1. Loojasse, kes on täiuslik. Kõige oleva algpõhjus. 2. Usk jumalasse, jumal on üks. Võib ilmuda eriviisidel, aga osadeks ei saa jagada 3. on kehatu 4. Igavene 5. tuleb ainult Jumalat teenida 6. Jumal suhtleb inimestega läbi prohvetitega. Prohvet on see, kes annab teada inimestele jumala tahtest. Kui nad ei tee seda, järgneb tagajärg. Prohvet on hoiataja. 7. Mooses on suurim prohvet. Tõi rahva välja Egiptuses vangistusest. Peetakse rabidest kõige suuremaks. 8. pühakiri on Jumalikku päritolu (Toora) 9. Toora on muutumatu. Tekkinud on liikumisi, et kaasaegses maailmas ei ole mõne Toora õpetuse jaoks enam kohta. Aegunud. 10
" Filosoofia Inglismaal 17. sajandi filosoofid käsitlevad maailma olemist materialistlikuna. Tunnetusteoorias pidasid nad tõeseks tunnetatud kogemuslikke teadmisi, mille põhjal mõistus (üldistuse ja analüüsi teel) jõuab olemise üldistumiseni. 18. sajandil on tegemist subjektiivse idealismi esindajatega. George Berkeley Jõudis järeldusele, et inimene võtab vahetult vastu oma ideid ja aistinguid. Asjade eksisteerimine seisneb tajutavuses. Ideed on passiivsed, neid tajub kehatu substants hing, mis omab võimeid ideid vastu võtta (mõistus). Reaalselt eksisteerib inimese taju. Materiaalne maailm eksisteerib tänu sellele, et me tajume seda. Maailm on niivõrd olemas, kuivõrd me tajuma tema olemasolu. David Hume Maailm on tunnetamatu. Filosoofilistelt vaadetelt agnostik. Agnostika on filosoofiline õpetus, mis osaliselt või täielikult eitab maailma tunnetatavust ja teadmiste tõesuse lõplikku kindlakstegemist
nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus (täpäeval võiks "idee"-kirjelduse paralleelina tuua energia mõiste, mis samuti ei teki ega kao, on alati olemas ning peegeldub kõiges materiaalses : nimelt kõik kehaline koosneb aatomitest, mis kannavad energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol
" Vastupidi, kui müüakse näiteks teravili, mis on konkreetsetes laudades, mille võtmed on läinud üle ostjale, ostu ja müügi peetakse üsna lõpetatuks. (2) (3) Kohustust pakkuda teatud kogus asju, kindlaks määratud suguga, täpsustatud lepingus loodi Roomas lepingusättes. See lepingu vorm, ilmselt rahuldas praktilist elu, nii et oli võimalik loobuda asjade ostmisest ja müümisest, mis olid suguga kindlaks määratud. (1) Ostuleping oleks võinud ka omada enda esemena kehatu asja, st õigust (näiteks õigust nõuda, õigust kasutusvaldusele jne). (2)4 4 ... 2005.. .., 2005 (2) ...1996 (5) . 1. .: , , 2002 (6) . , 1997 (7) : . .: , 1998 (8) . .., ... : - , 1975 8 Hind Teine oluline ostumüügi element - hind (pretium). "Ostumüügilepingu peetakse sõlmituna ütleb Gayus - kui on kokkulepitud hinnas, isegi kui hind ole veel tasutud
” (Onasch, Schnieper 2003: 22). Kolmainsus. Kolmainsuse juured peituvad perekonnaühtsuse kujutamises (ema, isa, laps). (Onasch, Schnieper 2003) Kolmainsus on seotud ka jumala mitmenäolisusega. Kristluse kolmainsus (isa, poeg ja pühavaim) sümboliseerib jumalikku ühtsust. Jumal, tema poeg (tema liha ja veri, jumala sõnumi kuulutaja maapeal – kristluse olulisim prohvet) ja püha vaim – kehatu ja kolmest kõige ebamäärasem sümbol. Kolmetisuse taustast: “Juba esiajaloolisel ajal kujutasid inimesed jumala olemust polümorfsena. (…) Jumalat esitati kolmenäolisena, mis sümboliseeris looduse triaadset elurütmi: õitsemist, viljade valmimist ja surma. Kristlaste usk Pühasse Kolmainsusesse tuleneb hoopis teistsugustest lähtekohtadest.” (Onasch, Schnieper 2003: 27) “Kristlikud mõtlejad pidasid seda skemaatilist kolmesust täiuslikkuse
oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. · Sa pead austama oma isa ja ema! · Sa ei tohi tappa · Sa ei tohi abielu rikkuda! · Sa ei tohi varastada · Sa ei tohi valet tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist ega midagi, mis su ligimese päralt on! Judaismi ususuunad Juudi usundis on olemas ainult üks jumal. Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane. Juudid peavad Jumalat nii pühaks, et tema nime, mida märgitakse tähtedega JHVH, ei öelda ilma suure põhjuseta välja, vaid nad kasutavad selle asemel sõna «Issand». Judaismis on kesksel kohal ka messiaidee, kes annab Iisraelile maailmas ülemvõimu, luues rahuriigi, taastades Jeruusalemma ja sealse Püha templi ning teha lõpu nurjatusele ja patule. Erinevalt kristlastest ei pea juudid Jeesust messiaks ega
2. Possessio bonae fidei- heausklik valdus/valdus, kus asja vallatakse heas usus, nii et valdaja ei riku kellegi teise õigusi 3. Possessio malae fidei-halvausklik valdus/valdaja on teadlik,et tal pole üldse õigust asja valdamiseks või tema õigus on väiksem kui teise oma. VALDUSE OBJEKT. Objektiks võivad olla käibelised asjad. Peamiselt on valduse objektiks kehaline asi-possessio rei. Rooma õigus tunneb valdust, kus objektiks on kehatu asi. Mõeldud on siin mingi teise õiguse teostamist-possessio iuris, quasi possessio Valduse saamine Valduse saamiseks on vajalikk, et valdaja oleks animus-tahe asja enda käes pidada ja corpus-tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks, millel järgneb corpus.Corpus ei tähenda käega haaramist,asi loetakse valduses olevaks , kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine-isanduse teostamine asja üle. Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu
Augustinus (354-430). Ta alustas hellenistliku filosoofina ning pöördus ristiusku juba küpse mõtlejana, seega on tema õpetus sillaks kreeka-rooma kultuurija kristliku 1 Euroopa vahel. Oma pöördumise aastatel (387-389) kirjutas ta kuuest raamatust koosneva teose ,,De musica", millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Pythagorase ja Platoni eeskujul kirjutas ta matemaatilisest korrast muusikas, võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga". Juba kristlasena arutles ta aga rohkem muusika jumaliku päritolu ja selle tähenduse üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ning kristlikus kasvatuses. Rooma, kus esimeseks piiskopiks oli apostel Peetrus, oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Kuigi impeeriumi pealinnas takistati kristlaste tegevust esimestel sajanditel enim, kogunes neid sinna siiski kõige arvukamalt. Pärast kristluse legaliseerimist 313
· Loomutäiused on nii mõistuslikud (tarkus ja arukus) kui ka eetilised (vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine jne) · Loomutäiuste juures on nii liialdused kui ka puudused, vajalik on nn kuldne kesktee KESKAJA FILO · Keskaja filosoofia sügavalt seotud usuga kristlusekeskne · Keskaja fil oli kasvatuslik ja õpetlik · Olulisel kohal keskaja filosoofias jumalakäsitlus · Jumala olemus: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea jne · Jumal lõi maailma ex nihilo · Jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens piiridest väljas) · Kurjuse olemasolu problemaatika · Keskaja filosoofia põhiprobleem: usu ja mõistuse vahekord; kas Jumala olemasolu saab tõestada; universaalide olemasolu · Usu ja mõistuse vahekord: a) credo quia absurdum (Tertullianus) usun, sest see on
■ Aristotelese eetika: 1)õnn ehk õnnestunud elu 2)loomutäius (mõistuslikud- tarkus ja arukus, eetilised- vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine (loomutäiuse juures on võimalik liialdused ja puudused, kuid on vaja kuldset keskteed 4.KESKAJA FILOSOOFIA ■ sügavalt seotud usuga- kristlusekeskne ■ kasvatuslik, õpetlik ■ olulisel kohal jumalakäsitlus ■ jumal on: kehatu, ajatu, kõikvõimas, kõiketeadja, kõiktark, kõikhea ■ jumal lõi maailma ex nihilo (eimillestki) ■ jumal on maailma suhtes transtsendentne (transcendens-piiridest väljas) ■ “Kui on jumal, siis miks on maailmas kurjus?”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud
oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. 5. Sa pead austama oma isa ja ema! 6. Sa ei tohi tappa 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada 9. Sa ei tohi valet tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist ega midagi, mis su ligimese päralt on! Judaismi ususuunad Juudi usundis on olemas ainult üks jumal. Jumal on kehatu, kõikvõimas, kõiketeadev, igavene, püha, armuline ja õiglane. Juudid peavad Jumalat nii pühaks, et tema nime, mida märgitakse tähtedega JHVH, ei öelda ilma suure põhjuseta välja, vaid nad kasutavad selle asemel sõna «Issand». Judaismis on kesksel kohal ka messiaidee, kes annab Iisraelile maailmas ülemvõimu, luues rahuriigi, taastades Jeruusalemma ja sealse Püha templi ning teha lõpu nurjatusele ja patule. Erinevalt kristlastest ei pea juudid Jeesust messiaks ega
Energeia on keel kui tegevus Ergon on keel kui tegevuse produkt. Keel on katkematu vaimutegevus, mis muudab heli mõtte väljenduseks Frege Sinn ja Bedeutung: Bedeutung tähistatu, märgi osutus Veenus Sinn märgi tähendus, sisaldub antuse viis Ehatäht, Koidutäht Märgil on tähendus, see, kuidas ta meile antud on. Siis on osutus on - tähistatu. Nt ehatäht ja koidutäht on yhe ja sama osutuse eri tähendused. Saussure Tähistaja on keeles kehatu, ja selle loob mitte materiaalne substants, vaid eranditult need erinevused, mis piiritlevad/esitavad selle akustilist kujundit kõikidest ülejäänud akustilistest kujunditest. Foneemid, tähed kirjakeeles. Tähistatav -- mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm,
Mis on kunstiteos? I Platon mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/ imitatsioon/ jäljendamine. Kunst on järgmine teiste asjade järel. II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus intensiivistatud kujul, aitab meil aimata asjade vormi, kunstis peitub tõeline ehtne avastatus. Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused: Kunstiteose piiride küsimus: kas kunstiteos on piiratud zanriliste või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, milles pole helisid; luuletus, milles
õigluseks. Realism: universaaliad on olemas reaalselt, kas konkreetsetes asjades eraldi ja enne neid või neis asjades endis. ÜLDMÕISTED on reaalsed. Nominalism reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad. Konseptualism: universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistena, mille inimene loob asju võrreldes. 3) Jumalatõestused Nii judaismis, kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma eimillestki. a)ontoloogiline jumalatõestus. Anselm Canterburyst: tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi ''millest enamat pole võimalik mõelda'', siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul poleks ta midagi, millest enamat pole võimalik mõelda. Jumalatõestused:
Küreeni koolkond (P-Aafrika) Liider Aristippos. Meeleline tunnetamine. Hedonistlik moraal- lõbu ja nauding, in muutub vabaks. Nauding ei tohi olla liiga intensiivne, kuna võivad järgneda kannatused. Naud-d ja kannat-d p.o. tasakaalus. Platon- kõige kuulsam Sokr. õp.Akadeemia. Tänas Jumalat, et elas Sokr. ajal ning Sokr. surm oli suur viga. Esindas homo universalist- universaalset kreeklast. Kuulus Ateena eliidi hulka, Soolomi sugulane. Idealism- idee õpetus, algseks on kehatu meeltega mitte tajutav vorm- idee, mis ei sõltu ajast ega ruumist, on igavene ja lõputu. Ideid saab tunnetada ainult mõistusega. Kõik materials. asjad on ideede koopiad. Platoni koopa müüt.Pl. järgi 2 ühisk. kihti-valvurid(hinge osa-mõistus) ja sõjamehed(hinge osa-emotsioon) peavad alati olema riiklikul nõupidamisel täielikult. Omand on ainult tootjad (3. kiht-töölised). Pl. struktuur on India kasti süsteem Kreekalik variant. Hinge osad. Riik on ülemuslik
suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon). See on omakorda transtsendentne teiste ideede suhtes. Siit tuleneb, et põhimõtteliselt on maailm hüveline. Maailm on agathonist teleoloogilises sõltuvuses. Kuigi see sõltuvus vahendatud. Platoni filosoofia tähtsaim osa oli ideeõpetus. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega
Sefaradi hispaania . ladin Edot Ha-mizrach iraan · Iisraeli usund · Jeruusalemma templi hävitamine ( 70 m.a.j) Preester · Judaism sünagoog rabi · sümbolid taaveti täht, Taaveti kilp Menora Õpetus · 13 usuartiklit, Shloshah-Asar Ikkarim- MAIMONDES ( 1135-1204) Usk loojasse , kes on täiuslik ning kõige oleva algpõhjus Usk ,et jumal on üks Usk , et Jumal on kehatu Usk , et Jumal on igavene Usk, et ainult Jumalat peab teenima Usk , et Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi Usk , et meie õpetaja Mooses on suurim prohvet Usk , et Toora( pühakiri) on jumalikku päritolu Usk , et Toora on muutumatu Usk jumalikku karistusse ja tasusse Usk Messia tulekusse Usk jumalikku kõiketeadmisesse ja ettehooldesse · Jumal Ainujumal
5. Milline usk on judaism? Judaism on juutide religioon ning ühtlasi vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, tuginedes kristliku traditsiooni järgi Vanale Testamendile, eeskätt viiele Moosese raamatule (pentateuh) ning rabiinlikus judaismis ka Talmudile 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides (1135-1204) keskaja juudi õpetlane 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad üles. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? 8 Toora(kristlaste Piibli viies Moosese raamatus ehk kreekapäraselt pentateuhis). 9
Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat , enamasti kombineeritud seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu-teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha. Teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. Mõlemat teooriat ebasobivaks pidanud Aristoteles pakkus oma selgituse. Värvid annavad kehale osa valgusest, mis ise on puhas, kehatu energia. Värvid on keha energiasisalduse signaalid. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid, värv ja sideained, säilinud on mitmete värvide valmistamise retseptid. Esimeseks maalimisele teaduslikult lähenenud kunstnikuks võib pidada Lenardo da Vincit (1452-1519), kelle mitmekülgses uurimistegevuses on oma koht ka värvikontrastidel ja
Objektiivselt (ilu on harmoonia, ilu on demiurgilise mõtte vorm, lõpmatuse lõplik vorm) Subjektiivselt (ilu pole objekti omadus, vaid inimese hingeseisund, ilu kui subjekti/vaatleja juurde kuuluv) 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Kunstiteos on alati millegi objektiivse koopia - ilus on see siis, kui on hästi tehtud. (Platon) Kunstiteos on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte/idee väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on millegi objektiivse, kuid kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. (Aristoteles, Hegel, romantikud) 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Kunstnik on vahendaja (meedium), kunstlik väljendus on jumala and. (Platon) Kunstnik on tehnik/meister, keegi kes valdab tehnikat, kuidas kehatule ideele keha anda. (Aristoteles) 5. Millisena on nähtud keele rolli? Keel on nii piiraja kui andja. Keel tekitab segadusi - tänu
Askenazi juudid Saksamaal elavad juudid. Nende keeleks: jidis (põhineb saksa murretel); Sefardi juudud Hispaanias elavad juudid. Nende keeleks: ladino (põhineb hispaania keelel); Edot ha-mizrach idas elanud juudid, nt Iraagis. Neid kõiki seob usk. OLULISEMAD SÜMBOLID Menora seitsmeharuline juudi küünlajalg. Taavet täht, Taaveti kilp sümboliseerib erinevaid asju, nt üks tõlgendus et meest ja naist. Judaismis ei tohi kujutada Jumalat, sest Jumal on kehatu. KULTUSLUGU Kuni roomlaste vallutuseni oli Jeruusalemma tempel kultuskeskuseks, kus preestrid toimetasid keerulisi riitusi ja ohverdamisi. Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. (Kõigepealt oli Israeli usund, olulisem kultuskeskus oli Jeruusalemma Tempel, mis hävitati roomaste poolt. Sel ajal valitsesid preestrid, kuid pärast Templi hävitamist kaotasid oma tähenduse. Rahvas pidas ennast juudamaalasteks
sümboolika keskaegsed jooned. Religioosne raamistus paavstivaenulikkus ei tähendanud eemalepöördumist kirikust. Poeem on religioosne, suurim sellistest üldse. Maailmapilt on keskaegne selles Ameerika avastamata, maakera kujust ei teatud midagi. Universumi keskpaigas on Maa, selle ümber kümme taevast tiirlemas. 9 on kehalised ja liikuvad need kandsid planeetide nimetusi, üle nende kõigi on 10. teavas Empüreum leegitsev taevas, mis on kehatu ja liikumatu. Seal on Jumal. Saatana tulekut maailma kirjeldab D. Tema maa peale kukkumisest tekkis kukkumiskoht põrgu. Lehtrikujuline, sellel on ringid, mis lähevad järjest sügavamale põrgu põhja. Maakera põhjapool on kaetud maaga ja lõunapool veega ameerikat ei oldud veel avastatud! Jumala tahtel tekkis ka purgatoorium puhastustule mägi, sellel ka astangud. Mäe tipp kehastab juba ka teat määral taevast v paradiisi neile, kes olid palju paha teinud, aga said patud andeks
Platoni mimesis ehk jäljendamise teooria. Kunstiteos on alati millegi objektiivse imitatsioon ning ilus on ta juhul, kui jäljendamine on tehtud korralikult, hästi. Esteetikud, kes peavad kunstiteost väljendamiseks. Subjektiivne väljendamise idee- kunst on millegi subjektiivse idee väljendamine meeleliselt väljendatavas vormis (tänapäeval puutume enim kokku). Väljendatakse midagi objektiivset, samas kehatut. Kunst on millegi objektiivse, ent kehatu konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Vahendaja (meedium) cit. Platoni dialoog IONOS. Kui me ei peaks seda Jumala anniks, kuidas oleks võimalik, et kõige ilusam poeem mis iial loodud, et selle autor on üks keskpärane autor? Aristoteles peab autorit tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid kuidas kehatuid ideid vormis väljendada
temas lihtsalt vähe esindatud. Arguse puhul on vaprust vähe esindatud. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik 5 eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid
viljasaaki. Neil ei ole kuju ning neid ei nähta kunagi kellegi kujul, vaid nad on seotud maaga. Nagu elav või isikustatud maa. Nad on taandunud ristiusu mõjul, nende funktsioonid on üle läinud kristliku sisuga olenditele või taevasele jumalale. Kodu ja viljakusega seotud olendid Eluhoonetega seotud olendite ajalooliseks taustaks on talupoja rehielamu, kuid nad elavad edasi ka uuemates majades. Esimeseks olendiks on majavaim, kes on abstraktne kehatu olend ning ta samastub paljuski majaga. Majavaim hingestab maja, teda pigem kuuldakse mingi naksumise, tiksumise, kolistamisena. Majavaimu on väga raske lokaliseerida, ta ongi nagu see hingestatud ning elav maja ise. Tugevamini võib temaga olla seotud kolle, ahjutagune, lävepakk. Kolle on koht, kuhu majavaimule on pandud süüa. Inimene üritab majavaimuga sidet hoida, talle antakse veidi asju, kuid mitte palju. Majavaimuna võib edasi elada selle maja ehitanud inimene.
