Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Füsioteraapia õppekava I kursus II rühm Mari-Liis Luukas KUIDAS LUGEDA KEHAKEELT Referaat Juhendaja: Marju Koor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on kehakeele lugemine ning see põhineb raamatul "Kuidas lugeda kehakeelt", mille autoriteks on G.I.Nierenberg ja H.H.Calero. Referaadis tuleb juttu
poolt käe ulatamisele vastamist . Kuulamine kui suhtlusvahend Klienditeenindaja sõnad ja kehakeele seob suhtlustervikuks kuulamisoskus. Kuulamine nõuab klienditeenindajalt teadlikke omapoolsete pingutuste tegemist mõistmaks, mida kliendid öelduga tegelikult mõtlevad. Hea kuulaja peab silmsidet, on lahke näoilmega, keskendub rääkijale ja ei katkesta teda, vajadusel kordab ja täpsustab öeldut, jälgib kliendi kehakeelt, on kannatlik ja väldib ennatlikke hinnanguid, ei võta kriitikat isiklikuna . 11 KOKKUVÕTE Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest
Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata. Laps surub peopesad silmadele, kui ta näeb seda, mida ei taha.
kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem, isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Mina kasutan praktiliselt iga päev kehakeelt. Kuna töötan klienditeenindajana, siis kasutan kehakeelt tööl olles kogu aeg. Mitteverbaalse suhtlemise all võiksin ära mainida pilke, näogrimasse, keha üldist hoiakut, kulmukergitust, silmapilgutust, naeratust,õlgu, käte ja jalgade asendit ja liigutusi. Kassas töötades on just kõik need ära mainitud hoiakud olulised. Kliendid jälgivad seda, kuidas ma teenindan ning nendega suhtlen.
suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vastavusse öeldud sõnadega , kuid seda on üsna keeruline teha. Sa pead täpselt teadma milliseid liigutusi, milliste sõnadega koos kasutama peab, millised liigutused näitavad sind enesekindlana jne. Kehakeelega saab ilma sõnadeta väga hästi väljendada oma pettumust ja pahameelt
Kehakeel ALLAR ORG 10.KLASS Kehakeele tähtsus suhtlemisel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus . Väga tähtis on liigutuste kooskõla .Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi
................................5 Kokkuvõte......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 2 Sissejuhatus Käesolevas referaadis uurin kehakeelt. Mis on kehakeel ja kuidas see väljendub inimeses. Mida üks või teine liigutus tähendab, mida see märku annab teisele inimesele. Kuidas kehakeelt mõistetakse ja kuidas seda omandatakse. Töös kasutan põhiliselt interneti põhiseid infoallikaid, kuid samas teadmisi, mida olen ise omandanud. Töö eesmärk on saavutada teadmised kehakeele kohta, kuid ka mitmeid erinevaid viise kuidas see väljendub.
inimese ausust. Kehakeele abil väljendatakse oma suhtumist, meeleolu, seisundit, tundeid, mõtteid. Suhtlemises moodustab kehakeel oma osa-ligi 60%. Mõnel õnnestub see loomulikult, samas mõnel võltsina. Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi inimestevahelise suhtlemise ning mõjutamise vastu. Teema kohta on nii inglisekeelset kui ka eestikeelset kirjandust üsna palju ning selle tööga on soovitud õpetada inimesi kehakeelt kasutama ning lugema. Teema kui selline Eestis ja mujal maailmas eriti aktuaalne ei ole, st. seda ei kajastata igapäevaselt eraldi teemana Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · mis on kehakeel? millised on erinevad kehakeele kasutamisviisid? kuidas lugeda kehakeelt? kuidas kasutada kehakeelt? Töö eesmärgiks on: uurida erinevaid kehakeele kasutamisviise; uurida ja analüüsida õpilaste teadmisi kehakeele kasutamisest.
.................................................... 7 Peahoiak......................................................................................................................................7 Jalgade kasutus............................................................................................................................7 Ruumivöönd................................................................................................................................7 Kuidas lugeda kehakeelt?............................................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%
Liigutusi tehakse vahel enda teadmata, sest need tulevad enamjaolt alateadvusest. Mitmesuguste zestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi. Antud töös kasutatakse Allan Pease'i raamatut ,,Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Teoses on välja toodud peamised zestid, millega väljendatakse oma rahulolu, eitamist, viha ja veel teisi emotsioone, mida vahel ei öelda välja sõnadega. Autor ise on kehakeelt õppides jälginud inimesi ja on oma teoses väljatoodud zestidele saanud kinnitust. Sellise teema valimisel on kaasa aidanud huvi inimeste liigutuste vastu ja tahtmine mõistmaks nende tähendust. Ma arvan, et kui osata kehakeelt tõlkida, saab isikuid õppida tundma hoopis teistsuguse külje alt ja mõista, millised nad sisimas tegelikult on. Lisaks on võimalik ära tunda pettureid ja valetajaid. Öeldakse ka, et õigete liigutuste tegemisel saab iseennast muuta
.................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................... 11 Sissejuhatus Paljud ei taha tunnistada, et inimene pole midagi muud kui vaid bioloogiline olend. Nagu teisedki loomad, allub ka inimene bioloogiaseadustele, mis kontrollivad tema tegevust, reaktsioone, liigutusi, kehakeelt. Hämmastav, et too inimloom vaid harva mõistab, et tema poos, žestid ja liigutused võivad vastu rääkida sellele, mida tema hääl teatab. Alati on inimesi elavalt huvitanud see, kuidas nad üksteist mõjutavad ja üksteisega suhtlevad ning inimeste jälgimine on sageli üpris huvitav, kui oskad analüüsida ja teha sellest õiged järeldused, vahel isegi mõjutada seda inimest. Valisingi antud teema sellepärast, et rohkem teadvustada kehakeelt ja seda analüüsida.
Tuttav oli lugeda rollimängu eksperimenti, milles üliõpilased osalesid vangide ja vangivalvurite rollis. Mulle meenus sama eksperimendi põhjal tehtud mängufilm ,,Eksperiment". Päris katset ei saanudki lõpetada, sest peale kuuendat päeva väljus olukord kontrolli alt. Ja kui mõtlema hakata, siis ongi nii, et see, millises rollis on inimene mingil ajal, hakkab ta käitumagi nii nagu see roll nõuab, sealjuures endale aru andmata. See osa, mis puudutas inimeste kehakeelt suhtlemisel, oli ka tuttav, kuid samas sain ka uusi teadmisi kehakeele kohta, näiteks parakeel. Et meie rääkimisviisis sisaldub palju sõnatuid vihjeid nagu pausid, hääletoon ja nn täitehäälitsused (aa, mm, ee jne). Huvitavam oli ka grupi teooriad. Meelde jäi grupimõtlemine. Huvitav, et kui inimesi on palju koos, siis reaalsustaju kaob ning langetatakse koos rumalaid otsuseid, sageli kõigile kahjulikke. Mõeldakse, et ollakse tugevad ja targad.
Suhtlemissümbolid Selleks, et suhelda kasutatakse erinevaid vahendeid ehk sümboleid, et teineteisest aru saada ja mõista üksteist. Suhtlemine ei piirdu vaid sõnadega, me võime kasutada pilte, kehakeelt ja mitmesuguseid muid suhtlemise abivahendeid: prillid, riietus, soeng, jumestus. Selleks, et suhelda ei pea sul olema intelligentsustase laes või hea häälevärving, piisab ka ühest pilgust. Suhtlemine on väga oluline osa meie elus. Me peame suhtlema, selleks et end väljendada, hoida ära arusaamatusi. Jagada infot meid ümbritsevatele inimestele ja mis kõige tähtsam, sulanduda meid ümbritseva ühiskonnaga. Suhtlemisel kasutame sõnu, selleks et teine aru
. 20 Sissejuhatus Isegi kui väga püüda, siis ei ole võimalik vestelda inimesega ilma, et kasutaksime oma keha. Ikka ja jälle leiame end situatsioonist, kus osutame käega millelegi või lihtsalt võimendame oma sõnalist keelt erinevate kehaliste liigutustega, et vestluskaaslane paremini meie jutust aru saaks ning kaasa elaks. Mind huvitab suhtlemisel see, kuidas inimesed väljendavad oma tundeid kehakeele abil ja kuidas tõlgendatakse teiste kehakeelt. Selles uurimistöös kirjutatakse põhjalikumalt lahti tuntumad kehahoiakud ning nendega kaasnevad emotsioonid. Peamiseks materjali allikaks on valitud Allan Pease raamat ,,Kehakeel Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Töö koosneb 3 peatükist ja lisast. Uurimuse viisin läbi Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7. ja 8. klassides saamaks teada kuidas teismelised tõlgendavad kehakeelt. Meetodina kasutasin küsitlust.
Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel erinevad eesmärgid. Millised – vaatame edasi! Keha Sõnumid võib edastada terve kehaga. Näoilme On hea infoallikas, paljastades indiviidi emotsionaalse seisundi. Käed Kehakeele seisukohalt on käed eriti olulised, nendega rõhutakse olulisi kohti vestluses, näidatakse kõnesoleva eseme kuju, näidatakse suunda. Füüsiline välimus Mittesõnalise suhtlemise mõjukas aspekt.
Need on nii-öelda valged valed. Sarnased süütud valed on ka need, mida lapsevanemad oma lastele räägivad, et lapsi magama saada, näiteks öeldakse, et kui sa magama ei lähe, siis tuleb kollionu. Mida ka lapsed üldjuhul uskuma jäävad ja mis ei tee kellelegi kahju. Kui tahta hästi valetada, tuleb osata ennast kontrollida- oma hingamist, käitumist ja meeleseisundit. Ei tohi närvi minna ning hämama hakata. Et aru saada kui inimene valetab tuleb jälgida tema kehakeelt ning mõelda kuidas inimene tavaliselt käitub. Meid peaks huvitama tõe väljaselgitamine, mitte inimese süüdimõistmine. Kõige enam valetatakse oma tunnete, emotsioonide ja hoiakute kohta. Enamasti valetatakse selleks, et end kaitsta või ennast paremas valguses näidata. Aga nagu öeldakse, siis valel on lühikesed jalad, nii et iga pisemgi vale võib lõpuks ilma valgust näha.
suhtlusest. Selle teema valisingi just sellepärast, et paremini aru saada, mida inimene üritab selgeks teha just zestide teel. Tavaliselt räägib kehakeel oma loo, mida inimene ise tähele ei panegi. Eriti huvitab mind enda puhul kasutatav kehakeel, mida ma viimasel ajal olen rohkem jälgima hakanud ja samas meeldib mulle ka jälgida inimesi, kes üritavad valetada, aga nende kehakeel reedab nad nende enda teadmata. On nii palju erinevaid inimesi, näiteks mina kasutan väga palju kehakeelt, aga samas tean inimesi, kes absoluutselt ei liiguta kui nad millestki räägivad. Samas on inimesi, kes teadlikult võltsivad kehakeelt, näiteks võib võtta Miss Universumi võistluse, kus kõikidele võistlejatele õpetatakse vastavaid liigutusi, et jätta endast võimalikku sooja muljet. Mõnikord on võltsimist ka võimalik ära tunda, sest väga kaua liigutusi matkides hakkab keha tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegevusele.
mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele. Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb rääkijale tagasi peegeldada ka tema kehakeelt ning tundeid väljendavad sõnu ning ühtlasi üritada mõista, mis tunne oleks olla abivajaja asemel. Hea peegeldamise tulemusel rääkija kinnitab kuulajale, et sai jutust õigesti aru! Kuulamistõkked Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid eesmärk on abipalujat mõista ning anda talle nõu. Vead, mida sageli tehakse on: · Abipalujasse ei suhtuta individuaalselt. Tema probleemi võetakse lihtsalt kui üht sageli esinevat probleemi
tööga midagi teada ka teistele. Esimeses peatükis kirjutan üldiselt sellest, mis on kehakeel, miks ta nii tähtis on, kuidas ja kus võib seda lugeda. Toon mitmeid näiteid sellest, kuidas on kehakeel otseselt avaldunud ning kui palju on zestid seotud sellega, millest inimene parajasti mõtleb. Teises peatükis käsitlen kehakeele aluseid, nagu geneetilisi, keskkonnast tingituid, kultuurilisi, psühholoogilisi ning ametialaseid. Kolmandas peatükis vaatlen kehakeelt lähemalt. Alustan sellest, kuidas me seisame, siis teeme reisi mööda keha, vaadeldes erinevate kehaosade keelt pealaest jalatallani. Samuti toon mitmeid harjutusi, kuidas oleks Teil endil võimalik teisi inimesi mõjutada oma zestikuleerimisega ning teha lihtsalt põnev eneseavastamisreis. Neljandas peatükis räägin, kuidas võim, enesekindlus ja enda maksmapanemine kehakeeles avalduvad. Vaatleme, kuidas kasutada kehakeelt saamaks, mida tahate, ning
1. SUHTLEMINE Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Ühe tervmeelse definitsiooni kohaselt on suhtlemine on tunnete ja mõtete transport ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõistetavaks teha. Suhtlemine ei ole üksnes sõnaline tegevus. Üsna oluline hulk infot jõuab meieni ka teiste käitumist jälgides. Albert Mehrbian'i järgi oleks jaotus selline: · 7% verbaalne (sõnaline); · 38% vokaalne (hääle valjus, toon, rütm); · 55% kehakeel, põhiliselt näoilme. Üldiselt kasutavad inimesed üheaegselt nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. 1.3 Mitteverbaalne ehk mittesõnaline suhtlemine
selles eas ka öösel ilma mähkmeta olla · Vali õige asend · Muuda potilkäimine lõbusaks · Vali potile panemiseks õige aeg · Loobu mähkmetest Uneaeg ja magamine · Väldi päevaseid uinakuid · Vii laps alati tagasi tema tuppa · Ära saa lapse peale pahaseks · Tee lapse magamistuba lõbusaks · Kõrvalda häirijad Häbelikkus · Ära lase tal seltskonda vältida · Meenuta lapsele tema tugevaid külgi · Anna talle nõu · Õpeta lapsele kehakeelt · Võimalda seltskondlikke kogemusi Enesekindlus · Ole lapse vastu hell · Julgusta teda · Jaga ülesanded väikesteks osadeks · Räägi lapsele mida sa tema vastu tunned · Väldi ilmseid ebaõnnestumisi Tänan kuulamast
