Ly Madal KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.KEHATEMPERATUURIST ÜLDISELT....................................................................4 1.1 Inimese kehatemperatuuri tajumine ja termoregulatsioon........................4 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised.................................................5 1.3 Kehatemperatuuri mõõtmine....................................................................5 2.KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL......................................................7 2
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spematogenees Seemnerakkude areng Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ovotspptide areng Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasajras Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas
Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid- spermid Munarakud suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestatega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub
Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. munarakukesta läbimiseks. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees Munarakud ehk ovotsüüdid ehk naise sugurakud spermid Suuremõõtmelised.
Bioloogia Viljastamine ja inimese areng 1. Missugustes tingimustes arenevad isassugurakud? isassugurakud valmivad munandites, mis on kehast väljas, kuna nad vajavad valmimiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. Isassugurakud ei tohi kokku puutuda verega, kuna vastasel korral nad ei ole enam arenemisvõimelised. 2. Mis on sperma? spermaks nim meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. 3. Nim meeste välissuguelundeid. sisemised munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre välimised munandikott ja suguti 4. Kuidas valmivad naiste sugurakud? Munasarjad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad naissugurakud. 5
Kehatemperatuuri kontrollimine Referaat Juhendaja: Maire Aruots õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 1. Kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiming. Erinevalt kõigusoojastest loomadest on inimene võimeline säilitama oma temperatuuri püsivana, olenemata ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma kehatemperatuurist, sest see püsib inimese jaoks sobival tasemel. Kehatemperatuuri kontroll on võimalik, sest seda kontrollib nägemiskühmus asuv soojusregulatsioonikeskus, mis tasakaalustab soojuse tootmist ja selle äraandmist. Kehatemperatuuri kontrollimisel on ka oma käitumuslikud aspektid. 1.1.Käitumuslik kontroll. Kui kehatemperatuur langeb või tõuseb normaalsuse piiridest väljaspoole, tunneb inimene, et tal on liiga külm või kuum
Vaata üle! Milline ploidsus on sugurakkudel? Kas toimub meioosi või mitoosi teel? Munarakkude moodustumine lõppeb naistel u keskeas Vaata üle, millal neid toodetakse ja millal need küpsema hakkavad. Lk 49 on sellest juttu. Naistel on pisut keerulisem see asi Spermide arenguks on oluline kehatemperatuurist madalam temp., aga naistel soojem kehatemp. on sobiv naistele. Spermatog. käigus tekivad .... sugurakud ja ovogeneesi käigus ...... sugurakud. S sugurakke tekib ... tk, O sugurakke tekib ..... tk. Naissugurakke toodetakse munasarjades ja meessugurakke munandite seemnetorukestes.
Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I
liikuma, kuna seotud naaberosadega kandub liikumine edasi ka neile. head soojusjuhi on metallid, halvad gaasid. vaakum on kõige halvem soojusjuht. konvektsioon- soojusülekande liik, mis toimub vedelikel ja gaasidel. soojenedes vedeliku või gaasi osad muutuvad kergemaks ja lähevad üles poole, asemele tulevad külmemead ja raskemad osad, tekib vedeliku või gaasi ringlus. soojuskiirgus- kõik soojad kehad kiirgavad soojust. soojushulk sõltub kehatemperatuurist ja kehamassist samadest asjadest sõltub ka soojuse neeldumine. soojuslik tasakaal- Q1+Q2....=0 keha siseenergiat saab muuta temperatuuri tõstes. soojushulga arvutamine temperatuuri muutumisel- Q=cm*delta*t c-erisoojus t- temp. vahe erisoojus- FÜÜSIKALINE SUURUS, MIS NÄITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA ÜHE MASSIÜHIKU AINE SOOJNDAMISEKS ÜHE KRAADI VÕRRA vee erisoojus tähendab, et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra tuleb talle anda soojushulk 4200 J.
