Vere liikumine südames. Südametsükkel. Lk 2-3 Südameklapid Lk 3 Südametoonid Lk 3 Südame tervishoid Lk 3 Südame haigused Lk 4-5 Allikad Lk 6 Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. (Mõnel inimesel asetseb süda paremal kehapoolel.) Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule 5 ja 6 roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb
SÜDA nimi Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all).
Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed maitse: keele retseptorid kraniaalnärvid maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt edasi kaheks: I taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel)
Süda Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune -keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm, koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all)
Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. RA ei ole vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini 30-40ndates eluaastates. 5% haigestunutest on lapsed (kuni 16. eluaastani), sel puhul nimetatakse haigust juveniilseks reumatoidartriidiks või juv. idiopaatiliseks artriidiks. RA võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on samuti kahjustatud ja ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded Sagedased on ka liigesekaplsi rebendid Diagnoosimine Vereanalüüsid:
kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 5 Sümptomid ehk avaldumine Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Iseloomulik on ka kuumus, punetus ning häiritud funktsioon. Tavaliselt haigestuvad väikesed sõrmeliigesed, randmeliigesed, küünarliigesed. Jalgadel varbaliigesed, hüppe - ja põlveliiges. Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt
autoimmuunhaiguseks. 2.1. Diagnoosimine Reumatoidartriiti saab diagnoosida kahel viisil : 1. Röntgenuuring - püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu. 2. Vereanalüüs - määratakse põletikunäitajad ning reumatoidfaktor, mida aga paljudel haigetel pole. 3. REUMATOIDARTRIIDI SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Tavaliselt algab reumatoidartriidi põletik mitmes liigeses korraga. Iseloomulik on ka see, et reumatoidartriit haarab liigesed mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ja turse. Käepigistus on valulik ja sõrmede rusikasse surumine on raske või isegi võimatu. Käed on nõrgad. Päkaalune on hommikul peale astudes valulik ning king ei mahu jalga. Kiiresti tekib väsimus nii füüsilisest kui ka vaimsest tööst. Haigus võib alata järkjärgult või ägedalt, üleöö. 20%-l juhtudest kulgeb haigus ebatüüpiliselt: liigesed haigestuvad ebasümmeetriliselt ning ühekaupa, mitte korraga.
Haige on inkontinentne ja abivahendiks kasutatakse mähkmed. Haige 1 pole suuteline liikuma iseseivalt/abivahendiga ei palati ega osakonna piires, seega puudub aktiivne liikumine. Tasakaalu seistes pole suuteline hoidma ei iseseisvalt ega ka kõrvalise abiga. Istumisel on kehaasend hea ja on suuteline asendit ka säilitama. Liikuvus on funktsionaalselt täielikult piiratud paremal kehapoolel. Ja seega on esmaseks liikumisvahendiks on ratastool. Haige viibib enamuse ajast voodis ja ratastooli tõstetakse ta istuma personali abiga. Iseseivalt pole haige suuteline igapäeva eluga toime tulema, kuna esineb afaasia, düsfaagia, apraksia ja kerge dementsus. Kuid on lootust, et mõne ADL puhul on isik võimeline iseseisvust suurendama (söömine ja joomine terve kehapoolega). Haigel puudub täielik kontroll nii soole kui ka põie tühjenemise üle. Sooletühjenemine on
Süda. Ühe ööpäeva jooksul tõmbub inimese süda kokku umbes 100 000 korda ja pumpab läbi veresoonte 6 500 liitrit verd. Ühe aasta jooksul paiskab süda aorti 2 miljonit 400 tuhat liitrit verd. See on võrdne 8 rajalise 50 m pikkuse basseini ruumalaga. Südame paiknemine Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all).
lubades kehal tarbida vähem energiat. Õige rüht hoiab ära üleüldise pinge või liigtarvituse probleemid ning leevendab või isegi kaotab seljavalu või lihastevalu. Viimaseks, hea rüht annab panuse heale väljanägemisele. Joonis 1 Õige rüht 3 Rühi hindamine Eest- ja tagantvaates jälgitakse, et teatud märgid paremal ja vasemal kehapoolel asetseksid ühel kõrgusel: kõrvanibud, õlanukid, abaluude alumised nurgad, taljejooned, niudeluuogad, tuharavoldid, põlveõndlajooned, kannakõõlus, tallavõlvid. Küljelt rühti hinnates tuleb jälgida, et kõrvaaugud oleksid ühel joonel õlgadega, õlavööde veidi tagapool, õlad all, põlved sirged, kõht sisse tõmmatud, ilma et puus oleks ette- või tahapoole kallutatud ja jalatalla võlvid säilinud. On tõestatud, et hea rüht on füüsilise veetluse vältimatu osa
liigeseid, enamasti sõrme- ja randme, aga ka pöia-varbaliigestes. Tegemist on kroonilise progresseeruva, sageli invaliidistava liigeste autoimmuunhaigusega. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul. Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne.
kogunevad sageli roostikesse. (Linnumääraja, 2015) Pilt 11. Sinitihane (Parus caeruleus), Pilt 11. Sinitihane (Parus caruleus), (Autor: Aarne Vesi), 2009 (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major) Vaatluse lõppedes võib märkida, et rasvatihane on pisike, kuid tihastest suurim. Pea on musta värvi koos suure valge põselaiguga. Ülemisel kehapoolel on selg rohekat värvi, tiivad aga sinakashallid. Alumisel kehapoolel on must triip kollase kõhu keskel. Nokk on lühike ja paks. Jalad on heledad – sinihallid. (Vaata pilt 13,14) Rasvatihast näeb metsa hõredamatest kohtades rohkem kui tihedates metsades. Näeb rohkem okste peal istudes või üle pea lennates. Vihmasel ja niiskel ajal on neid rohkem näha, sest siis nad lendavad rohkem ühest põõsast teise. Rasvatihast nagu ka teisi linde näeb rohkem päevasel ja
artriidiks. Haigus on eluaaegne ka juveniilse ehk laste vormi puhul ning kahjustunud liiges dikteerib terve elu. Pika maa jooksmine/kõndimine, haigele kohale toetamine ja temperatuuri muutused põhjustavad tihti valu või ebamugavustunnet ning vale asend või hooletu liikumise tagajärjel võib liiges valu saatel loksuda või oma õige koha pealt nihkuda. See progresseeruv haigus võib kahjustada kõiki liigeseid. Tüüpiline on liigeste haigestumine sümmeetriliselt mõlemal kehapoolel (sõrmede ja varvaste tüviliigesed, randmed, sageli põlve- ja õlaliigesed) kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosas. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi ning liigeselähedased koed saavad kahjustatud. Liiges hakkab "loksuma" (muutub ebastabiilseks) ning tekivad moonded, väga sagedased on ka liigesekaplsi rebendid.
haigusnähtude kogumit arvestavatele kriteeriumitele. Praeguseni diagnoositakse Parkinsoni tõbe kliiniliselt, s.t. sümptomite järgi, kuna pole olemas ühtegi Parkinsoni haigusele spetsiifilist uuringumeetodit, mis oleks rutiinselt kõigil haigetel kasutatav. Maailmas üldtunnustatud Hoehn Yahr'i skaala määratleb järgmised Parkinsoni tõve staadiumid: 0. staadium - haigusnähud puuduvad 1. staadium - haigusnähud ilmnevad ühel kehapoolel 2. staadium - haigusnähud haaravad mõlemat kehapoolt, kuid tasakaaluhäireid ei täheldata 3. staadium - haigusnähud haaravad mõlemat kehapoolt, esinevad tasakaaluhäired. Patsient on siiski sõltumatu 4. staadium - haigusnähud on väga tugevalt väljendunud, kuid haige on siiski võimeline ilma kõrvalise abita seisma või kõndima 5. staadium - patsient on ratastooli- või voodihaige. Parkinsoni tõve all kannataval haigel on esmatähtis eluga iseseisvalt toime tulla, vaatamata
