Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7
Kommunikatsiooni liigid Kommunikatsiooni keskseks protsessiks on isiklike arvamuste, tunnete edastamine sümbolites, märkides või sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22)
....................... 10 Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest................................................................................... 10 Kasutatud materjalid......................................................................................................................... 13 Sissejuhatus Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused moodustavad "lauseid", mis räägivad usaldusväärselt teise inimese meeleolust ja suhtumisest.
Kehakeel on viipekeele osa, milles käte liigutusi kasutatakse mõistete edasiandmiseks. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid KEHAKEEL Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1 KEHAKEEL................................................................................................................ 4 2 ÜHISKONDLIK SEISUND JA ZESTIDE ROHKUS.................................................... 5 3 KEHAKEELE VÕLTSIMINE......................................................................................... 5 4 NÄOILMED.................................................................................................................... 5 5.PILKKONTAKT.............................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)..................................
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt..........................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 1. SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU................................................................................................... 2. TUNTUD ASENDID JA LIIGUTUSED 3. SILMADE SIGNAALID SISSEJUHATUS 20. sajandi lõpus on tekkinud uut tüüpi teadlane-sotsioloog kehakeele tundja. Nii nagu ornitoloog tunneb naudingut lindude käitumist jälgides, nii tunneb naudingut ka kehakeele valdaja, jälgides sõnadeta märke ja signaale inimeste omavahelises suhtlemises. Tundub peaaegu uskumatu, et inimese evolutsiooni enam kui miljoni aasta vältel hakati suhtlemise mittesõnalisi külgi tegusalt uurima alles kuuekümnendate aastate alguses, üldsus sai aga sellest teada pärast seda, kui J. Fast oma raamatu Body Language 1970. aastatel avaldas.
Kehakeel Suhtlemine mängib väga suurt rolli nii töö, kui eraelus Ja meil on väga kasulik tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega,
vastu keha. See näitas, et mees polnud endas või kujunevas olukorras kindel. Jõudnud minuni, sirutas ta tervitamiseks käe. Käepigistus oli võimukas. Vestluse ajal hoidis ta käed ja jalad laiali ning kehaga hoidis minu poole. Ühel vestlusel märkasin, et vestluskaaslane hakkas oma rõivastelt ebemeid nokkima. Lugesin hiljem, et see väljendab huvi ja tähelepanu puudust. Ilmselt polnud ta minu arvamusega nõus. Võib märgata, et vahel sõnad ja kehakeel väljendavad erinevat. Näiteks, kui ettekandja küsib päheõpitud küsimust ,,Kuidas maitses?", ise kordagi otsa vaatamata laualt asju koristades, keha suund äraminemiseks stardivalmis, siis ilmselgelt ei huvita teda tegelikult, millise hinnangu sa toidule annad. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud.
Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak .....................................................................
KEHAKEEL Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................ 3 2. Kehakeele alused................................................................................................... 4 2.1 Geneetilised alused........................................................................................... 4 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused................................................................ 4 2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused..........
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 11 RL KEHAKEEL JA TUNDED Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Kadak Mõisaküla 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................... 3 1.Üldine ettekujutus kehakeelest................................................................................................................... 4 1.1 Põhilised suhtlemiszestid ja nende päritolu ........................
R. BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED Kehakeele olulisus Inimene ei saa elada suhtlemata. Tema käitumine, näolimed, zestid annavad hea võimaluse kehakeele lugemiseks, mis on kuulamise olulisemaid oskusi. Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu. Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EP ESMAMULJE, KEHAKEEL JA POSITIIVNE IMAGO Referaat Juhendaja: assistent Kai Tomasberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Esmamulje.....................................................................................................................4 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib.............................
Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi informatsiooni 38% ja kehakeele ehk sõnatu suhtluse teel koguni 55% . Kehakeele lugemine NÄGU inimesed pööravad suhtlemisel näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige paremini välja lugeda tundeid, suhtumist ja vastastikuse mõjutamise märke. Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust. Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ja suu lõdvalt lahti.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Referaat Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................3 1. KEHAKEELE OLEMUS..........................................................................................................................................4 1.1 PÕHILISED SUHTLEMISZESTID................................................................................................................................4 1.2 ISIKLIK ALA............................................................................................................................................................5 2
Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit.
