SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1.6 Harjutusi pöiale.......................................................................................
Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt *väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in: *uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida *tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots
Luude, liigeste areng, ehitus, kasv, jaotus. Luu-keeruka ehit iseseisev org-lümbris,liigkõhr,lüdi.Sisal 50% H2O, 16% rasva, 12% teisi org.a, 22% anorg.a.Noorelt < org.a; vanadel < anorg.a.Kujult pikki(toru)-epifüüsid;mfüsaarplaat-ekõhr;meta;dia(luuüdi);lühikesi(käsn)- käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4
Näited 28.Millistest gaasidest koosneb õhk (protsentides) 29.Mis on mägitõbi? Kuidas hoiduda? 30.Mis on kessoontõbi? Kuidas vältida? 31.Mis on voolutugevus, pinge, takistus? 32.Kuidas on seotud südametöö elektri nähtustega? 33.Mille abil saab kontrollida südametööd? 34.Miks on elektrivool inimesele kahjulik? 35.Millised voolutugevused on inimesele tunnetatavad, ohtlikud, surmavad? 1. Inimene saab energia toidust, päikesest. 2. A=Fscosα (A)= 1N*m= 1J 3. kineet energ-liikuv keh energ (Ek=mv2:2) nt: kui pall kukub, siis on tal maa suhtes kineet.energia, potents e- keh vastastikmõj ener, deforme keh (Ep=mgh) nt: pinal on lauapeal ning tal on maa suhtes potents energia. 4. Kiiret loom on pikk, peen jalad- Kiirel loomal on pikad jalad, et saaks teha pikemaid samme ning seeläbi kiiremini edasi liikuda. Peenikesedon jalad seetõttu, et need oleks võimalikult hästi ja kiiresti liigutatavad.( Lihased on suured) 5. võimsus- töötegem kiirus N=A/t (N)= 1W, 1hj 1hj= 736W 6
sealhulgas valgus. · Valguse kiirus õhus ja õhuta ruumis on 300 000 km/s. · Kõige suurem valgus kiirus on vaakumis. Vari · Varjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta · Kui valguse teele jääb mingi ese või objekt siis valgus sellest läbi ei paista ja tekibki vari. Siin on valg keh usele ae j tte äänud
olukord. m.Korduv harjutuse sooritamine mitmesuguste erinevate meetodite kasutamine sõltuvalt rikkumise põhjusest b)õpitava harjutuse liigutuste kinemaatiliste parameetrite mitteküllaldasel omamisel. m.Palju raskema elemendi sooritamine, kuid samasuguse tehnika alusel. Soojendusharjutuste...keh, kasvatuse tunnis (3)? * Soojenduse ja põhiosa vaheline seos * Õpetaja peab lapsi motiveerima,stimuleerima,pakkuma huvitavaid lahendusi * Lapsed peavad mõistma miks keh kasv neile kasulik on. *Soojendus ühendatakse õppimise maksimaalse tulemuse saavutamisega arvestades lühikest õpetamisaega. Neid tuleb teha lähtudes *õpilaste vanusest *õpilaste oskuste tasemest *tegevuse liigist, millest nad võtavad osa Ohutusnouded keh. kasv. *Kehalise kasvatuse õpetajatel, kes on seotud sportlike tegevuste organiseerimisega või võistkondadega, peab neil olema esmaabi kogemus või läheduses keegi, kellel see on. Neil
300kcal), mille omastamiseks peab organism lisatööd tegema s.t osa energiat läheb miinuskaloriteks. Energiavajaduse sõltuvus kutsetöö iseloomust: iga inimese individuaalne vajadus toiduenergia järele on oluliselt mõjutatud tema kutsetöö iseloomust. Reeglina jääb üldine energiatarve vahemikku 1,4 - 2,4 põhikäbe ühikut. I. grupp vaimne istuv töö APK=1,4 (arvutioperaator). Ii. grupp kerge keh töö APK = 1,6 (üliõpilane, müüja). III. grupp keskmise raskusega töö APK=1,9 (koristaja, autojuht). IV. grupp raske keh töö APK=2,2 (ehitus-, metsatööline). V. grupp- väga raske keh töö APK=2,4 (kaevur, põllumajanduses). Energiavajaduse sõltuvus spordiala iseloomust: . Sportlaste puhul on märkimisväärne ka spordiharrastuse mõju inimese organismi üldisele energiavajadusele. Samas on see suuresti individuaalne, sõltudes nii
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele
Alkohoolsed joogid ja mõju tervisele Sandra Karu 12a 2013 Sisukord Mis on alkohol? Alkohol minu kehas Alkoholi olemus Alkoholide jaotus Võõrutusnähud Liigtarvitajad Alkoholisõltuvus Tarvitamise mõju organismile Alkohol arvudes Kasutatud allikad Mis on alkohol? Uimastav, sõltuvust tekitav Sisaldab etanooli Keemiliselt süsivesinik Saadakse taimsest toorainest pärmseente mõjul toimuva käärimisega Kui tekitab probleeme, loetakse seda alkoholi kuritarvitamiseks Püsib kehas kuni lõhustub maksas Väljub hingeõhu, uriini ja higiga PLUSSID Aitab lõõgastuda Tekitab heaolutunde Muudab lõbusaks, seltskondlikuks MIINUSED Kahjustab mitut kehafunktsiooni Soodustab vähkkasvajat Tekitab sõltuvust Alk Joobunu muutub sageli vägivaldseks, riskialtiks, vaimselt ohol tasakaalutuks ...
Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele (üksikule keh koormusele või ühele treeningule, organismi treenituse/ ületreeningu hindam, taastuskiiruse hindam). 1. Verest määratakse - Milliseid ühendeid? vastupidavusaladel 1. Substraadid (energiaallikad) glükoos, rasvhapped, glütserool, lipoproteiinid 2. Metaboliidid (AV vahe- ja lõpp produktid) *laktaat annab teavet treeningkoormuse koormustsoonide, koormuse intensiivsuse ja treeningvahendite kohta.
20% kehaline töö 10% seedimine toitainete lõhustamine *Süsivesikud on varudena glükogeenis(kudedes) ja glükoosis(veres). *Lipiidide varud ligikaudu 10-15 kg (energia tootmine rasvadest toimub väga aeglaselt) *Süsivesikute varud ligikaudu 200-300 g -Oluline on organismi varustatavus hapnikuga, sest hapnikuhulk veres määrab energia tootmise (anaeroobses kk's saab kasutada ainult süsivesikuid). -Hapnikuvajadus kehas muutlik (oleneb keh. aktiivsuses). -Hapnik liigub rakkudesse kontsentratsioonide erinevuse tõttu (seal, millistel rakkudel rohkem energiat vaja, hapniku kontsentratsioon väike, mistõttu liigubki veres olev hapnik just sinna (difusiooni teel)). AEROOBNE GLÜKOLÜÜS glükoosi täielikuks lagundamiseks vajalik just see keskkond(areoobne). Nt närvirakud toimivad ainult aeroobsetes tingimustes. Lipiide saab energiaks kasutada ainult aeroobses keskkonnas, seetõttu on aeroobses keskkonnas lipiidide ajakulukas.
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) ...
Südame lõtvumine, laienemine; süda täitub verega. 4. Südame löögisagedus ehk pulss. Rahuoleku näitajad ning muutused kehalisel tööl Pulss- erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Pulss=siinusrütm (Väike elektrijaam toodab impulssi ja tänu sellele toimub pidev kontraktsioon) Normväärtus: - Terve täiskasvanud inimene rahulolekus 60-70 x min. - Treenitud sportlane 40-60 x min, - Kerge keh. töö 110-130 x min. - Raske keh. töö 160-190 x min. ¤ N/M: Naistel on kõrgem pulss, kui meestel ¤ Eluviisid: Suitsetamine tõstab pulssi.. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on EKG? Mida see näitab? Elektrokardiogramm- EKG - elektriliste potentsiaalide registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani
Maris Paas,090573 SPSin-1 Suhtlemispsühholoogia 24.novembri kodutöö Kodutöövormis kasutan paarisuhet (elavad koos), et kirjeldada järgmisi käitumise vorme: Positiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. Negatiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatav ebameeldivuse ära jäämine. Karistus- Olukord, kus käitumissagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameel- div sündmus. Frustreeriv tasumatus- Olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ära jäämine. Sageli kooselu käigus inimeste iseloomujooned kui ka käitumise vormid hakkavad muutuma.Kui alguses,armumise perioodil, oleme me nii pimestatud inimesest endast, et ei suuda märgata partneri...
vaagnaõõnes asuvate sisemiste lihaste grupp. Nende tugevus või nõrkus avaldub lisaks vaagnapiirkonnale mõju ka jalgadele ning lõppkokkuvõttes ka ülakehale. Valik harjutusi: Ka väga paljud välismaa staarid armastavad pilatest. Näiteks isegi laulja Stingi naine Trudie Tyler on andnud välja isegi oma pilatese dvd. Samuti veel nt näitlejanna Jennifer Aniston, supermodell Cindy Crawford, Näitlejanna Gwyneth Paltrow ja Madonna. Kuulsustele meeldib see eriti, sest see treenib keh,a ilma et tekitaks suuri muskleid. Kokkuvõte: Pilatesega saab tegeleda igaüks. See on ohutu ja tõhus treeningumeetod, tänu millele suureneb nii painduvus, jõud kui ka kontroll keha üle. Pilatese treeningul jälgitakse alati järgmisi põhimõtteid: õige hingamine, keha asetus, kontroll, keskendumine, sujuvus ja täpsus. Pilatese tehnika tugevdab stabiliseerivaid lihaseid: lihaseid, mis on selgroole lähedal ja toetavad seda.
- absoluutne valitseja ei tohtinud sekkuda inimese omandisse, omand oli puutumatu Absolutism Parlamentarism Valitseja Kuningas Kuningas Seadusandlik võim Kuningas Parlament Täidesaatev võim Kuningas Kuningas Maksude keh. Kuningas Parlament Algus - Prantsusmaa 1624 - Inglismaa - Riigikorra toeks sai - Riigikorra toeks oli armee alaline sõjavägi ( sõjaväeline diktatuur ) - Üks kindel usk - Usuvabadus Valgustus - filosoofiline suund - 18. sajand
Populaarsed olid kaarikutel võiduajamised, võitlused loomadega elu eest. Gladiaatorite võitlused. Kapitooliumi mängud Antiik-Rooma tähtsamad mängud - 1) ratsamängud 2) kapitooliumi mängud Juvenalise moto - "Paluda tuleks, et terves kehas oleks terve vaim!" Suurim amfiteater colosseum, gladiaatorid 13. millised põhimõtted on muutunud olümpialiikumise ajaloos pärast Coubertin'i 14. keda võib pidada "esimeseks eesti sportlaseks" 15. 4 keh. kunsti 1803. a. TÜ-s 1) vehklemine 2) ujumine 3) tants 4) ratsutamine 16. eesti esimesed profiatleedid (maailmameistrid) 20 saj alguses Georg Baumann kr-rooma maadlus, Alfred Neuland - tõstmine, Saul Hallap - tõstmine, Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos
32. Hokili e m ig kg on p ig l ho i on l el hõõ dev b l pinn l He kel s kend k e lle jõud N j eh k e ed jook ul Kui uu on li i kii u j milline on tema asukoht hetkel t = 2.00 s? Hetkel t = 5.00 s rakendatakse veel 2.00 s jook ul m jõudu Milline on li i kii u j ukoh he kel ? Lahendus: Ki ju me välj ndmed m = 0,160 kg F = 0,250 N t=2s Kõigepe l vu me keh kii endu e v lemi 1,5625 ⁄ Kiiruse arvutamiseks kasutame valemit = 0 + 0,160 * 1,5625 = 3,125 m/s Tegelikul me kohe k välj vu d kii u e he kel kun hõõ dumi pole ii kii u äilib kuni uue jõu k u mi e lgu eni eeg = 3,125 + 0,160 * 1,5625 = 6,25 m/s Asukoha arvutamiseks kasutame valemit Litri teekond jaguneb 3ks
*kasutatakse piirkondade võrdlemiseks ja leitakse järgmiselt: sünnid-surmad:rahvaarv*1000 Loomulikku iivet mõjutavad tegurid: 1)sündimus 2)suremus *naiste vanus sünnitamisel *vaesus *religioon *halb tervishoiu korraldus *kooselu traditsioonid *ebaterve eluviis *traditsiooniline ühiskond *arstiabi keh kättesaadavus *majanduslikud võimalused Erinevused Põhja ja Lõunariikide vahel. LÕUNARIIGID PÕHJARIIGID *iive suhteliselt kõrge,põhjusteks traditsioonid, *sündimus suhteliselt madal, suur naiste hõive, noored abielud, pereplaneerimise oskuse pereplaneerimine, hilisemad abielud. puudumine,religioon
geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ja Millised komponendid määratlevad kehalist rasvkoe hulk, kehaline võimekus, teadmised keh akt aktiivsust? toimest tervisele, informeeritus võimalustest, suhtumine, eeskujud, motiveeritus Kehaline aktiivsus- igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle 3. sotsiaalmajanduslikud tegurid – rahvuslikud ja rahulolekutaseme
1.Hispaania kodusõda:1.sõda pärast I ms Euroopas.Toimusid valimised 1936,võitsid kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne.Ühiskond polariseerus,kuulujutud et H saab proletariaadi dik.1936 jul puhkes kolooniavägedes Marokos ülestõus.Vastuhaku juht kindral F.Franco.Kehtestati mittevahelesegamispoliitika, dik eirasid.S ja Itaalia toetasid Francot,NSVL rahvarinnet(suurendas oma mõju tgelt).1939 lõppes,keh Franco dik. 2.Austria anšluss: Hitleri positsioon S ja maailma poliitikas tugev, sai alustada maailma vallutamisega.1938 esitas Austriale ultimaatiumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nim valitsuse etteotsa. A alistus (ei suudetud vastu seista ja natsid meeldisid)13.märts marssisid S väed A ja teatati A liitmist S.Selle kinnitamiseks korraldati aprillis rahvahääletus salapolitsei kontrolli all(A rahva toetus).Lääne riigid ei protesteerinud A kadumist. 3. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving: A liitmine S tekita...
¿Entiende usted? / ¿Entiendes? (No) Entiendo. Yo (no lo) se. ehn-tyen-deh oo-sted / ehn-tyen- noh ehn-tyen-doh yoh noh loh seh dehs I (don't) understand. I (don't) know. Do you understand? (formal / informal) ¿Puede ayudarme? Claro / Claro que sí ¿Cómo? pweh-deh ah-yoo-dar-meh klah-roh / klah-roh keh see koh-moh Can you help me? (formal) Sure / Of course What? Pardon me? ¿Dónde está / Dónde están... ? Aquí / Ahí Hay / Había... dohn-deh eh-stah / dohn-deh eh- ah-kee / ah-ee eye / ah-bee-ah stahn Here / There There is / are... / There was / were... Where is ... / Where are ... ? ¿Cómo se dice ____ en
vanuseastme keskmistest arengunäitajatest. Sekulaarne A on hilisemate põlvkondade kiirem arenemine võrreldes varasemate põlvkondadega. A põhjuseks on elanikkonna ulatuslikust migratsioonist põhjustatud genofondi mitmekesistumine, toitumistingimuste ja meditsiinilise teeninduse paranemine. 6. Akseleratsiooniga kaasnevad tervisehäired:1. luukoe resistentsuse (vastupanu) langus 2. südameveresoonkonna disproportsioonid 3. kõrgenenud allergilisus 4.närvisüsteemi ülitundlikkus 7. Keh. arengu retardatsioon. Kehalise arengu pidurdumine. Ühevan. lapsed ja noorukid on erineva pikkusega ja kehakaaluga, kusjuures osadel ilmneb selge mahajäämus oma vanusegrupile iseloomulikest keskmistest näitajatest. 8. Kehalise arengu retardatsiooni võimalikud põhjused. * vaegtoitumine varajases lapseeas * läbipõetud haigused * geneetiline eripära 9. Inimese nõrk bioperiood on vanusepiirides sünnist kuni 15. eluaastani ja alates 45. eluaastast kuni surmani, tugev bioperiood 16-44
Alfred J. Ayer Aprioorsus 1936 Meie poolt omaksvõetud seisukohta filosoofia suhtes võib mi- nu arvates õigusega kirjeldada kui üht empirismivormi. Sest em- piristidele on iseloomulik hoiduda metafüüsikast põhjusel, et iga faktipropositsioon peab osutama meelekogemusele. Ja isegi kui kontseptsiooni filosofeerimisest kui analüüsitegevusest em- piristide traditsioonilistest teooriatest ei leia, oleme seda näinud implitsiitsena nende praktikas. Ühtlasi tuleb selgeks teha, et end empiirikuks nimetades ei tunnusta me usku ühessegi neist psühholoogilistest õpetustest, mida empirismiga tavapäraselt seos- tatakse. Sest isegi kui need õpetused oleksid kehtivad, ei sõltuks nende kehtivus ühegi filosoofilise teesi kehtivusest. Seda saaks kindlaks teha ainult vaatluse teel ja mitte puhtloogiliste kaalutlus- te kaudu, millele meie empirism toetub. Olles möönnud, et oleme empiristid, tule...
SOOME VABARIIGI VÄLIS ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõj...
Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille ...
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumise...
rakustruktuuride võimekust, on põhjust alustada kahjustatud struktuuride parandamisega. Puhkuse ajal toimuv valgusünteesi “parandus” peab järgmisele koormusele vastu pidama, suurendades nii samm-sammult lihase suutlikkust – nii tekibki treeningefekt. Osa sünteesi tulemusel loodavaid valgustruktuure mõjutab lihase suurust. Osa muudatusi ei kajastu silmaga tajutavates muudatustes. Valgu lagunemisel vabanenud lämmastikühendite hulk suureneb proportsionaalselt keh. pingutuse intensiivsuse ja kestusega. Aminohapete transamiinimise tulemusena saadakse võimalus nende kasutamiseks. Aminohaoete jääk on maksas koos rasvhapetega ärakasutatav glükogeeni sünteesiks. Nii vädib organism ise oma peamise energiaallika (glükogeeni) ärakasutamist ja ka valgud saavad anda oma panuse.Valkud teiseks ülesandeks on vabade aminohapete fondi loomine, et pingutusseisundis ainevahtust edukalt juhtida. 28. Ületreenitus:
tasakaaluhäired, vererõhutõus 230/130mmHg, EKG patoloogilised muutused, max pulsisageduse saavutamine. Koormustestid: veloergomeetril, jooksurajal ,sõudeergomeeter.. koormustestidega veloergomeetril määravad kehalise võimekuse näitajad max võimsus(W,W/kg), max hapnikutarbimine (VO2max), võimsus aeroobsel lävel(W/AL) , võimsus aeroobsel lävel (W/AnL), MET- id , sooritatud võimsuse summa ja ajad Wmin, Wmin/kg, PWC170, fitnessi indeks .koormust. jooksurajal määravad keh. Võimekuse näitajad, tööaeg, max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel, kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, max hapnikutarbimine(VO2max), MET-id, PWC170/kg Max hapnikutarbimist määratakse kaudselt koormustestil saavutatud max võimsuse järg
Hipokrates Pidas vaimu ja keha üheks koosluseks. Humoraalne teooria- haigestumise teooria- haigusseisundid on seotud keha funktsioonidega. Neli kehavedelikku- Suvi kollane sapp, Sügis Must sapp,. Talv Lima, Kevad Veri. Mis viib tasakaalust välja- Välistegurid, Päike.. Platon Eristas Keha ja vaimu. Hing ja Vaim on oemuselt sarnane kogu maailmale. Hing on igavene, tekkimatu, hävimatu, liigumatu ning ise on liikumise põhjuseks. Hing ideeline, keh aon tekkiv ja kaduv. Hinge tõelise olemuse moodustab Mõistus. Galenos (129-199) Vana-Rooma arst ja anatoom Toetus Hipokratese vaadetele. Loomade lahkamisele toetus Arvas, millistele haigustele vastav isiksusetüüp mis oli määratud keha vedelike järgi vastavalt Hipokratesele. Võib ka haigestuda teatud haigustesse vastavalt. Nägi, kui kehaline kui psüühiline haigus on kehalisel baasil. Tõi sisse Mikroobi- haiguse tekitaja mõiste
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksi...
AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju ...
Nii neid jõudusid ka nimetatakse – mittekonservatiivseteks. Hõõrde- ja takistusjõud. Konservatiivsed jõud on aga sellised jõud, mille töö ei sõltu jõu rakenduspunkti poolt läbitud trajektoori kujust ega pikkusest. 17. ENERGIA. POTENTSIAALNE JA KINEETILINE ENERGIA. ÜLESTÕSTETUD KEHA, DEFORMEERITUD KEHA JA LIIKUVA KEHA ENERGIA. MEHAANILINE KOGUENERGIA. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Selleks, et muuta keh energiat, tuleb teha tööd. Energiat mõõdetakse nagu töödki džaulides. Mehaanikas eristatakse kahte liiki energiat: kineetilist ja potentsiaalset. Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks Ek. See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massima m liikuma kiirusega v: Ek=mv2/2. Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks Ep. See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks.
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused ...
2007, lk. 202 – 241 lk. 9.1. Kinnisvarahalduri kutsed Eesti Kinnisvara Haldajate ja hooldajate Liit on kinnisvara korrashoiuga seotud kinnisvara haldamise ja kinnisvara hooldamise kutsealade kutsekvalifikatsioone omistav organ. Kinnisvarahalduri kutsed Kutsekvalifikatsioon ja tase Kutsenimetus Lühend Kinnisvarahaldur II Nooremhaldur HA II Korterelamuhaldur KEH II Kinnisvarahaldur III Haldur HA III Kinnisvarahaldur IV Vanemhaldur HA IV Kinnisvara korrashoiujuht V Korrashoiujuht KH V Nõuded taotlejale: Kinnisvarahalduri II kutse – kõrgharidus EKHHL –i poolt tunnustatud õppekava või läbinud edukalt EKHHL-i poolt korraldatud kohustusliku täiendkoolituse paketi ja vähemalt üheaastane erialane töökogemus;
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja v...
Eesmärk on peamine motivaator, pühendumus on oluline. Eesmärkide tüübid: - Pikaajalised ja lühiajalised. 1. Tagajärgeesmärkide all mõistet võistlustulemusi. Tagajärg on otseses sõltuvuses esinemiseesmärkidele keskendumisel võistlustel. 2. Esinemiseesmärkide alla kuuluvad spordialade tehnikaelementide, taktikalised oskused ja kehalised võimed ning kognitiivsete võimete tase. 3. tegevuseesmärgid on tehnikaelementide, taktikaliste oskuste ning keh võimete ja kognitiivsete võimete koostisosad, mille arendamisega tegeldakse treeningul. Eesmärkide struktuuri kui terviku rakendam tähendab keskendumist mitte tagajärgeesmärkidele, vaid esinemiseesmärkide täitmisele võistlustel. Eesmärgid… • … suunavad tähelepanu olulistele sooritatavate oskuste elementidele. • …mobiliseerivad sooritaja pingutust. • … suurendavad sooritaja püsivust.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
¨ TALLINNA TEHNIKAULIKOOL MATEMAATIKAINSTITUUT Peeter Puusemp TOPOLOOGILISED RUUMID Loengukonspekt Tallinn 2003 SISUKORD Eess˜ona . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 TOPOLOOGILINE RUUM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.2 Topoloogilise ruumi baas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Kinnised hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¨ 1.4 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 ¨ 2 UMBRUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1 Punkti u ¨mbruste s¨ usteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Topoloogia m¨a¨a...
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