Milleks meile emakeelepäev? Keel on suhtlusvahend, ilma milleta me ei suudaks oma liigikaaslastega mõtteid vahetada ega informatsiooni saada. Nagu me teame kasutavad loomad kõikvõimalikke häälistsusi ja kehakeelt, et anda või saada teavet ümbritseva keskkonna kohta. Inimesed kasutavad teistega kommunikeerimiseks keelt suhtlustasandil, mis annab meile loomade ees eelised, sest me saame informatsiooni kiiremini kätte kui nemad ja me suudame laskuda oma kõnes pisidetailidesse, kui loomad suudavad edastada teavet vaid pinnapealselt. Keel on kui kultuur, mis käib rahvaga kaasas. Tihtipeale räägivad tänapäeval lapsed sageli seosetut ja arusaamatut juttu kasutades emakeele asemel slängi. See paneb
Aktiivne- püüab teisi juhtida aktiivsete meetodite abil. Passiivne- kuna tal puudub kontroll elu üle, otsustab ta, et peab alla andma ja laskma aktiivsel manipulaatoril ennast kontrollida. Võistlev- suhtub elusse kui pidevasse turniiri, lõputusse võitude ja kaotuste ahelasse. Ükskõikne-mängib lootusetut, ükskõikset inimest. Kuidas manipulaatoriga manipuleerida Lase vastasel rääkida Kuula Jälgi kehakeelt ja zeste Kujuta ette, et sa räägid maailma huivitavaima isikuga. Kokkuvõtteks Manipulatsioon on tänapäeval vältimatu. Kuid me kõik saame ennast kontrollides sellega kokkupuudet vähendada. Manipuleerimine ei ole ainult valetamine vaid peenetundeline inimkonna mõjutamine. Kasutatud allikad ,,Vastuhakk manipuleerimisele" - Al Mualla Saoud ,,Kuidas ära tunda manipulaatorit?"- Everett L. Shostrom http://www.hypnosisblacksecrets
Tema erines teistest naistest sellega, et ta oli ülbe, enesekeskne ja iseseisev, mis oli selle ajastu kohta väga imelik ja uus. Miks Carmen palus Don Josel teda mõrvata? Esiteks Carmen teadis, et Don Jose suudab seda ning tal polnud mingit halastust talle. Carmenil oli nii palju sisemisi probleemi, et ta ei suutnud ka Don Josed armastada. Miks minategelane usaldas Don Josed kuigi teejuht tegi mitmeid viiteid, et meest ei saa usaldada? Kuna minategelane jäglis Don Jose kehakeelt ning ta lootis viisaka ja normaalse suhtumisega mitte olla Kuna minategelane jäglis Don Jose kehakeelt ning ta lootis viisaka ja normaalse suhtumisega mitte olla temale ohuks. Pakkus talle suitsu ja süüa, mis oli, kui rahulepingu kinnitamine. Minategelane tundis tundis sisemuses, et ta ei ole ohuks neile ja on mõistev mees. 3
Mitteverbaalsed märgid näitavad isiku tundeid ning ka seda, kuidas ta oma tundmusi valitseda suudab. Näit. kui inimese näoilme on vihane, siis kehakeele järgi saab välja lugeda, kuidas ta oma vihaga toime tuleb (trambib jalgu, vehib kätega jne). Vestluse sisu võib küll olla väga oluline, kuid kui sellega kaasnevad emotsioonid, siis saavad just need esmase tähelepanu osaliseks. Maskeeritud tunded Sageli kasutame sõnu oma tunnete varjamiseks, samamoodi oleme õppinud kasutama kehakeelt (näit. õlgade kehitamine ükskõiksuse märgiks, viha maskeerimine võtsi naeratusega). Mitteverbaalseid signaale on kontrollida raskem ning tegelikud tunded võivad siiski välja paista. Oskuslikul kuulamisel on kehakeele jälgimine väga tähtis, kuna see näitab, mis on rääkijale kõige olulisem. Kui inimene ei pruugi leida sobivaid sõnu oma tunnete väljendamiseks või surub oma tundeid alla, siis kehakeel reedab tavaliselt inimest valdavaid emotsioone. Juhiseid kehakeele lugemiseks
1661 rajas ta Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia (Academie Royale de la Dan-ses), mis oli esimene sellelaadne asutus Euroo-pas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Tema valitsemisaja lõpuks oli balletist saanud elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad, et ilmekamalt zeste ja kehakeelt edasi anda. Kuna ballett on prantsuse kunst, siis on balleti-terminid prantsuskeelsed. Balletti peetakse tänapäevase tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee (müüdid, legendid, luule, näitekirjandus, muinasjutud, piiblilood), mille põhjal libretist kirjutab libreto. 2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol 3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline
Konkreetne ajakasutus, aeg Ei reageeri ei lähe üle muutustele(inimeste Kindlustunne emotsioonidele) Märksõnad e kõnekaart Selge struktuur, järjestus Ebaühtlane üleminek Peast esinemine Selge kontakt, hea kasutada Võib minna meelest ära, oma kehakeelt tulevad sisse parasiitsõnad, suurem esinemishirm Suhtlemine algab enne, kui on öeldud esimene sõna. Peab seisma, haarama publiku tähelepanu endale. Siis tuleb pöördumine. 1. Head kuulajad, armsad jms 2. Ütlen, kes ma olen 3. Millest ma räägin ja kui kaua. Ei tohi öelda umbes! Ei tohi öelda: tahaksin täna teile rääkida... 4. Avanguvõte
