Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng (0)

Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng
1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks.
2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast.
3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed , sõnajalataimed, vetikad .
4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed ). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend , kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia ( hüdra , käsn).
5. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist.
6. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist.
7. Interfaasi ajal toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon.
DNA replikatsiooni käik: 1) ensüüm katkestab nukleotiididevahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb. 2) mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabil uued nukleotiidid. 3) nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana ning teine uus ahel.
8. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
9. Rakkude jagunemine on range kontrolli all. See on vajalik selleks, etrakud õigel hetkel tõepoolest jagunema hakkasid. Teiseks aitab rakujagunemise kontrollimine ära hoida kasvajate teket ja mutatsioonide levikut. Raku elutsüklis on nn kontrollpunktid, millest sõltub, kas rakk liigub järgmisesse faasi või mitte.
10. Meioosi eesmärk on valmistada sugurakke, kus oleksid haploidsed kromosoomid . Tulemuseks esimeses faasis tekib 2 diploidset rakku aga teises faasis 4 haploidset rakku.
11. Mitoosiga saadakse somaatilisi rakke aga meioosiga sugurakke. Meioosi homoloogilised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale. Meioosil toimub ristsiire. Meioosil toimub kaks järjestikust jagunemist, aga mitoosil mitte.
12. Spermid moodustub terve elu, kuid üle 45.-50. Aastatel naistel munarakkude valmimine aeglustub ja lakkab. Spermid vajavad kehatemperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri, kuid munarakk vajab arenemiseks kehatemperatuuri. Spermid ei tohi verega kokku puutuda kuna kehavõõrad rakud, munarakk aga puutub verega kokku.
13. Erinevused Sisaldab Y- Sisaldab vaid X- Erinevused Spermatogoonid hakkavad Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Kormosoomi kromosoome mitoosi teel paljunema ja murdeeas jätkub nende küpsemine. Väiksem Suurem suguküpsuse saabudes kulgeb mehe kõrge Kulgeb kuni ~50 Saba Sabata vanuseni eluaastani. Korraga valmib mitu spermi, Korraga valmib üks munarakk. Sarnasused: Mõlemad on Sugurakud . Mõlemad on Päristuumsed Sarnasused: Moodustuvad gameedid.
14. Mida vanem on naine, seda suurema tõenäosusega on tema munarakkude varu saanud kahjustada. Seetõttu suureneb ema vanuse kasvades ka järglase väär-arengute tekkimise tõenäosus.
15. Menstruaaltsükliks nimetatakse tsükliliselt korduvaid füsioloogilisi muutusi viljastumisvõimelise naise kehas. Tsükkel kestab keskmiselt 28 päeva, varieerudes erinevatel inimestel 25-36 päeva vahel. Menstruaaltsüklid algavad teismeeas ja kestavad 45-55-aastaseks saamiseni . Selle aja jooksul on naised viljakad ehk võimelised saama järglasi.
16. Umbes 14 päeva pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast – toimub ovulatsioon . Pärast munasarjast vabanemist on munarakk umbes 12 tunni jooksul viljastumisvõimeline.