Ideeõpetuse paremaks mõistmiseks esitab ta teoses ,,Riik" oma kuulsa ,,Koopamüüdi", mille põhjal on olemasolev maailm ideede maailma peegeldus. · Aristoteles (384-322 eKr, Platoni õpilane) - tema põhiõpetuseks on mateeria ja vormi dialektika. Vorm, st idee on asjade sisemine olemus. Ideedel omaette puudub liikumapanev jõud. Mittemateriaalne mõistus aga on igasuguse liikumise algpõhjuseks, kelleks on Jumal, igavene kehatu täiuslik vorm. Vahest kõige olulisemad olid Aristotelese saavutused loogika vallas: kuidas teha olemasolevatest eeldustest lähtudes korrektseid järeldusi. Ta oli loogikaõpetuse rajaja ning see õpetus püsib loogika alusena tänapäevani. Aristotelest võib õigusega pidada üheks vanaaja suurimaks teadlaseks, kes võttis kokku oma eelkäijate teadmised ja lisas neile oma seisukohad. Tema õpetus avaldas järeltulevatele põlvkondadele suurt mõju ning eriti
põhitunnuseid.! 2. Mis on kunstiteos? 1. Platoni mimesis kunstiteos on millegi objektiivse koopia/imitatsioon/jäljendamine On olemas looduslikud objektid. Kui kunstnik kujutab oma teosel sama, mis on looduses juba olemas, siis ongi see kopeerimine. 2. Romantikud (enamasti) kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori enda mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 3. Aristoteles, Hegel, romantikud kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunstiteos on liitsubstants. Vaadakem vaasi kui kunstiteost - kunstnik küll lõi vaasi, aga ta ei mõelnud vaasi välja, ta andis vaasile ühe konkreetse materiaalse vormi. Kunstiteose olemust puudutavad vaidlused: *kunstiteise piiride küsimus: kas kunstitoes on piiratud zanrilise või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, millel pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne)
3) Just nagu ilu puhul, saab ka kunsti määratlemisel rääkida objektiivsest ja subjektiivsest lähenemisest. Objektiivselt saab kunsti määratleda imitatsiooni kaudu ehk kui hästi või mil moel ta jäljendab olemasolevat. Platon on öelnud: „Kunstiteos on koopia looduses leiduvast, mis on omakorda koopia ideest.“ See peab olema tehtud korralikult ja hästi. Subjektiivselt on kunstiteos mingi mõtte, idee, objektiivse või kehatu subjektiivne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. 11 4) Kunstiteose autori rolli võib mõista mitmeti. Platon leidis, et kunstnik on läbi oma ande meediumiks jumala sõnumi edastamisel. Aristotelese järgi on kunstiteose autor tehnik, kes annab kehatule ideele meisterliku vormi. Barthes ja Foucalult peavad kunstiteose tähenduse
5. Milline usk on judaism? Judaism on juutide religioon ning ühtlasi vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, tuginedes kristliku traditsiooni järgi Vanale Testamendile, eeskätt viiele Moosese raamatule (pentateuh) ning rabiinlikus judaismis ka Talmudile 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides (1135-1204) keskaja juudi õpetlane 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste 10 prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad üles. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora(kristlaste Piibli viies Moosese raamatus ehk kreekapäraselt pentateuhis). 9
46. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Esimene vastusevariant tuleb Platonilt: kunstiteos on millegi objektiivse koopia, imitatsioon või jäljendamine. Ilus on teos juhul, kui ta on tehtud hästi. Platoni arvates on iga kunstiteos koopia koopia. Esteetikud: kunstiteos on millegi väljendamine. Subjektiivne väljendamine- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Objektiivne väljendus: millegi objektiivse, näiteks kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas vormis- Aristoteles, Hegel ja Cassirer, romantikud. Aristotelese substantsi teooria. 47. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? Platon kirjeldab kunstnikku kui mingisugust vahendajat, meediumi. Miski peab kunstnikku inspireerima, kunstnikul on vaja muusat, kunstnik peab kunstitegemise hetkel olema endast väljas ning keegi teine tema sees. Tänu romantismi teoreetikutele kalduvad tänapäeva kunstnikud Platoni poole.
annaabi.ee 
