10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liis venelaine
Õppematerjali autor
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega.
t. minupoolsest suhtlemisvalmidusest (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu, ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid - taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, paneb tähele, mõtleb ,et leida lahendust , selleks toob püsimälust välja vajaliku info, väljendab ennast kõneliselt (kasutades sõnu või märke), otsustamisel tegutseb tahtlikult. Igas suhtlemise etapis on küll erinevate psüühiliste protsesside osa erinev aga kasutatakse ikkagi kõiki. KUU L A M I NE Vajalik tehnika KEHTESTAMINE Suhtlemise faas
Tavaliselt on see tagasiantav tekst lühem kui esialgne tekst. Mida ootab klient teenindajalt? Teeninduse kvaliteeti hinnatakse selle põhjal, kuidas lähevad kokku kliendi ootused tegeliku teenindusega. Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid soove ja Teenindus tähendab õiget hoiakut tahtmisi. Heaks teenindajaks saamise aluseks on oma tööst lugu pidamine. Hea teenindaja oskab kõiki kliente endale heade ja meeldivatena ette kujutada. Ta on avatud, siiras ja kliendist huvitatud, oskab kuulata, mõistab klienti, annab arusaadavalt selgitusi, räägib "kliendi keeles", austab iseennast ja seeläbi klienti. Kuivõrd kliendid on oma iseloomult, vanuselt, Kliendikeskne käitumine on oskus rahuldada
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikumad.(naised sõnaga provotseerivad, mehed kehaga räägivad/ähvardavad). Õpetajal tähtis oskus analüüsida ENDA ja LATSE kõnet ja siis seda ka suunata! Oluline ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid leida ja lahedust otsida. Paremini mõjub ka TEE SEDA, mitte ÄRA TEE. Õpetaja kõnes oluline toon, tempo (naistel tav. kiirem kõne, samas liiga kiire kõne tekitab problasid), sõnastus, kui pikk lause, kui keerukas struktuur, abstraktse tähendustega sõnade arv. Mida arvesse võtta, kui lapsele teadmisi anda (nt õpikutes kasutatav tekstiraskus)? Hea asi on lähtuda psühholingvistikast. Mille puhul keel ja kõne erinevad siis? Keel on vahendite süsteem, aga kõnes me kasutame neid vahendeid. Kõnearendamises ongi oluline lähtuda individuaalselt ja .... . Kuna on keeleüksused e vahendid ja kuna on
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid