Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Kommutatsioon on asendusoperatsioon. (nt foneemid /p l m s k/ ja sõnad puu, luu, muu, suu, kuu) Asendusseoses olevad elemendid moodustavad paradigma. Funktsionaalne ehk distinktiivne erinevus nt häälikute [s] ja [p] erinevus, sõnadel suu ja puu on erinev tähendus. Need sõnad on opositsioonis. Liiane erinevus häälikute erinevus ei anna erinevust tähenduses. (nt poolheliline [h] ja helitu [h] sõnas viha) Suletud keelesüsteem piiratud arv märke. (nt mesilane saab teatada meeallika asukoha ja mee hulga, kuid ei saa vestelda eilsest päevast või surmast) Avatud keelesüsteem ainult loomulikud keeled. Mitutähenduslikud sõnad, sõnade arv ja võimalus moodustada uusi märke. Rekursiiv lausete lõputu arv. (nt Agu ja Arno ja Mati ja Tiit ja...) Universaalne grammatika kõigile keeltele ühised struktuurid. Normisüsteem igapäevases elus kasutatav suuline keel.
kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) * Keelemärgi diskreetsus e eristatavus * Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2
võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele)
Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). - Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) - Metakeele olemasolu(?) (Metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast).
Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). - Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) - Metakeele olemasolu(?) (Metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast).
Mida ma olen teinud? (märkama) märkanud, (ootama) oodanud, (aitama) aidanud, (lendama) lennanud, (panema) pannud. MORFOLOOGIA KOHT KEELESÜSTEEMIS MORFOLOOGIA KEELETEADUSE HARUNA Täida tabel! Morfoloogia keelesüsteemi allüksusena Morfoloogia keeleteaduse haruna Kus on morfoloogia koht keelesüsteemis? Morfoloogia ehk vormiõpetus tegeleb (vali õige) Esita keelesüsteem ja näita morfoloogia koht sõnadega, sõnavormidega, lausetega, tekstidega LAUSED (süntaks) SÕNAD (leksikon) Morfoloogia sees võib eristada 2 suunda: morfoloogiline süntees on sõnavormide MORFEEMID (vormiõpetus ehk morfoloogia) moodustamisega tegelev vormiõpetuse osa morfoloogiline analüüs on sõnavormidest HÄÄLIKUD (foneetika, fonoloogia)
keel. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi kujundamisel.Etniline identiteet (rahva kokkukuuluvustunne) põhineb oluliselt vastava keele valdamisel. Indiviidi identiteedi juurde kuulub olulise mina-tunnet formeerivana nimi, mida väljendatakse keelde kuuluvate sõnade abil. Keelest on aastasadadega saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse keelekollektiivile oluline info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena. Keelesüsteem kui kollektiivne mälu on vabanenud füüsilistest ja ajalistest raamidest, mis piiravad iga indiviidi eraldi. Keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid (igal inimesel pole vaja alustadakõikide maailma asjade õppimist nende liigitamisega). Keele sõnadesse ja nende tähendustesse on aastatuhandete jooksul filtreerunud eelkõige sellised andmed, mis on olnud tähtsad ellujäämise ja toimetuleku seisukohalt. 6
*ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2
Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasutab ekstralingvistilisi vahendeid estid, ilmed), hääli ja paralingvistilised vahendid intonatsioon, toon, tämber. Lisaks loomulikule ja tehiskeeltele räägitakse ka loomade keeltest ning matemaatikas, loogikas ja informaatikas tuntud formaalsetest keeltest. Formaalkeel on kunstlikult loodud märgisüsteem