Oskan olla hea kuulaja ja kui vaja siis ka lohutaja. Oma töös puutun igapäevaselt kokku väga erinevat tüüpi inimestega. Kõigi puhul on väga tähtis olnud esmamulje. Teenindajana pean alati jätma positiivse esmamulje. Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku minu suhtes. Algne esmamulje kindlasti pikapeale muutub. Teenindajana pean järgima oma liikumist ja kehakeelt, mis peavad vastama minu rollile, s.t teenindajana pean olema avatud, rahulik ja hoolitsev. Minu kliendid on peamiselt eakad inimesed. Pean palju arvestama nende olukorraga, nende tujude ja kapriisidega.Minu klientide seas on paar memme kes on lausa inglid ja igati tänulikud, et ma neil olemas olen. Üks klient on selline, et käin lausa kikivarvul ja kuulan ära tema öpetused, käsud ja keelud ja teen täpselt mida klient soovib. Temaga pean ma eriti arvestav ja tähelepanelik olema
........................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine..............................6 3.1Kas kontrollid tööl olles oma kehakeelt?.........................................................6 3.2Kas suudad luua positiivse mälujälje nii, et klient tuleks tagasi just Sinu pärast?................................................................................................................ 7 4Kuulamine- isiksust arvestava suhtlemise eriline oskus.......................................8 4.1Kas suudad klienti lõpuni kuulata?.................................................................8 4
juhatajate poolt ja kontserti lõpus auhindade loosimine, kahju oli muidugi sellest, et ise midagi ei võitnud, kuid varem pole ühelgi kontserdil midagi sellist olnud. Peale kontserti sai süüa kommi ja lüüa klaase kokku. Muusikahuvilised said rääkida esinejatega ja küsida neilt küsimusi. Muusika oli väga põnev, tihti ei osanud publik õige kohapeal plaksutada- tundus nagu lugu oleks läbi, kuid siiski jätkus. Huvitav oli vaadata nende kehakeelt, sopransaksofonisti jalg tõmbles väga naljakalt kõrvale ja tema liikumine mängu ajal oli väga sujuv, oli näha, et ta on loosse nii sisse elanud, et oma keha ta kontrollida ei suutnud ja paratamatult tegi jalg naljakaid liigutusi. Akordionisti sõrmed käisid nii kiiresti, et isegi tänapäeva noorte sõrmed kasutades nutitelefoni ei liigu nii hästi ja üks jalg pideval lõi väga kiiresti rütmi kaasa, kusjuures akordionist oli laval paljajalu.
nii käitumises, kui kommetes loomolendiks. Inimesel on kõrgelt arenenud aju, välja arenenud tundemeeled-nägemine, kuulmine, mõtlemine. Eneseväljendamiseks on tal kõneoskus ja kirjaoskus ja ta on võimeline arutlema erinevate asjade ja olukordade üle. Erinevalt teistest elusolenditest on inimesel suuremad võimalused selgeks teha oma seisukohti. Erinevalt loomadest on inimesel võimalus väljendada oma soove sõnadega, ta ei pea selleks kasutama füüsilist jõudu ja kehakeelt. Nagu kõigil organismidel ja elusolenditel maa peal on kindlad ülesanded ja tavad, mida nad on sunnitud järgima, on need ka inimesel. Näiteks koer, mis on tema koeraks olemise tähendus,kuidas ta käitub,millised on ta vajadused ? Vastuseks oleks: söömine, joomine , magamine ja muidugi eelkõige mängimine-on vajadused.Käitumisel on eriline koht instinktidel. Ja ülesandeks on hoida oma peremeest ja jääda talle truuks. Mille kõrvale toon inimese
Naeratage telefonile siis on teie hääletoon lahkem ja sõbralikum. Klient ei näe, kuid tunnetab seda. Telefonisuhtluses puudub kliendiga silmside, kuid klient tajub, kas me kuulame teda aktiivselt ja saame temast aru. Telefoni vastuvõtja ees võiks olla peegel. Te saate selle abil kontrollida näoilmet ja kehaasendit. On teada, et telefonitsi suhtleja istumisviis ja kehaasend mõjutavad ka häält ja st., et ka telefonisuhtluses tuleb jälgida kehakeelt. Telefonikõne võib tulla väga ebasobival ajal. Olge endas kindel, ärge jätke helistajale muljet, et teil on probleeme või olete segaduses ja ebakindel. See on teie, mitte helistaja asi. Saate alati ju vabandada ja öelda, et olete hõivatud ja helistate vabanedes kliendile tagasi. Vead ja väär arusaamine võivad tekkida siis, kui suheldakse võõrkeeles ning kasutatakse liiga keerukaid või kliendile tundmatuid termineid.
