50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisa17
Õppematerjali autor
· Friedrich Nietzsche- jumal on surnud, teda pole olemas. · Sigmund Freud- kristlik religioon on neuroos, kollektiivne vaimuhaigus, mida tuleb ravida. Kristlik positsioon: Jumal on olemas, tema olemasolu pole raske tõestada., selleks on erinevad viisid: · Ontoloogiline tõestus- idee täiuslikust olendist, mille juurde kuulub olemine- järelikult eksisteerib täiuslik olend. Jumala olemus on olemine · Kausaalne tõestus- asjade põhjustaja otsimine, mis põhjustas asjade olemise? · Kineetiline tõestus- mis paneb asjad liikuma? · Kosmoloogiline tõestus- lähtus maailma korrapärast. Kuidas on tekkinud korrapärane maailm? Miks on maailm korrapärane? · Teoloogiline tõestus- kas vahendid on eesmärgiga vastavuses · ,,Eelhäälestuslik" tõestus- füüsikaliste konstantide olemasolu tõestamine enne Suurt Pauku. · Eksistentsiaalne tõestus- paradiisi müüt-parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. 17. Mis on teodiike? Teodiike ehk jumalaõigustuse teooria
Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist.
Suurim paradoks inimese elus on seotud ajaga: Inimene tunnetab end mitte olevikus, vaid minevikus. Samas peab inimene elama ettepoole suunatult, ei saa end olevikus tajuda. Tõde on subjektiivne. Ükski inimene ei ole võimeline tunnetama objektiivset tõde. Objektiivne ebakindlus ongi. Grupp, ühiskond on tugev siis, kui seal on võimalikult palju subjektiivset tõde leidnud inimesi. Selleks, et sinna jõuda, tuleb indiviidil läbida 3 olemise astet: 1.) olemine esteetilisel tasandil sellel tasandil on inimese peamiseks eesmärgiks pigem nauding. Inimene ei mõista, et ta on oma meelte vang. Oma tegutsemistes ajendatud ainult oma tundemaailmast. Ei julge tegelda iseendale otsa vaatamisega, vaid tegeleb oma soovide, naudingute, ihade rahuldamisega. Inimene kulgeb ilma, et tajuks kõrgemat eesmärki. 2.) olemine eetilisel tasandil inimene püüab leida tasakaalu kõikides oma elu nähtustes. Püüab saavutada
See, mille kohta ma olen harjunud ütlema ,,mina", on katseliselt kokkusattunud narratiivid. Seda ,,mina" ei ole enam olemas. Kodus: Bibihhin, Maailm, I loeng Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1
karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist, täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. 2)Kausaalne-otsitakse asjade olemise põhjustajat 3)Kineetiline-otsitakse asjade liikumapanejat 4)Kosmoloogiline-otsitakse korrapärase maailma tekitajat 5)Teleoloogiline-vahendite vastavus eesmärgile 6)Eelhäälestuslik-et orgaaniline elu oleks võimalik, pidid Suure Paugu hetkel kehtivad füüsikalised seadused olema täpselt samad nagu täna. 7) Eksistentsialistlik-paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. 18. Mis on teodiike? jumalaõigustuse teooria. 19
-) Ajaloo filosoofia kas ajalugu kui teadus on üldse olemas? * Gnoseoloogia/epistemioloogia tunnetusteooria (tegeleb mõistusega, mitte tunnetega) -) Subjekt see, kes tunnetab. -) Objekt ümbritsev. *) Ratsionalistide arust on mõistus olulisem. *) Empirismide arust on kogemus olulisem. *) Skeptikute arust me ei saa milleski kindlad olla, mida tunneme. * Metafüüsika ehk ontoloogilised probleemid ehk filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. -) Ontoloogiline probleem: Miks midagi on? Miks ei ole mitte midagi? -) Küsimuste hulka kuulub ka see: Kas on vaid üks alge või mitu? Mileetose ehk Joonia koolkond * Joonia piirkond oli see, kust hakkas pihta filosoofiline mõtlemine ning ilmselt juhtus see seepärast, et kõik kaubateed Idast tulid sinna piirkonda, kust saadeti asjad edasi Euroopasse ja koos kaupadega liikusid ka teadmised edasi.
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. 4. Mis on teodiike? 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. 1) Religioonifilosoofia tegeleb erinevalt kristlikust moraaliõpetusest eelkõige küsimustega elu mõtte üle: * Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte? * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud? * Kas inimene üldse on võimeline või lausa kohustatud oma elule mõtte leidma? Kesksed on ka jumala pihta suunatud küsimused: * Kas jumal on olemas ja kas tema olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? * Kes või mis on jumal ja kas tema olemust on üldse võimalik määratleda?
tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid