Mehe suguelundkond ning mehe suguline areng (0)

Mees suguelundkond.Poiste suguline areng
Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus . Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone ), munandimanused (säilitavad sugurakke), seemnejuhad (juhivad seemnerakke edasi), seemne põiekesed ja eesnääre (valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha (juhib seemnerakke kehast välja). Välissuguelundid aga suguti (vajalik kehaliseks viljastamiseks), kusiti, munadikott (kaitseb munandeid) ja munandid.(www.amor.ee/17360)
Suguti ehk peenis koosneb sugutipeast, sugutikehast. Peenis on kaetud õhukese liikuva nahaga, mis moodustab tipus eesnaha. Sugutipea (eriti selle servad ) on tundlikum kui sugutikeha. Suguti ülesandeks on uriini ja seemnevedeliku kehast väljajuhtimine. Meeste suguti kuju ja suurus võivad erineda, kuid mitte oluliselt. Rahuolekus tõmbub suguti tavaliselt kokku, samuti külma või äreva olukorra korral. Mida suurem on suguti lõdvenenult, seda vähem suureneb ta erutudes. Täiskasvanud mehe suguti pikkus on lõdvenenult tavaliselt 6- 10cm ja jäigastunult umbes 13 cm. Kõvastunult on mehe suguti läbimõõduks 3-4cm. Suguti mõõtmed ei sõltu seksuaalkogemustest. Sugutis on kolm erilisest koest moodustunud osa, ülalpool paarilised, üksteise kõrval vaheseinaga eraldatud korgaskehad. Peenise kehapoolses osas need lahknevad ja kinnituvad sidemetega vaagnaluule. Suguti allosas asub väiksem käsnkeha, mille sees kulgeb kusiti. Käsnkeha moodustab suguti tipus sugutipea ehk sugutiluki, kehapoolses osas aga sugutisibula. Käsn ja korgaskeha eriline omadus on täituda verega ja nii kutsuda esile suguti kõvastumise ehk erektsiooni . (www.amor.ee/17361)
Erektsiooni ajal suguti jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole. Eesnahk erektsiooni tekkides pingutub ja libiseb üle suguti pea. Kusiti avast võib erituda limast vedelikku. Erektsiooni kutsub esile psühhogeensed, samuti tahtmatud mõjutused ja suguti vahetu erutamine. Erektsioon esineb juba väikestel positel, see võib tekkida tahtest sõltumata igas olukorras. Erektsiooni kutsub esile korgaskeha arterite laienemine, suureneb verevool korgaskeha kambritesse, suguti mõõtmed suurenevad. Täitunud korgaskehad suruvad kinni peenist ümbritsevad veenid , takistades veenoosset äravoolu, mille tulemusena suguti kõvastub veelgi. Hommikune suguti jäigastumine on tingitud suguhormoonide ööpäevasest rütmist. Siis on meessuguhormooni ehk testosterooni tase ka kõige kõrgem. Erektsioon võib tekkida spontaanselt või sugulise erutuse tõttu. Seda võib läbi viia ka ise, näiteks käega sugutit erutades – masturbeerides. Orgasm ehk rahuldus on suguühte kulminatsioon , mida tajutakse väga erinevalt. Orgasmi ajal toimub kuni viieteistkümne tahtele allumata lihaste kokkutõmmet, millega kaasneb tavaliselt seemnepurske ehk ejakulatsiooni ning naudingu ja rahulduse tunne. Seemnepruse põhjustab suguti põhimiku lihaste tugeva kokkutõmbe ja sperma purskub välja. Mehe organismis toimuvad sel hetkel lihaste kokkutõmbed, millest esimesed kolm on tavaliselt intensiivsemad. (www.erektsioon.ee/?ndeid=157&lang=et).
Mundandid asuvad munandikotis, see on eraldatud vaheseinaga kaheks. Munandikoti suurus on samuti erinev, seda mõjutab eelkõige temperatuur, ärevus ja hirm. Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni – testosterooni tootmine. Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, mis on 4 kraadi C madalam kehatemperatuurist. Munandid paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, mille kogu pikkus on 250 m. Munandid hakkavad tootma seemnerakke, mis toimub seemnetorukeste seinarakkudes. Munandid säilitavad seemnerakke. Välimuselt on munandid hallikas- roosa , tuvimuna suurune paaris organ. Mass on 20- 30 grammi.( Simon Levay, Sharon M. Valente “Human sexuality”).
Munandi peal paikneb pehmem osa – munandimanus . Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja sealt saab alguse ka seemnejuha . Seemnejuha on u 50 cm pikk ning 0,4 mm läbimõõduga. See kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandimanus juhib seemnevedeliku sugutisse. Spermatogeneesi liikumis - ja viljastumisvõime kujuneb 5-12 päeva jooksul välja just munandimanuse pikkades juhades.
(Simon Levay, Sharon M. Valente “Human sexuality”).
Lisasugunäärmed. Seemnejuha ampull- laineneud seemnejuha osa enne eesnääret. Seemnejuha toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad. Seemnejuha on 40cm pikk, 3 mm läbimõõduga torujas organ. See on munandimanuse vahetu jätk. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga.
Seemnepõikesed, mis toodavad enam kui poole, 60% seemnevedelikust. Seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist. Seemnepõieke on 2-5 cm pikkune , 2 cm läbimõõduga. See asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel. Kusepõie ja pärasoole vahel.
Kusepõie tagaosas ühinevad seemnejuhad ja seemnepõikeste juhad ning moodustub purskejuha, see omakorda ühineb eesnäärmes kusitiga. (Tallinn Kirjastus “Valgus” 1987)
Eesnääre ümbritseb kusitit, selle nõre kuulub ka seemnevedeliku koostisse, moodustades omakorda selle mahust 30%. Eesnäärme nõre stimuleerib spermatosoide, muutes need aktiivselt liikuvaks. Cowperi nääre asub suguti sibula läheduses, selle aluseline nõre neutraliseerib kusiti happelise keskkonna. Erektsiooni tekkides võib kusiti avast väljuda just Cowperi näärme nõret, see on läbipaistev limajas eritis . (Tallinn Kirjastus “Valgus” 1988)
Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest. Seeemnevedelik on leeliseline. Sperma hulk on 3-5 ml ehk u ühe teelusikatäis. Väjanägemise poolest on see püdel või sültjas, hallikasvalge ebaühtlane vedelik. 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku ehk spermatosoidi. Ühest seemnerakust piisab, et viljastada munarakk. Ühes seemnepurskes u 2-5 milliliitris on keskmiselt 300 miljonit seemnerakku. Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud , mille liitumisel munarakuga saab alguse uues elu. Spermatosoidid on väga väikesed, silmaga vaadeldes nähtamatud. Seemnerakk koosneb peast ja sabast, on väga liikuv. Seemneraud saavad liikuda tänu oma pika viburi abil. Seemneraku eluiga on kuni 72 tundi. Arengutsükkel kestab u 70 - 85 päeva. Sperme valmib murdeeast kuni elu lõpuni. Küpsed spermid tallatatakse munandimanustes. Spermid liiguvad naise suguteedes 3mm/ minutis . Happelises keskkonnas langevad nad happe tardumusse. (Simon Levay, Sharon M. Valente “Human sexuality”)
Seemnepurse võib toimuda iseeensest, tavaliselt toimub see öösel. Toimuvat seemnepurset nimetatakse pollutsiooniks. Seemnepurse leiab aset ka eneserahuldamisel ehk masturbeerimisel ehk onaneerimisel. Seemnepurse toimub samuti ka sugulisel vahekorral. Seemnepurskega kaasnevat mõnutunnet nimetatakse orgasmiks. Kõvastunud suguti erutamine viib peagi seemnepurske ja orgasmi tekkeni. Peale seemnepurset jääb osa seemnevedelikust eesnaha alla, mille tulemusel võib tekkida eesnaha võie ehk smegna. (Klaus Verch, 1997)
Kindlasti peab jälgima, et munandite asetsemist munangikotis, ning neid peab olema kaks, kui mitte on ilmtingimata vajalik põhjuse selgitamine arstlikus kontrollis . Munandi suurenemine, punetus , tihkemate tükkide või väätide olemasolu. See võib omakorda olla mitme haiguse tunnuseks. Rohke limane või mädane eritis kusiti avast ei ole normaalne, eriti siis, kui see on tekkinud peale sugulist vahekorda. Ka seljuhul tuleb kindlasti pöörduda kiiresti arsti vastuvõtule. Munandite kontroll, kehalise arengu hindamine – läbivaatlus, peaks toimuma vähemalt üks kord aastas. (www.meestekeskus.ee/04raamatud/.htm)
Mehe suguline areng. On teada, et kuni viienda rasestumisnädalani arenevad mehe ja naise loode enamvähem ühtemoodi. Seejärel läheb nende areng lahku ning Y-kromosoomis paikneva SRY-geeni mõjul hakkavad poisslootel kujunema sugurakud . Need liiguvad loote neerude piirkonda ja sealt hakkavad neist omakorda välja kujunema munandid. Meesloode vajab kaitset ema hormoonide feminiseerivate mõjude eest. Seitsmenädalase loote munandid toodavad meessuguhormoone, millest peamine on testosteroon – seda hetke võibki nimetada mehelikkuse avaldumise alguseks. Kaheteistkümnendal rasedusnädalal algab munandite laskumine neerude piirkonnast allapoole. Need peavad lõpuks jõudma munandikotti , kus on jahedam, et saaksid tekkida seemnerakud. Sünnitushetkeks on see protsess tavaliselt lõppenud. Ent siiski kaks kuni kolm protsenti poisslastest sünnib ikka munandid kõhuõõnes. Enamasti laskuvad need siis esimestel elukuudel. Neljateistkümnendaks nädalaks on suguelundid põhijoontes välja kujunenud ja loote testosteroonitaset võib võrrelda täiskasvanu omaga. Kui rasedus kulgeb normaalselt, arenevad suguelundid järjekindlalt edasi kuni sünnini: kasvavad suguti, munadikott ja munandid.
Poisi areng enne sündi: 1.-7. rasedusnädal - sugurakud tekivad ja liiguvad moodustuvate suguelundite piirkonda. 5.-9. nädal - moodustub munandikude. 8.-14. nädal - kujunevad mehelikud välissuguelundid, tekivad ja arenvad testosterooni tootvad rakud. 14.nädal - testosterooni tase on kõrgpuntkis. 12.-36. nädal- munandid laskuvad munandikotti. 14.-36. nädal - välissuguelundid kasvavad suuremaks. (www.meestekeskus.ee/04raamatud/koikalgablootena.htm)