3. Kõne kiirus 4. Zestid 5. Poos 6. Miimika 7. Liikumisviis 8. Pealiigutused 9. Puudutused 10. Silmside 11. Vahemaa suhtlevate inimeste vahel 12. Riietus, soeng, ehted, meik jne 35% VERBAALNE ja 65% MITTEVERBAALNE + ei pea ise kohale minema või sõitma - Ei saa kliendiga luua + säästab aega silmsidet + saab jätta firmast hea - Ei saa kasutada kogu mulje siis, kui firma on kehakeelt väike ja ruumid - Ei saa valida sobivat aega tagasihoidlikud - Suurem võimalus teha + helistaja tunneb ennast vigu ja vääraid järeldusi julgemalt, kui silmast - Kergem tähelepanu silma suhtlemisel kõrvale viia + kergem kõnet kontrolli all - Räägitu võib kergesti hoida ununeda
Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil inimese jaoks puhtalt negatiivse mõjuga, kuid pikemas perspektiivis avaldab vaimsele tervisele negatiivset mõju. Agressiivne käitumine • Agressiivse käitumise puhul on olukord vastupidine – enda vajadusi, tundeid ja mõtteid väljendatakse teiste inimeste heaolu arvelt. • Sageli kasutatakse sellise käitumisstiili puhul ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. • Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivne käitumine • Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Agressiivne käitumine: kontrolli tunne
pigem naaberrahvastele nagu lätlased, venelased ja rootslased kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele nagu ungarlased, isurid või vadjalased. Siiski on oluline osa eestlaste identideedis soomeugri keelesugulusel. Keel näitab ka rahvuse iseloomu. Näiteks itaallased on tuntud oma keele emotsionaalsuse ja temperamentsuse poolest. Kui nad räägivad, siis nad alati vehivad kätega ning kasutavad üldiselt väga palju kehakeelt oma keele väljendamisel. Samamoodi öeldakse ka hispaanlaste ja lõunaameeriklaste kohta. Iga rahvus väljendab ennast enda keele kaudu. Keel võimaldab ühel rahval näidata ennast ülejäänud maailmale ennast kehtestada. Tänu keelele saab rahvas väljendada oma tundeid, meeleolu. Näiteks kui eestlased võitlesid iseseisvuse eest laulva revolutsiooniga, kuigi see polnud eestlaste algne eesmärk. Laulva revolutsiooni tagamõte oli inimeste elu-olu paremaks
Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja või teevad seda sellisel viisil (arglik, andekspaluv), mis võimaldab suhtluspartneril nende ignoreerimist. Aga kui rääkida agresiivsest käitumisest , siis agressiivse käitumise puhul on olukord vastupidine – enda vajadusi, tundeid ja mõtteid väljendatakse teiste inimeste heaolu arvelt. Sageli kasutatakse sellise käitumisstiili puhul ründavaid sõnu, kõrgendatud hääletooni, ebaviisakaid sõnu ja kehakeelt, mis mõjub kuulajale ähvardavana. Kuulajatele jääb selliste inimestega suhtlemisest meelde see, et inimene toonitab ainult enda tahtmist ja selle olulisust. Agressiivse käitumise uurimisel on välja toodud kolm peamist kasu: materiaalsete vajaduste rahuldamise kindlustamine, enda ja oma isikuruumi kaitsmine, kontrolli tunne. Just viimast kasu peetakse tänapäeva ühiskonnas suhtlemisolukordades esineva agressiivsuse põhjuseks, sest
Anda lastele nende käitumise/tegevuse kohta tagasisidet (et nad teaksid, kuidas edaspidi sarnases olukorras tegutseda). Õpetada lapsi, kuidas efektiivselt suhelda ja funktsioneerida erinevates sotsiaalsetes keskkondades. Arvestada, et mõnel lapsel võib esineda käitumis-/õpiraskusi. Lugeda lastele tekste/jutte ning nendest hiljem vestelda (arendada kuulamis-ja vestlemisoskust). Õpetada, kuidas kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide korral. Lasta lastel üksteise kehakeelt jälgida ja iseloomustada. Lasta lastel ülesandeid täita nii iseseisvalt kui grupis. Vestelda lastega, millal ja kuidas abi paluda/abi anda. Lastega harjutada reeglitest kinnipidamist. Rääkida lastega jagamisest ja selle vajalikkusest. Arutleda lastega, kuidas teisi enda mängu kutsuda/kuidas teiste mänguga liituda. Lasta lapsel kogeda erinevaid emotsioone (ka negatiivseid) ning aidata tal nendega toime tulla.