kromosoomid. Tulemuseks esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku. 11. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. Meioosi homoloogilised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale. Meioosil toimub ristsiire. Meioosil toimub kaks järjestikust jagunemist, aga mitoosil mitte. 12. Spermid moodustub terve elu, kuid üle 45.-50. Aastatel naistel munarakkude valmimine aeglustub ja lakkab. Spermid vajavad kehatemperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri, kuid munarakk vajab arenemiseks kehatemperatuuri. Spermid ei tohi verega kokku puutuda kuna kehavõõrad rakud, munarakk aga puutub verega kokku. 13. Erinevused Sisaldab Y- Sisaldab vaid X- Erinevused Spermatogoonid hakkavad Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Kormosoomi kromosoome mitoosi teel paljunema ja murdeeas jätkub nende küpsemine. Väiksem Suurem suguküpsuse saabudes kulgeb mehe kõrge Kulgeb kuni ~50 Saba Sabata vanuseni eluaastani
Inimese paljunemine. Inimene kui tervik. Kordamine. 9-B 1. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Mehel on munandid, seemnejuhad, eesnääre, munandikott, suguti. 2. Isassugurakud. Peab olema oma kehatemperatuurist madalam temperatuur. Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt edasi munajuhasse, mis omakorda suubuvad emakasse. 3. Viljastumine
Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE
Bioloogiline surm - Aju surm, surm mis tekib peale kliinilist surma, kui ajurakud on hapnikupuuduse tõttu hävinenud. Kliiniline surm Surm, mil inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit. Seega on ka elustamine selle aja jooksul võimalik. 1.Kirjelda spermide valmimist (koht, aeg, lõpptulemus). Spermid valmivad munandites asuvates seemnetorukestes. Nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. Nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70-58 päeva. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. 2.Kirjelda munarakkude valmimist (koht, aeg, lõpptulemus) Munarakud moodustuvad munasarjades ning kõik munarakud on naisel olemas juba looteeas, neid ei teki elu jooksul juurde. Suguhormoonide mõjul hakkavad suguküpsuse saabudes munarakud valmima. 3. Miks ei säili naistel erinevalt meestest järglaste saamise võime elu lõpuni?
ajal suitsetab, vähendab see sündiva poisi tulevast viljaksut 20% jagu. On uuringuid, mis soovitavad rasedatelmitte kasutada kosmeetikatooteid, mitte värvida juukseid ning mitte juua plastpudelitesse villitud jooke. Keemilisi mõjufaktoreid ei tuleks vaadata mitte ükshaaval, kus ühe toote toime on väga väike, vaid kompleksselt, kus mitme toote koosmõju võib anda üsna suure summa. · Sünnihetk: Munandite temperatuur peaks olema 2-3 kraadi kehatemperatuurist madalam, seepärast peavad munandid laskuma kehast väljapoole juba sünnihetkeks. Umbes viiel protsendil õigel ajal sündinud poisslastest aga jäävad munandid laskumata, enneaegselt sündinute hulgas on see protsent veelgi suurem. Enamikul neist laskuvad munandid ise, umbes 1,5 protsendi puhul on vaja arstlikku sekkumist. See probleem tuleb välja ravida poisi esimese-teise eluaasta jooksul, sellisel juhul viljakuskahjustust ei teki.
3. Munarakk: moodustavad kõik looteeas, valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist, ei valmi elu lõpuni Seemnerakk: moodustuvad pidevalt kogu elu, vajavad kehatemperatuuriist madalamat temp. 4. Mehe välimised ja sisemised suguelundid: kusepõis, seemnepõiekesed, eesnääre, seemnejuhad, kusiti, suguti, munandimanused, munandid 5. Munandis moodustuvad meessuguhormoonid, puberteedieas hakkavad areneme spermid. 6. Spermid vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. 7. Sperma on meessugunäärmete nõre koos spermidega. 8. Naise suguelundid: munasarjad, munajuha,emakas, tupp 9. Munasarjad toodavad viljakal perioodil suguhormoone ning neis valmib munarakk. 10. Emakat vooderdav limaskest hakkab vohama ja paksenema pikkus 21-35päeva 11. kuna naistel on juba sündides olemas kõik munarakud mis võivad siis viga saada 12. meeste viljakas aega kestab suguküpseks saamiset kuni elu lõpuni, naistel aga -u50a. 13
iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond munajuhasse 2. Spermi tunnused: Pikkus kuni 0,05mm Liiguvad aktiivselt Puudub toitevaru Elavad 2-3 õõpäeva Ülesanne viljastada munarakk Vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri Moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul 3. Munaraku tunnused: Läbimõõt 0,1mm Ei liigu Mass on 100 korda suurem kui spermil Eluiga kuni 2 ööpäeva Jõuab edasi munajuha kokkutõmmetega Moodustuvad kõik looteeas Valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates murdeeast Ei valmi elu lõpuni 4. Mis on…?
