Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr.
Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi
Judaism Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Judaism on etniline usund, millel pole konkreetset loojat ega ajaloolist alguspunkti. Olulisemad isikud judaismis on Aabraham, Mooses ja Taavet. Judaismi pühakiri on Tanah, palvemaja on sünagoog ning usuline keskpunkt on Jeruusalemma templi läänemüür ehk Nutumüür. Judaismile on oluline poisslaste ümberlõikamise traditsioon ning vaid lubatud toidu (e koer) söömine. Judaismil on 14 miljonit järgijat maailmas. Judaismi ajaloolised etapid. Usku läbib põhimõte, et nad usuvad ühteainsasse Jumalasse ja on äravalitud rahvas, kes on valitud leina ja kannatuste jaoks. Iisreal on rahvaste vennaskonnas esimene, kellele Jumal andis kümme käsku kogu inimkonnale. Juudid nimetasid end Aabrahami lasteks, kellele Jumal andis 2000eKr tõotuse. Paabeli vangipõlv. Pärsia kuningas Kyros vallutas Babüloonia 539eKr, suhtus usuküsimustesse vabameelselt, andes juutidele loa kodumaale naasta,
Judaism Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr.
Judaism Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Judaismi alused Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39
Uus aasta, ROS HASANA, algab juutidel jäärasarve SOFAR´i puhumisega. Läbilõikavad sarvehelid kõlavad nagu äratushüüe: Mõtle sellele, mida sa eelmisel aastal tegid ja mis vajab parandamist! Mõtle algavale aastale! Mida kavatsed Jumala meeleheaks teha? Juudi kalendri kõige pühalikum päev on Jom Kippur, kümnes päev peale juutide uue aasta saabumist. Siis paastutakse 25 tundi ning suurem osa sellest ajast viibitakse sünagoogis oma eksimuste pärast andeks paludes. Kolme usundi judaism, kristlus, islam esindajatele on JERUUSALEMM tähtsaim ja pühim linn. Juutidele on Jeruusalemm selle maa keskpunkt, kuhu Jumal neid juhatas ning paigaks, kuhu kuningas Taavet ehitas oma pealinna. Taaveti poeg Saalomon ehitas sinna Jumala auks templi. Sellest templist on alles vaid Läänemüür (Nutumüür) ning kõikide juutide unistuseks on minna ühel päeval sinna palvetama. Judaism räägib vähe peale surma algavast igavesest elust. Meie hing ei saa minna teiste
Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Judaismi esiisad on Avraham ehk Aabraham Itshak ehk Iisak ja Jakov ehk Jaakob (2000-1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale.
Kõik kommentaarid