Itaalias ja Ameerikas on see vaevuaimatav. Ei Jaapanis ega Soomes võrdsustata vaikimist suhtlemisraskustega, vaikus on hoopis üks sotsiaalse lävimise olulisemaid osi. Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutt väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest ka egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust. 1.6 Käitumine ja žestid erinevalt tõlgendatult Heiki Krips (2003, lk 55) selgitab, et sõnade kaudu toimuvat suhtlemist nimetatakse verbaalseks ja seda, mis sõnadest üle jääb, näiteks hääletoon, pilk, poos, žest, lähedus jne mitteverbaalseks suhtlemiseks. Lavinia Plonka (2007, lk 9) on öelnud, et kehakeel mõjutab kõike – suhteid, võimekust ja minapilti. Kui minna välisriiki partneritega kohtuma, siis peaks sekretär kindlasti arvestama ka välismaalaste käitumise ja
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
eriti pikk aeg - lugedes raamatuid idamaade tseremooniatest võib ainult imetleda nendes kirjeldatud "ülistusjuttu" ja kummardusi-koogutusi enne nö. asja kallale asumist. Kujutage ette diskot suures ruumis. Sa tahad oma sõbrale midagi edasi öelda (infot edastada), muusika on vali ja otsitav tantsib keset tantsupõrandat tihedas rahvamassis. Mida teed? Kas hakkad kohe karjuma oma teadet? Ootad, kuni ta märkab ja siis viipad käega või teed muu tähelepanu äratava liigutuse? Kuidas tegutsed sina ? Esimesel juhul oleks tegemist suhtlemise alustamisega ilma kontakti võtmata. Kas sellel on tulemust? Teisel juhul algab suhtlemine kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:" Juhan on ka kodus või?" Kontrollige! Mida te tegelikult kuulsite? Tavaliselt läheb suhtlemise algus kaduma , antud juhul sõna "Juhan". Sel ajal toimus alles kontaktivõtmine ja kuulma hakatakse alles järgnevat infot. Telefoniga
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega.
Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud...............................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad. Selles raamatus vaadeldakse kehakeele iga koostisosa, iga zesti eraldiseisvana. Raamatu autor ise ütleb, et algselt oli teos mõeldud
Me saame hoiakuid teistelt inimestelt või kujunevad nad ise välja. Kui meil ei ole isiklikku kogemust mõjutavad meid teiste inimeste kogemused või nt. Meedia. Koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta 2.Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud 3.Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvaid käitumisviise, võimed ja soov neid järgida. 15. Prokseemika ja kehakeel: Prokseemika- uurib suhtlust ruumisuhete kaudu Ruum ja distants pakuvad huvi mitmete valdkondade teadlastele. Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall'ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad;
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide
..............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR..................................................................................28 KONFLIKTIDEGA TOIMIMINE..........................................................29 KONSENSUS...........................................................................................32 KUJUNDITE KIRJELDAMINE.............................................................36 KUULAMISE SEGAJAD......
Kontrollige alati, kas saite teineteisest aru Õppige klienti küsitlema ja nende küsimuste abil alternatiivseid võimalusi pakkuma Ärge jääge ootama, kui klient küsib, vaid pakkuge ise teenust Andke kliendile alati võimalus valida ja otsustada Tänage alati klienti, isegi kui ta midagi ei ostnud Kommunikatsioon tuleb alati elus hoida Kehakeel kuidas seistakse, istutakse, liigutakse, hoiakud e. poosid Vahemaa suhtlevate inimeste vahel e. ruumikasutus Puudused on klientidega suhtlemisel haruharva kasutatav suhtlemisvahend Suhtlemise abivahendid riietus, soeng, ehted, lõhnad ja meik 7 Haloefekt kui eelnev kogemus on hea, kaldutakse selle inimese juures nägema vaid meeldivat Kuulamine isikust arvetsava suhtlemise eriline oskus (tähelepanelik