seerunud spermatosoidid. munand peenis munandikott www.medicalook.com/systems_images/Scrotum.gif Spermatogenees Eellasrakkudeks on spermatogoonid; spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi; Võib kulgeda kõrge vanuseni; Igast spermatogoonist moodustub neli spermi; spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril; Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees Spermatogeneesis saab eristada 4 spermatogoon etappi: Paljunemine - toimub diploidsete 46 spermatogoonide jagunemine ja rakkude arvu suurendamine. Kasvamine - spermatogoonidest kasvavad I järku spermatotsüüdid (46 kromosoomi). Toimub DNA replikatsioon ja tekib 46 2-kromatiidilist I järku spermatotsüüt kromosoomi.
moodustumisel Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: * Haploidse kromosoomistikuga * Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jaugne enam Spermatogenees: * Seemnerakkude ehk spermide areng mehel * Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes * Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid * Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel * Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi * Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril * Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses Viljastumine - Toimub munajuha laienenud osas - Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk - Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode - Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Ontogenees- viljastumisel käivituv organismi individuaalne areng 1) Viljastumine- spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2) Embrüogenees- loote areng
kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1.3 Spermid vajavad arenguks eritingimusi: Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva. Sugurakke moodustub mehe kehas pidevalt. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Meessugnäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organimist suguti läbiva kusiti kaudu. Kuni murdeeani kindlustab kusiti ainult kusepõie tühjenemise
- Tekivad haploidse kromosoomistikuga sugurakud 7. Tekkinud rakkudes on vanemorganismi geneetiline materjal Tunnus Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt suurus väiksem suurem liikumisvõi olemas, aktiivne puudub me toitevaru väiksem suurem Eritunnused -vajab arenguks Ainuke loomne rakk, millel on kehatemperatuurist kest. madalamat temperatuuri -ei tohi kokku puutuda verega Muna- ja seemneraku sarnasused 1- puudub jagunemisvõime 2- haploidsed rakud 3- arenevad meioosi käigus 4- üksteisest geneetiliselt erinevad 5- keharakkudega võrreldes aeglasem ainevahetus
Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse
3 4 1. KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMISE ELAMISTOIMING ,,Erinevalt kõigusoojastest loomadest, kelle temperatuur muutub vastavalt neid ümbritseva keskkonna temperatuuri muutumisele, on inimene võimeline säilitama oma kehatemperatuuri püsivana olenemata ümbritsevas keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest" (Roper jt 1999: 253). Tavaliselt inimesed ei tea oma kehatemperatuurist eriti, sest see püsib ühtlasena. Kehatemperatuuri kontrolli teeb võimalikuks peaajus asuv hüpotaalamuses olev soojusregulatsioonikeskus, kus soojuse tootmine ja selle ära andmine on tasakaalus. (Roper jt 1999: 253). Kui inimene tunneb, et tal on liiga külm või kuum, siis sellega seoses kehatemperatuur kas langeb või tõuseb. Kaasa saab inimene ise aidata kehatemperatuuri psühholoogilisele kontrollile sellega, et liigse palavuse puhul eemaldada riided ja avada aknad, tõmmata ette
vanuseni areng vanusest sõltuv saabub menopaus Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes ; Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid ; Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi ; Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril ; Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas ; Munaraku eellased on ovogoonid ; Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes ; Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad ; Tsükliline küpsemine. Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi?
sekretsioon) Munandimanus (2), seemnejuha (2), ja paaritu isaskusiti (juhade süsteem spermatosoidide väljutamiseks) seemnepõiekesed, prostata ja bulbouretraalnäärmed (lisasugunäärmed, mis annavad vedelikku ja toitaineid spermatosoididele, moodustavad põhiosa spermast) peenis (erektiilne kopulatsiooniorgan) Testised - paarilised organid, mis asuvad väljaspool kehaõõnt skrootumis - paiknevad umbes 1-5o C kehatemperatuurist madalamal; madalamat temperatuuri peetakse normaalse spermatogeneesi jaoks vajalikuks Embrüonaaleas arenevad testised kõhuõõne tagumisel seinal ja laskuvad kõrgematel imetajatel skrootumisse. Kui testised ei jõua skrootumisse (krüptorhism), siis nad ei suuda toota spermatosoide (loom on steriilne) Seemnevääntuubulid - tugevasti väänlevad mittehargnevad torukesed, mis moodustuvad kinnise lingu, mille mõlemad otsad avanevad munandi võrgustikku (rete testis)
MUNANDID · Munandid asuvad munandikotis, see on eraldatud vaheseinaga kaheks · Munandikoti suurus on erinev, seda mõjutab temperatuur, ärevus, hirm · Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni, testosterooni tootmine · Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, see on 4 C madalam kehatemperatuurist · Munand on ehituselt keerukas, selles paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, kokku 250 meetrit · Munandid nooruki arenedes hakkavad tootma seemnerakke, see toimub seemnetorukeste seinarakkudes MUNANDIMANUSED JA SEEMNEJUHAD · Munandi peal paikneb pehmem osa, munandimanus · Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha
2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u.80 päeva; sperme valmib pidevalt alates murdeeast kuni elu lõpuni; ühe seemnepurskega eritub mitusada miljonit spermi; spermid vajavad arenemiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri; spermid ei tohi kokku puutuda organismi verega, sest vere kaitserakud hävitavad nad; väikseimad ja kiiremad; meelemürgid kahjustavad Munarakk moodustuvad munasarjades; kõik on moodustunud looteeas ning elu jooksul juurde ei teki; naise elu jooksul valmib enamasti ükshaaval u 400 munarakku; iga kuu valmib üks munarakk suguküpsel naisel; munarakkude valmimine kestab 4550 eluaastani; küpse munaraku vabanemine munasarjast on
Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes Spermide eelasrakkudeks on spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi Igast spermatogoogist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse Munarakud Suuremõõtmelised Toitainerikkad Kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest. 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel Moodusttuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Munaraku eellased on ovogoonid Ovogoonide paljunemine looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis, Meioos jätkub suguküpsuse saabudes
→ moodustuvad munandite väänilistes torukestes → spermatogoonid (spermide eellasrakk) jagunevad mitoosi teel kaheks erinevaks spermatogooniks. → esimesed jäävad spermatogoonideks ega arene edasi, nendest areneb edasi teisi spermatogeene → teised spermatogoonid jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed seemnerakud ehk spermid → igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. → pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril → spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat. → liiguvad munandimanustesse, seal on spermid 2-3 nädalat. → munandimanustes küpsevad nad viljastamisvõimeliseks Munarakud → suuremõõtmelised → toitaineterikkad →kaetud kestadega Ovogenees munarakkude areng → ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas. → Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse
munarakuga on sperm väike (55 mikromeetrit). Peas asub tihedalt kokku pakitud DNA ja lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis
Mehe organismis toimuvad sel hetkel lihaste kokkutõmbed, millest esimesed kolm on tavaliselt intensiivsemad. (www.erektsioon.ee/? ndeid=157&lang=et). Mundandid asuvad munandikotis, see on eraldatud vaheseinaga kaheks. Munandikoti suurus on samuti erinev, seda mõjutab eelkõige temperatuur, ärevus ja hirm. Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni testosterooni tootmine. Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, mis on 4 kraadi C madalam kehatemperatuurist. Munandid paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, mille kogu pikkus on 250 m. Munandid hakkavad tootma seemnerakke, mis toimub seemnetorukeste seinarakkudes. Munandid säilitavad seemnerakke. Välimuselt on munandid hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ. Mass on 20- 30 grammi.(Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Munandi peal paikneb pehmem osa munandimanus. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja sealt saab alguse ka seemnejuha
Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Akrosoom + tuum = pea; kael; mitokondritega vibur Spermatogenees (läbib meioosi) Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmeline Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Ovogoon – munaraku eellasrakk Ovogenees – munaraku areng naistel Moodustuvad vaheldumi kummaski munasarjas Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas
suguküpsuse perioodi Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Üks viljastumisvõimeline munarakk+3 väiksemat polotsüüti (hukkuvad) Pidev protsess, kulgeb kehatemperatuurist Tsükliline küpsemine madalamal temperatuuril Võib kulgeda kõrge vanuseni 45-55 saabub menopaus, ovulatsioon lakkab Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Ristsiirde tõttu meioosi I profaasis on kõik sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Küpsed sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse (kehavõõrad rakud), seepärast
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku GAMETOGENEES Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees Paljunemine Kasvamine Küpsemine – meioos Transformatsioon 2) Koht Munandite torukestes, Munasarjas valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses 3) Vajalikud tingimused Kehatemperatuurist Kehatemperatuur madalam temperatuur 4) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 5) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 7) Tulemus 4 spermatosoidi Üks viljastamata munarakk ja kolm polütsüüti 8) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.)
Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Munaraku eellased on ovogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses hukuvad. Tsükliline küpsemine. 11) Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? 1) Viljastumine; 2) Embrüogenees looteline areng; 3) Postembrüogenees lootejärgne areng
Kromosoomide arv jääb samaks Kromosoomide arv väheneb kaks korda 4 faasi 8 faasi Profaasis tuumakesed kaovad Sugurakkude areng - gametogenees SPERMATOGENEES isassugurakkude areng Väänilistes seemnetorukestes toimub protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferentseerunud spermatosoidid. Algus ja lõpp: algab suguküpsuse saabudes ja lõpeb surmaga. Tingimused: toimub 0,2 0,3 °C kehatemperatuurist madalam. Toimumiskoht: munandid Tekivad: korra kuus 4109 Kestus: 2-3 kuud Selles saab eristada järgmisi etappe: 1) Paljunemine (mütoos) 2) Kasvamine (tsütoplasma hulga suurenemine) 3) küpsemine (meioos) 4) transformatsioon (ainult isassugurakkudes) Paljunemine Toimub diploidsete spermatogeenide jagunemine. Selle eesmärk on rakkude arvu suurendamine. Kasvamine Kui spermatogoonid on läbinud kasvamisstaadiumi, siis on tegemist I järku spermatotsüütidega (siin veel 46 kromosoomi).
Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: · Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: · Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis
vastu pidada võrreldes aktiivse olekuga. Vajalik energia saadakse 90% ulatuses nahaaluse rasvkoe lagundamisest. Erinevalt paljudest talveund magavatest imetajatest täiskasvanud pruunkarudel pruuni rasvkudet ei esine, kogu rasvadest saadav energia pärineb valgest rasvkoest. Kehatemperatuur langeb taliuinaku ajal vaid 35°C võrra. Tiinetel emasloomadel on kehatemperatuur enne poegimist normaalsest kõrgem, poegimisjärgselt see küll langeb, kuid jääb siiski mitteimetavate loomade kehatemperatuurist kõrgemaks. Soojuse kadu aitavad vähendada ka isolaatoritena toimivad rasvakiht ja tihe karvkate; baribalidel on leitud ka preifeerse verevoolu vähenemist. Lämmastiku liigse kuhjumise vältimiseks sünteesitakse osast uurea lämmastikust aminohappeid, milledest osasid kasutatakse glükoosi saamiseks glükoneogeneesi abil. Ka immuunsüsteemis toimuvad muutused taliuinaku ajal on minimaalsed. Taliuinakust ärkavad karud lume sulamisel
Sugurakkude valmimine inimesel Spermatogenees 1. Koht - munandites, väänilistes seemnetorukestes, spermatogeenses epiteelis. 2. Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega), siis pidurdub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisega vanuses 11 - 16 aastat. Lõppeb häirete puudumisel surmaga (enamikel esinevad enne häired). 3. Tsükli kestvus (ajavahemik eerakust spermide tekkeni). Meestel 70 - 80 päeva. 4. Kulg. 5. Eritingimused a) kehatemperatuurist 2-3 C madalam temperatuur - munandid laskuvad kõhuõõnest munandikotti (7-8 arengukuul). Eriline verevarustus - verdtoovad ja verdviivad veresooned on tihedas kontaktis, toimub soojusülekanne. b) Spermid on kehale võõrad rakud, mis ei tohi verega kokku puutuda, kogu verevarustus toimub läbi biobarjääri. Immuunsüsteem hävitaks muidu spermid ja neid tootva epiteeli. Nii juhtub spordi- ja löögitraumadega.
moodustumisel Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: * Haploidse kromosoomistikuga * Pärilikelt omadustelt erinevad * Küpsed sugurakud ei jaugne enam Spermatogenees: * Seemnerakkude ehk spermide arend mehel * Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes * Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid * Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel * Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi * Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril * Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses
a (havisaba, aas-jürilill) Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). 4 9)Sugurakkude areng ja viljastumine Spermatogenees- Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine
Razi. Oma 10saj teoses ,,Kahtlused Galeni suhtes", kritiseeris ta Galeni teooriat, et kehas on 3 neli eraldi ,,huumorit" ehk vedelat ainet, mille tasakaal on võtmeks tervise ja loomuliku kehatemperatuuri juures. Razi oli esimene, kes Galeni teooria ümber lükkas kasutades eksperimenti. See eksperiment nägi välja niiviisi, et kehasse sisendati kehatemperatuurist erineva temperatuuriga vedelikku, mis siis kas tõstis või alandas keha temperatuuri. Ta täheldas, et soe jook tõstab keha temperatuuri kutsudes esile kehapoolse reaktsiooni või tegevuse, mitte lihtsalt ei kanna oma soojust või jahedust kehale üle. Razi oma katsetega lükkas ümber ka Aristotelese nelja klassikalise elemendi teooria, täheldades, et aine enda mõnesid omadusi, näiteks soolsus, väävli sisaldus, õlisus jne, ei saa nelja traditsioonilise elemendiga seletada.
Moodustub neli uut rakku Moodustub kaks uut rakku Kaks järjestikku jagunemist Üks järjestik jagunemist I profaasis kromosoomide ristsiire Spermatogenees- Seemnerakkude areng Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Ovogenees-munarakkude ehk ovotsüütide aren naisel · Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas- · Munaraku eelassed on ovogoonid · Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. · Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad. ÕP lk 104
Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endogeensed, püsivad ilma keskkondlike vihjeteta. Rütme moduleeritakse väliste ajastusvihjete alusel, mis adapteerib rütmi keskkonnale – peamiseks valgus, aga ka müratase, söögiajad, KK t, kehaline aktiivsus. Kuna ööpäevarütmid on endogeensed, vajavad rütmiandjat e sisemist kella (SCN)
- Musculus cremaster periuretraalne – kusiti limaskest (lima)näärmeid musculus transversus et oliquus internus abdominis’e jätk tsentraalne – eelmisest dorsolateraalselt, östrogeenist sõltuv temperatuuriregulaator, mis aitab seemnerakkudel munandikotis perifeerne – eelmisest dorsolateraalselt, androgeenist sõltuv valmida kehatemperatuurist madalamal temperatuuril tsentraaltsooni kuulub kiilukujuline lobus medius – paikneb kusiti ja temperatuuri langusel tõstab munandit soojale kõhuõõnele lähemale, pursejuhade vahealal; vanemas eas võib see seoses suguhormoonide temperatuuri tõusul lõtvub ja munand vajub allapoole tasakaalu nihkega suureneda (adenoom) ja takistada urineerimist
tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, peavad olema tasakaalus organismi soojuse produktsioon ja soojuse kadu organismist