häiritud ja need ei funktsioneeri enam piisavalt hästi. Ei ole olemas kahte inimest, kelle probleemid afaasia tõttu on täpselt samad: afaasia on igaühel erinev. Afaasia raskusaste ja ulatus sõltuvad muuhulgas kahjustuse asukohast ajus ja selle ulatusest, eelnevast keelelisest võimekusest ja inimese iseloomust. Afaasia sümptomid ja lisanduvad probleemid on igal inimesel erinevad. Kõik eelpool mainitud probleemid võivad kaasneda afaasiaga, aga ei pruugi. . 4. HEMIPAREES JUHTIVAL KEHAPOOLEL Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus või lõtv halvatus. Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Sellise kahjustuse asukoht närvisüsteemis asub vastaspoolel nähtavale halvatusele. Peale kahjustuse teket on abistaja ülesanne õpetada toe najal liikuma ning julgustada patsienti käimisel. Pareesiga jäse on tavaliselt ka süva- ehk sügavtundlikkuse häirega, mistõttu haige ei tunneta täpselt, kuhu ja kuidas ta oma jala asetab. Nii olulisel
musttuuma ka mõned teised struktuurid, ning ka haigusümptomeid on rohkem kui Parkinsoni tõve korral. HAIGUSE SÜMPTOMID Parkinsoni tõve iseloomulikeks nähtudeks, mille alusel haigust diagnoositakse, on liigutuste ulatuse vähenemine (hüpokineesia), liigutuste aeglus (bradükineesia), lihasjäikus (rigiidsus), värin (treemor), muutunud kehaasend ja tasakaaluhäired (posturaalne ebastabiilsus). Enamasti on sümptomid ühel kehapoolel väljendunumad ja asümmeetria püsib kogu haiguse kulu jooksul. Treemor e värin on kõige nähtavam sümptom, kuid ei esine kõigil esmase nähuna. Märgatavam on värin rahuolekus, aga ka stressiolukorras või väsinuna, ja väheneb või kaob liigutades ja magades. Hüpo- ja bradükineesiat iseloomustab liigutuste aeglus ja kohmakus: liigutuste ulatus ja kiirus vähenevad, korduvatel liigutustel need nähud süvenevad ja tekib takerdumine. Lihasjäikus e
Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Lesta, nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks. Moonde läbinud isenditel on mõlemad silmad samal kehapoolel. Alumist poolt nimetatakse ka pimedaks pooleks, pealmist poolt silmapooleks. Kuigi lestalised on tavaliselt parempoolsed ehk nende silmad on paremal pool, on lesta perekonnas palju vasakpoolseid isendeid, olenevalt asurkonnast 4058%. Lesta keha on lapik. Selja- ja pärakuuim katavad pea 8 kogu külge. Kõhuuimed paiknevad eespoolrinnauimi. Piki selja- ja pärakuuime alust ning küljejoont on tal kühmud või luuplaadid
neil kellel on üle viie kiire), samuti ka mõnel sugukonna liigil ogatäheliste seltsist, näiteks Austraalia troopilistes vetes levinud meritähtedel perekonnast (joonis. B). Ühtedel liikidel võivad pooldudes sigida ainult noored meritähed, teistel säilib pooldumisvõime kogu elu kestel. Pooldudes sigivaid meritähti õnnestub harva leida ühesuguse pikkusega kiirtega: uuesti kasvanud kiired ühel kehapoolel on märgatavalt väiksemad teise poole kiirtest, mis meritäht on pärinud emasisendilt. Kõigil servplaadiliste seltsi kuuluva perekonna Linckia toimub mittesuguline sigimine teisel viisil (joonis. A), millest oli juba eelnevalt juttu. Kokkuvõte Meritähest kui iidsete aegade meresümbolist sain teada palju uut. Pealt näha lihtsa ehituse ja lihtsa eluviisiga loom osutus väga keerukaks
loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10…18 %) ning temast toodetakse sprotte ja vürtsikilu. -5- -6- 3. Lest Lesta (Platichthys flesus ), nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks. Moonde läbinud isenditel on mõlemad silmad samal kehapoolel . Alumist poolt nimetatakse ka pimedaks pooleks , pealmist poolt silmapooleks . Kuigi lestalised on tavaliselt parempoolsed ehk nende silmad on paremal pool, on lesta perekonnas palju vasakpoolseid isendeid, olenevalt asurkonnast 40–58%. Lesta pime külg on valge, harvem pruunide tähnidega, silmapool värvunud halliks, pruunikashalliks või punakaspruuniks . Pealmise poole värvust suudab lest muuta ning see oleneb põhja värvusest ja mustrist
harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale. (Arteriharude kõrval on südameveenid, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb eraldi paremasse kotta.) 2. Õlavarre-pea tüvi (truncus brachiocephalicus): lühike jäme haru, hargneb varsti kaheks – parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel! 3. Vasak ühine unearter (arteria carotis communis): tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks: 3. a. (Vasak) sisemine unearter (a. carotis interna), mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne. 3.b. (Vasak) välimine unearter (a. carotis externa), mis hargneb koljust väljaspool – varustab nägu, kaela, pea külgi (harud: näoarter, keelearter jne.) 4
Ettevaatusega soovitatakse preparaate kasutada aju- või südame-vereringe haiguste ning hüpertensiooni korral, raske suhkruhaiguse, ägada maksahaiguse, maksatsirroosi ja maksakasvajate esinemisel. Kombineeritud pillide kasutamine tuleb kohe katkestada, kui: - tekib äkiline tugev, pikalt kestev peavalu - kõnehäire teke - ühepoolne nägemise kaotus või nägemisvälja ahenemine - tugev nõrkus äkki ühel kehapoolel - äkiline seletamatu teadvuse kadu, pearinglus või tasakaaluhäired - fokaalne epilepsia - valulik turse jalas - valu rindkeres (pleuriitiline valu) - hingamisraskus, köha koos vereseguse rögaga - äkiline äge kõhuvalu - immobilisatsioon peale traumat või suuremat operatsiooni - äkilise kollasuse teke - RR tõus üle 160/95 mmHg korduvalt - äge nahalööve (erythema multiforme) - on leitud uus riskifaktor (diabeet, erütematoosne luupus, rinnavähk jt.) 4
suudavad eraldi rohkema infoga hakkama saada Millest käelisus tuleb? Keskkondlikud teooriad - Mõõga ja kilbi hüpotees – parem südame kaitse - Keskkond sarrustab – last sunnitakse kasutama, kuigi on mõlemakäeline - Keskkondlik õnnetus – kaksikutel on nii neuroloogia häired kui vasakukäelisust oluliselt rohkem Anatoomilised teooriad - Vasak poolkera küpseb varem ja areneb paremini - Paljudel liikidel vasakul kehapoolel arengulisi eeliseid mis ei tulene geneetikat Hormonaalsed teooriad: - Testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi – pärsib vk arengut Pärilikkuse mõju ajukoore struktuurile Aju ja soolised erinevused - Kindlad soolised erinevused testisoorituses ………. V LOENG – MÄLU Ajalugu - Ebbinghaus – pani aluse mälu uurimisele. Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid
enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine. Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime. Sümptomid ehk avaldumine 15 16 Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi. Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse. Tavaliselt haigestuvad väikesed sõrmeliigesed, randmeliigesed, küünarliigesed. Jalgadel varbaliigesed, hüppe ja põlveliiges. Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul.
I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: mõlema närviteed (maitse: keele retseptorid – kraniaalnärvid – maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks – üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul – külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed: Keele retseptoritelt kolme kraniaalnärvi kaudu → peamine maitsemeele närvitee üksiktuuma trakt → edasi kaheks: I Punasega taalamusse, kust hargneb veel edasi kaheks, primaarsesse maitsekoorde (ainult maitse) ja primaarsesse somatosensoorsesse koorde (maitse asukoht keelel)
närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia v anesteesia vastaval innervatsioonialal, valud, kompressioonisündroomid, trauma). Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia, herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus, tundlikkusehäire samal kehapoolel kahjustusega, säilib süvatundlikkus, segmentaarset tüüpi). Seljaaju külgväätide kahjustus Kraniaalnärvid ja nende kahjustussündroomid. I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused. Kahjustus – anosmia, hüposmia, hüperosmia, parosmia(ei tunne lõhnasid ära). Eesmise koljukoopa põhimiku
16. Rüht. Harjumuslik, pingevaba, tasakaalustatud kehahoid seismisel, istumisel või liikumisel. Rüht peab olema õige, et ei tekiks liigseid lihaspingeid, liigset koormust liigestele ja siseelunditele. Staatiline või dünaamiline. Normaalrühi saavutamiseks tuleb rakendada lihaspinget. Nimetage normaalrühi kriteeriumid: - Vertikaalselt ühel joonel: väliskõrv, õlanukk, puus, põlv ja hüppeliiges. - Horisontaalselt (kummalgi kehapoolel): õlad, puus, põlved, hüppeliigesed 17. Motoorika põhimõisted: Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Toimivad tingimatud refleksid- orienteerumis-, kaitserefleks jt.
korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused: · Anterioorne (ees) posterioorne (taga) · Superioorne (üleval) inferioorne (all) · Mediaalne (keskjoonel) lateraalne (külgmisel) · Intermediaalne (mingite struktuuride vahele jääv) · Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv) · Proksimaalne (lähedal) distaalne (kaugel) · Pindmine (väljaspoolselt) sügav (sisemuses asuv) · Ventraalne (kõhtmine) dorsaalne (selgmine) Lõiked: · Sagitaallõige poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi paremaks ja vasakuks pooleks. · Frontaallõige (koronaallõige) poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi eesmiseks ja tagumiseks pooleks.
Sensoorse taju häired - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem – ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi, ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel - Häiritud asenditaju - Aferentne parees – käte ja sõrmede liigutused on kohmakad sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta - Astereognoosia – ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi - Pimepuudutus – kehatundlikkus paremal kehapoolel häiritud, ei tunne valu Apraksia – võimetus sooritada õpituid eesmärgipärasied liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudutustega. Kliiniliselt ei suudeta limiteerida žeste, demonstreerida õigete objektide õiget kasutamist ega kohast kasutamist. Tavaliselt esinev insultide või dementsuse korral. Jaguneb kolmeks: - Ideomotoorne – ei suudeta ellu viia üksikuid motoorseid liigutusi - Ideatoorne – ei suudeta ellu viia tegevusplaane
tekke kahjulike ainetega seotud mehhanisme ning ka pärilikkust. Esmasümptomid: väsimus, meeleolu langus, raskused igapäevaste tegevuste läbiviimisel. Sümptomid: käte ja jalgade värin ning iigutuste muutumine aeglaseks, kohmakaks ja kangeks. Kogu igapäevane elu muutub aeglasemaks , sammud lühemaks, kõne tuhmimaks jne. Värin ehk treemor väljendub enam rahuolekus ja väheneb tegevusel. Algab sageli ühepoolsena ja on kogu haiguse kulu jooksul ühel kehapoolel väljendunum. Lihasjäikus ehk rigiidsus on väliselt vähem märgatav. Liigutuste aeglustumine e. Bradükineesia, kaasneb miikavaegus ehk hüpomiimia. Kõnnak muutub tippivaks. Kõne muutub raskesti arusaadavaks ja vaikseks. Võib tekkida suurenenud süljeeritus või neelamishäire. Sagedasem kaebus on kõhukinnisus, harvem põieädad. Pooltel haigetel depressioon , mis enamasti on vähene või mõõdukas. DGN: sümptomite avaldumine. Ravi: põhineb dopamiini asendamisel või
Väga harva võib esineda ka teist(või enam)kordset lööbimist, mil lööve kulgeb piki närvi kulgu nahapinnal - vöötohatisena. 20% vöötohatistest paikneb näo piirkonnas. Haigus algab hambavalu sarnaselt, meenutades pulpiidi (hambasäsi) valu. 3-4 päeva pärast tekivad villid suu limaskestale ja näonahale, asetsedes piki närviharu kulgu. Villiline lööve vöötohatise korral ei ületa keha keskjoont (asetseb kas ainult vasakul või paremal kehapoolel) ja on peale lööbe ilmumist kergelt diagnoositav. Punetised (rubella) Haigus algab peiteperioodiga, mis kestab 14-21 päeva. Haiged kaebavad peavalu, halba enesetunnet, kehatemperatuuri tõusu. 5-7 päeva enne lööbimist suurenevad lümfisõlmed kuklas, kõrvade taga ja kaelal. Lööbeks on mõnemillimeetrise läbimõõduga roosad laigud, mis võivad laatuda ühtlaseks punetavaks alaks. Lööve algab näolt ja levib kehale, suulakke ilmuvad täppverevalumid. Leetrid
Aordikaar: · südame pärgarterid e koronaararterid 2 tükki: parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale · õlavarre-pea tüvi lühike jäme haru, hargneb kaheks: parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel · vasak ühine unearter tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks vasak sisemine unearter mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne vasak välimine unearter mis hargneb koljust väljaspool, varustab nägu, kaela, pea külgi · vasak rangluualune arter rangluualune arter (nii vasak kui parem) väljub rinnaõõnest roide
põhjustabki soojuskao piiretele soojuskiirguse teel. Kui aga istuda talvel madala soojuspidavusega akna läheduses, mille sisepinna temperatuur on vaid +10 oC piires, siis see temperatuuride vahe ulatub juba 15 17 oC -ni, mis põhjustab intensiivse soojuskao kiirguse teel akna suunas. Selline ühepoolne (teisel kehapoolel märgatavalt väiksem) soojuskadu mõjub organismile ebatervislikult, sest inimese organismi termoregulatsiooni mehhanism ei ole suuteline reageerima ühepoolsele ülemäärasele jahtumisele või ülekuumenemisele. Pikemaajaline viibimine nimetatud situatsioonis võib põhjustada külmetushaiguste teket või krooniliste haiguste
(Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005). Oluline osa on pulsi palpatsioon, selle kirjeldamine ja hindamine. Südame tiputõuget ja maksa palpeeritakse ning hinnatakse aga arsti poolt. 8.3.2.1. Pulsi palpatsiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Lapseeas eelistatakse pulsi palpatsiooniks selleks sobivaid piirkondi, kus pulsilaine on pindmiselt hästi tuntav ja kus saab arterit komprimeerida vastu luud. Pulssi palpeeritakse sünkroonselt mõlemal kehapoolel. Lastel raskendab pulsi palpatsiooni ja selle lugemist nende aktiivsus, rahutus, nutt. (Shelswell & Bentley 2007.) 8 Tabel 1. Arteriaalse pulsi palpatsiooni kohad (Iivanaine jt 1997). Vastsündunutel, imikutel palpeeritakse oimuarterit (a. temporalis) või unearterit (a. carotis) (Hockenberry & Barrera 2007). Unearter palpeeritakse kaelal kilpkõhrest lateraalsel peanoogutajalihase (m
Posturaalsete reflekside kadu on enamasti väljakujunenud Parkinsoni tõve avaldus, kuid harva võib esineda ka haiguse alguses. Stardiraskus, tardumine, kaasliigutuste kadumine, tippiv kõnnak, hüpomiimia, düsgraafia. Mitte-motoorsed sümptomid. Psühhiaatrilised: depressioon, psühhoos, kognitiivsed häired, dementsus, bradüfreenia-aeglane mõtlemine, unehäired. Vegetatiivsed-ortostaas, sfinkterite häired, kõhukinnisus. Enamasti on sümptomid ühel kehapoolel väljendunumad ja asümmeetria püsib kogu haiguse kulu jooksul. Parkinsoni tõve nähud kujunevad välja ja süvenevad järk-järgult aastate jooksul. Sümptomid võivad varieeruda ja seega ei ole haiguspilt erinevatel haigetel ühesugune; ka haiguse progresseerumise kiirus erineb haigete vahel. Päeva jooksul võib sümptomite raskusaste mõnevõrra muutuda. Esimesed sümptomid on sageli mittespetsiifilised: väsimus, meeleolu alanemine, raskused