klienditeenindaja, küsitakse kliendilt otse kuidas rahule teenindusega/tootega jäädi, kas teenus/toode oli kasulik ning mida võiks parandada. See võib olla kasulik olukorras kus teenindusega on rahule jäädud või teenindusega ei ole rahule jäädud. Selleks, et klient jääks rahule teenindusega tuleb anda valikuid vastamiseks. See tähendab seda, et tuleb anda võimalus kliendile vastata suuliselt, kui ka kirja teel. Näiteks vanemad inimesed ehk soovivad näha teise inimese kehakeelt ning selle abil otsustada, noored inimesed aga ehk soovivad vastata e-posti või tekstisõnumite kaudu. Kõigil võivad olla erinevad eelistused ja neid tuleb arvestada. Kui anda inimesele piisavalt aega, võib ta mõelda küsimust läbi ja vastata kaalutletult mitte esimese mõttega. Tagasiside saamiseks on äärmiselt tähtis ajastus. Inimestele ei meeldi, kui nendega suheldakse teatud hetkedel ning klienditeenindaja peab sellest aru saama, kuna oleks õige aeg
kasvatajalt. Meile sobiks kõige paremini aednik tase 4 ja meisteraednik tase 5 kvalifikatsiooniga töötajad. Soovitused suhtlemisel Enne kliendi poole pöördumist loo temaga alati silmside ning naerata talle. Näita, et oled teda märganud! Peale silmside loomist tervita alati klienti kasutades selleks sobilikku väljendit, kas siis „Tere hommikust/päevast/õhtust!“ või hoopis „Tere tulemast!“. Kliendiga suheldes ole alati viisakas ning sõbralik. Pane tähele ka oma kehakeelt, et su verbaalne ning mitteverbaalne suhtlus omavahel ühtiks. Ole kliendi jaoks alati olemas Kui näed, et klient vajab otsustamisel abi, mine tema juurde ning soovita erinevaid tooteid ning seleta nende erinevusi. Isegi kui klient ei soovi abi, siis ole tema läheduses, et vajadusel saaks ta alati ise sinu poole pöörduda. Peamised tegevusnäitajad Kujundab müügikoha sisustuse ja väljapaneku, tehes vajadusel koostööd spetsialistidega, arvestades müügikoha eripära
Kui hästi ja kui palju me kuulame? Keskmine inimene mäletab vahetult peale kuulmist ainult 50% sellest, mida kuulis; ning kõigest 25% kaks kuud hiljem. Ametnik veedab oma päevast: 9% - kirjutades; 16%- lugedes 30%- rääkides; 45%- kuulates!!! 39%- edastades; 61%- vastu võttes Kuidas saada paremaks kuulajaks? Säilitage silmside Kuulake klienti kogu kehaga Reageerige näitamaks teie huvi ja tähelepanu Vältige oma negatiivset kehakeelt Kuulaja vastureaktsioonid Kerge peanoogutus Vaadake kõnelejale tähelepanelikult otsa Ütelge vahele "Jah", "Mhmh", "Tõesti?",... Kõneleja viimaste sõnade kordamine (olge ettevaatlik) Tagasiside kõnelejale, et öeldu jõudis kohale ("Te siis arvavate, et...") Efektiivse kuulaja 10 võtit Leia endale huvipakkuvad valdkonnad Otsusta sisu, mitte esitluse järgi Julgustage rääkijat Täpsustage Hoia end tagasi vaidlusse laskumisest Pööra tähelepanu põhiideedele
19. sajandi eluolu ja inimeste vahelised probleemid sarnanevad väga tänapäevaga, kuigi etenduses oli näha, et vanasti olid inimesed kättemaksuhimulisemad kui praegu. Kõige erksamalt jäi meelde viimases vaatuses toimunud ballistseen, kus Onegin tundis elegantses ja väärikas vürstinnas ära Tatjana, kes oli abiellunud vahepeal vürst Greminiga. Oneginit kehastanud baleriin oskas hästi välja tuua tegelase kahetsuse ja südamevalu kasutades ainult kehakeelt. Balletis ei kasutatud ühtegi korda vokaali ega laulmist, kuid sellegipoolest oli loo sõnumist aru saada. Orkester oskas pille mängida puhtalt, kuigi korra oli aru saada harfimängija ehmatanud näoilmest, et tal oli üks noot segamini läinud, kuid sellegipoolest oli muusikat hea kuulata. Varem ma ei olnud ühtegi etenduses olevat Tsaikovski helipala kuulnud. Toon välja Tatjanat kehastanud Luana Georgi töö, kes oskas ennast etendusse hästi sisse elada
kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Oleme kõik olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner ei ole meie vastu aus. Tundub, et sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole meie jaoks kooskõlas. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu ning sellistel puhkudel on kasulik tähele panna vestluspartneri miimikat, naeratust ja silmsidet. Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit. Naeratus on mitmetähenduslik, naeratada saab nii suunurgad üles- kui ka allapoole. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu
töödele sobivaid kandidaate, koostavad koolitusprogramme ning aitavad parandada töökeskkonda. Psühholoogia uurimismeetodid, nende eelised ja puudused. vaatlus (enese, teiste) (+ on võimalik objekti vaadelda, - tulemus sõltub vaatleja meeleolust); katse (loomulik, laboratoorne) (+ loomulikul inimene käitub loomulikult, - katset ei saa hästi mõõta; + laboratoorsel hea mõõta, - inimene ei pruugi käituda loomulikult); vestlus ( + vahetu kontakt ja saab jälgida kehakeelt, - tulemus sõltub vestluse koostajast; jõuab väga vähe inimesi välja töödata; eelarvamus vestluse koostajal); ankeet (+ jõuab väga palju, - raske töödelda); test (+ jõuab väga palju; lihtsam vastata; olemas normid ja vastusevariandid,- kõigile ei sobi; kõik ei talu teste); juhtumiuuring (+ saada olukorrast täpne pilt, - sõltub palju uurijast; raske tõlgendada); tegevustulemuste analüüs (+ kasutatakse palju materjali, -
Kirjalikku keelt on võimalik säilitada ning see pälvib kunagi ajaloolise väärtuse, nagu on teada vanim raamat Piibel. Kirjalikku keelt on ka parem tõestada. Hiljuti Pealtnägijas süüdi jäänud Kuusakoski, oli heausklik autovrakkide ostja, mis kokkuvõttes hargnes väga pikaks protsessiks ja lõpptulemus oli see, et süüdlane oli hoopis kannatanu naabrinaine. Keel kui nähtus ei piirdu ainult kirjalikul viisil, vaid on täitsa võimalik näha nii kehakeelt kui ka viipekeelt. Kurtidel on üheks põhiliseks suhtlemiseks viipekeel ehk nad kasutavad rääkimiseks käte abi. Viipekeele kaudu suhtlevad eriti sõjaväe missioonil olevad sõdurid. Nad saavad käte abil liigelda vaikselt ning ei pea lärmi tegema selleks. Keele üheks funktsiooniks on ka enda väljendamine emotsioonidega. Keele üheks väga tähtsaks komponendiks on sõnad. Sõnadega võib teha inimesele haiget, kuid ka rõõmsaks.
Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega. Maoori keeles on selle enamas...
.............................................................................................. 13 Sissejuhatus Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused moodustavad "lauseid", mis räägivad usaldusväärselt teise inimese meeleolust ja suhtumisest. Seega ei tohi üht liigutust teistest eraldi vaadelda, vaid arvestada tuleb liigutuste kogumit. Liigutuste kooskõla on see võti, mis võimaldab lahti mõtestada suhtluspartneri seisundit ja selle
verbaalne suhtlemine mitteverbaalne –kehakeel otsaesine ja kulmud silmside käed risti, kinnine asend käed kõrval lahtine asend käed puusas võimukas olek. Töös ___________________________________________________________________________ Telefonisuhtlus Plussid Miinused Säästab aega ja raha. Rikub tervist. Saab leida inimese Kommunikatsiooni igalt poolt ja igal ajal. häired. Saab jätta firmast hea Ei saa kasutada mulje ka siis kui kehakeelt ruumid on Ei saa luua silmsidets tagasihoidlikud. Kergem tähelepanu Helistaja tunneb kõrvale juhtida ennast julgemalt. Räägitu võib kergemini ununeda. Telefoniga suhtlemine Tuleks lasta 2-3 korda helisedab 1 Asutus 2 Nimi-amet 3 Tere Ei ole soovitavad kõrvalhelid.infot edastades ei tohiks helistajale kuulda olla. Võimalikult lihtsad seletused.
tööotsingus või kui möödakäijal küsides, kus asub sind huvitav objekt sulle teadmatus kohas. Tekkib küsimus: kes on hea suhtleja? Kuidas peab käituma? Alati on meeldiv suhelda inimesega, kes on viisakas, ei räägi roppusi, on taktitundlik, ei sega vahele. Samuti, kes oskab hoiduda konfliktist, oskab töötada meeskonnas, meelestada inimesi vajalikule meeleolule, ning osata õigeaegselt olla avatud ja kättesaadav. Kui inimene tunneb kehakeelt, on tal kergesti arusaadav, kuidas teine inimene suhtub temasse, kas talle meeldib suhelda, kas ta tahab seda teha, kas on avatud või kinnine, kas valutab või räägib tõsi, kas on huvitatud dialoogist? Ma ei või öelda, milline olen suhtlejana mina, sest sellele küsimusele võib anda vastust inimene, kellega ma suhtlen. Kui aga ise hinnata oma suhteoskust, mul tundub, et viiest oleks hinne neli. Ennekõike ainult sellegipoolest, et alati on ruumi, kuhu kasvada. Sageli sõltub minu
suhtumise või ohutunde väljendajad. Hindamisliigutused on mitmesugused käeliigutused näo juures. Hindamisliigutused teavitavad kas negatiivsest või positiivsest suhtumisest. Eks iga inimene ole kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha on peetud müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. Lugenud läbi käesoleva referaadi, oskate paremini mõista inimese mõtteid. Kasutatud leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%BDest http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kehakeel_kullikorol.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kehakeel 28.10.2013 Jürgen Ilves
annaabi.ee 