alajahtumine. Kõige suurem on esimese 5 h jooksul, saab vältida garanteerides piisavalt ternespiima (golostrum). Hüpotermia võib tekkida ka üle 12h vanustel talledel. Probleemsed talled tunneb ära selle järgi, et nad muutuvad apaatseteks ja vähem aktiivseteks. Oluline on mõõta iga probleemse talle kehatemperatuuri. Hüpotermiline tall sureb, kui talle ei osutata abi. Hüpotermiaks loetakse seisundit, kus tallel on 37 kraadi või madalam temperatuur. Ravi sõltub talle kehatemperatuurist ja tema vanusest. Kui ei ole kindel, kui vana on loom, siis eelda alati et ta on rohkem kui 6 tundi. Kui talle temp 37 kraadi või rohkem siis ta ei vaja ülessoojendamist, vaid hõõrutakse ta kuivaks ja antakse talle maosondiga piima. 3 korda päevas peaks andma ternespiima. Kui talle temp on alla 37 kraadi, siis ta ei ime ise enam piima, teda on tarvis kõigepealt soojendada. Tuleb jälgida, et neid mitte üle soojendada, normaalne temperatuur on 38-39 kraadi
spermatogeenses epiteelis. Aeg: Spermatogenees algab looteeas munandite eristumisega. (mõne kuu vanusel lootel) viljastumisvõimeliste spermide moodustumine algab seoses suguküpsuse saabumisega. Põhjas hiljem kui lõunas. Spermatogenees kestab ilma häireteta kuni surmani. Tsükli kestvus (aeg eelrakust viljastumisvõimeliste spermide tekkeks): ligikaudu 75 kuni 80 päeva, spermid on pidavalt uuenevad rakud Protsess: pilt. Eritingimused: 1) Kehatemperatuurist 2-3 kraadi madalam, see saavutatakse A)munandite laskumisega kehaõõnest munandikotti, see toimub enne sündimist. B) eriline verevarustus veenide ja arterite seinad on koos toimub soojusülekanne. Spetsiaalne biobarjäär spermatogeenne epiteel ei tohi otseselt verega kokku puutuda. Immuunsüsteem hävitaks need kuna need on kehavõõrad rakud. Biobarjääri purunemisel on tagajärjeks steriilsus. Purunemine võib olla juhuslik (sport) või tahtlik
Lõpp Kui häirivaid tegureid ei ole, Lõpeb menopausigia ca 50 a siis võib kesta elu lõpuni +/- 2 a. Tsükli kestus Ajavahemik eelrakust kuni 28 +/-7 päeva spermide tekkeni 80 +/- 4 päeva Eritingimused Pidevalt uuenevad rakud Munarakke elu jooksul Vajavad juurde ei teki (kahjulikud kehatemperatuurist mõjud võivad rikkuda madalamat temperatuuri kõikide munarakkude (saavutatakse kahel viisil a) pärilikkuse) looteea lõpus munandid Ovogenees ei kesta elu langevad munandikotti b) lõpuni (kaitsekohastumus munanditesse verd toovad mida vanema naise
eelrakust viljastumisvõimelise raku tekkeni. Erinevused a) Spermatogoonid paljunevad a) Ovogoonide paljunemine lõppeb kogu suguküpsuse perioodil. looteeas. Meioos jätkub suguküpsuse b) Igast spermatogoonist saabudes. moodustub 4 spermi. b) Moodustub 1 c) Pidev protsess viljastumisvõimeline munarakk ja 3 d) Vajalik kehatemperatuurist väikest polotsüüti mis hukkuvad madalam temperatuur. c) Tsükliline küpsemine e) Kulgeb kõrge vanuseni d) Lõpeb ~45-55 eluaastal - menopaus 28 VILJASTUMINE lk 114-117 /
kaudu närviimpulsside kulgemise kesknärvisüsteemi. Müeliniseerimata närvikiududes liigub närviimpulss pideval moel. Müeliniseeritud aksonis on impulsi liikumise kiirus suurem tänu pingetundlike ioonkanalite ebaühtlasele jaotusele ja nn saltatoorsetele ülehüpetele aksoni müeliniseeritud lõikudest. Närviimpulsi liikumise kiirus sõltub müeliinkesta olemasolust, aksoni läbimõõdust ja kehatemperatuurist. Sünapsi tasandil toimub info filtreerimine ja integratsioon. Sünapsi 2 tüüpi: 1. elektriline selles kulgeb närviimpulss ühelt rakult teisele otse läbi tunnelühenduse. See seisneb ioonide voolamises ühe raku tsütosoolist teise ning võimaldab kiiret rakkudevahelist kommunikatsiooni ja tervete rakurühmade või lihaskiudude üheaegsete aktiveerimist 2. keemiline selle närviülekande toimumispaigas on pre- ja postsünaptiline närvirakk
annaabi.ee 