- Kudede notsitseptorid saadavad KNS signaale - Korduvad signaalid viivad ajus neurotransmitterite taseme muutuseni > plastlisuse muutuseni > neronid ’m’letavad’ signaalile vastamist > aju muutub stiimulile kergesti erutuvaks Miks on oluline teema? Stigmad: - Psühhiaatrilise diagnoosiga isikutel oht sattuda valediagnoosi osaliseks - ’rindkere valu’ > ärevus - GI sümptomid > stress - Äkki tekkinud nõrkus vasakul kehapoolel > skisofreenia ägenemine - Valu väheneb AD-ravi foonil > valu ei olnud ’tõeline’ Haigus võib olla sotsiaalne seisund; tähelepanu, hoolitsus; probleemi tunnistamine ei tähenda alati et soovitakse probleemi lahendamist Ravivõimalused - Haigusteadvuse suurendamine - Haiguse tajumine sisemaailma peegeldusena - Psühhoteraapia kui võimalus patsiendil oma sümptomitega leppida Sageli läheb ikkagi nii.. - Patsient ei saa diagnoosi - Arst ei saa ravida
- rinnavähk Ettevaatusega soovitatakse preparaate kasutada aju- või südame-vereringe haiguste ning hüpertensiooni korral, raske suhkruhaiguse, ägada maksahaiguse, maksatsirroosi ja maksakasvajate esinemisel. Kombineeritud pillide kasutamine tuleb kohe katkestada, kui: - tekib äkiline tugev, pikalt kestev peavalu - kõnehäire teke - ühepoolne nägemise kaotus või nägemisvälja ahenemine - tugev nõrkus äkki ühel kehapoolel - äkiline seletamatu teadvuse kadu, pearinglus või tasakaaluhäired - fokaalne epilepsia - valulik turse jalas - valu rindkeres (pleuriitiline valu) - hingamisraskus, köha koos vereseguse rögaga - äkiline äge kõhuvalu - immobilisatsioon peale traumat või suuremat operatsiooni - äkilise kollasuse teke - RR tõus üle 160/95 mmHg korduvalt - äge nahalööve (erythema multiforme) - on leitud uus riskifaktor (diabeet, erütematoosne luupus, rinnavähk jt.) 4
ajal kaotatud 5 cm paadi libisemisest tõmbel tähendaks 12,5 m kadu terve distantsi kohta. Tulemus aga sõltub tihti mõnest meetrist või isegi sentimeetritest. Siit eristuvadki head sõudjad. 3.2 Tehnika iseloomustus Üldiselt on üksikaerusõudmise ja paarisaerusõudmise tehnikad sarnased. Algajatel soovitatakse alustada paarisaerusõudmisest. Sõudmisliigutus on sellisel juhul nii paremal kui ka vasakul kehapoolel ühesugune. Kui mõlemad käed ja jalad teevad ühesugust liigutust, on seda parem ära õppida. Samuti parandab paariaerusõudmine mõlema käe aeru tunnetust ja koordinatsiooni. Üksikaerusõudmine aga võib tekitada sportlase kehaehituses asümmeetriat. Sõudmine on oma olemuselt tsükliline spordiala, kus üks tsükkel on tõmme. Tempo iseloomustab tsükli pikkust ja tempot arvestatakse tõmmete arvu järgi minutis. 27
Neist olulisemad on paarilised neeruarter (a. renalis) ja munandiarter (a. testicularis). Kõhuaordi esimeste harude hulgas on kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus), mille paaritud harud lähevad maksani (a. hepatica), põrnani (a. lienalis) ja maoni (a. gastrica), samuti on nende hulgas ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior), mis varustab peamiselt peensoolt ja osaliselt jämesoolt. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica interior) varustab verega käärsoolt vasakul kehapoolel, alanevat käärsoolt, pärasoolt. Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa). Sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne organeid ja välimine niudearter kõhuseina ja osaliselt välisuguelundeid. Väline niudearter väljub vaagnast kubemesideme all ja temast saab reiearter (a. femoralis). NB
annaabi.ee 