Eeldatakse, et tehnoloogia suunab ühiskonna sotsiaalset, poliitilist, kultuurilist, majanduslikku ja teiste valdkondade arengut. Konstruktivistlikust vaatepunktist tehtavates meediauuringutes lähtutakse eeldusest, et meedia ei peegelda tegelikkust, vaid kujundab, konstrueerib seda. Põhilisteks uurimisteemadeks on erinevate nähtuste konstrueerimine meedias, inimeste (või nähtuste) representatsioon. Kultuuriuuringutele on iseloomulik lähenemine, kus mitte materiaalne maailm, vaid keelesüsteem loob tähendust. Keel on aga avalik ning sotsiaalne, mistõttu üksikindiviid ei määra tähendust. Eelnevat arvesse võttes koosneb auditoorium aktiivsetest tähenduse loojatest. Lisaks on keskne teema tähendust andvad praktikad, s.t tähenduse loomine teksti kaudu, samuti viiside uurimine, kuidas tähendust luuakse erinevates kontekstides. Peamised uurimisküsimused Peamised uurimisobjektid Kitsas suunitlus Lasswell: sõnum+ mõju (hiljem ka
rõhuta silbid/häälikute kestussuhted kõnetaktis. Programmeeritud ütlus realiseeritakse kas väliskõnes suuliselt või kirjalikult või ka sisekõnes+toimub kontroll(sisuline/kuulmis ja kinesteetiline kontroll). ¤ Erivajadustega laste kõneloome probleemid erinevatel tasanditel. Pedagoogilised soovitused kõneloome tasandite kujundamiseks. Keelepuuded ja kõnepuuded ehk realiseerimispuuded. Keelepuuded mille puhul kannatab keelesüsteem:alakõne ning afaasiavormid.Realiseerimispuuded,mille puhul keelesüsteem otseselt ei kannata,kuid kõne produtseeritakse moonutatult(siin on põhiliseks sühmaks düsartia vormis ja düslaalia). - kõneloomet (inimene kõneleb või kirjutab) ja kõnetaju (inimene kuulab/loeb ja mõistab) - sisu ja vormi (nt kõneloome puhul on kõnesisu mõte ja tähendused, mille kaudu mõtet väljendada ning vorm on mõtte väljendamiseks valitud keeleüksused: laused, sõnad, sõnavormid..
Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile teooriale sellest, kuidas grammatikat 1 A on võimalik kirjeldada
kujul ja teda ei pea tänapäevastama . Ka võb kirjutada muude nimelähteste sõnade eeskujul vanemaid nimetusi väiketähega ja häälduspäraselt. Kui rääkida taime- ja loomanimetustes siis on vastavalt botaanikas ja zooloogias tavaks kirjutada kohanime omastav kääne väikese algustähega.Näideks : saaremaa robirohi. Stratigraafia ja õigekiri Oskussõnavara kujundamisel on tegemist kahe olemasoleva süsteemi sobitamisega esmalt eriala mõistesüsteem ja teiselt poolt keelesüsteem. Eesti oskuskeeleõpetuses on eristatud mitut sobitussituatsiooni, nagu ,,noor keel, vana teadus" XXI sajandi algul on tekkinud huvi ,,vana keele ja vana teaduse"vahel .Neis kummaski süsteeemis on omad kindalad tavad see aga omakorda muudabki olukorra raskeks.Kuna vastamisi on keeleteadlaste loodud eesti õigekirjasüsteem ja geoloogide loodud stratigraafia.Nüüd tulekski leida teed, kuidas sobitada omavahel erialasüsteemi vajadused ja keelesüsteemi raames pakutavad vahendid.
Pam Morris võtab naiskirjutuse kokku järgmiselt: "Ühe tähenduse või identiteedi eitamine, keele lähendamine aistingute kehalisele materiaalsusele ning tungidel põhineva rütmi süntaksisse püüdmine oleksid Cixous´ järgi osa naiskirjutusest" (Morris: 150). Cixous väljendust, et naiskirjutus on "vulkaaniline", võib tõlgendada kui patriarhaadi status quo trotsimist, vastuhakku. Esitab ju écriture feminine väljakutse lakaanlaste sümoolse korra võimule. Lacani järgi on keelesüsteem kogu kultuuri koondav süsteem, mis on sünnitanud alistava Isa Seaduse - fallotsentrismi. Ema kaotus ja biseksuaalse kogemuse keelamine pagendavad inimesed sellesse süsteemi. Isaliku autoriteediga samastumine on poistele kompensatsiooniks, tüdrukutel seda võimalust ei ole. Nende subjektipositsioon on Freudi ja Lacani teoorias alati patriaarhaalse süsteemi suhtes marginaalne. Cixous' pakutavat naiskirjutust võib võtta ka omalaadse kompensatsioonina naistele.
Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile
Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile
Selle all võidakse mõelda struktuurisüsteemi kui kõrgemal asuvat normistikku (grammatika 1A), aga ka indiviidi poolt esimese keele omandamise käigus alateadlikult vastuvõetava grammatika avaldumisvormi ( grammatika 1B). Sel juhul räägitakse mentaalsest grammatikast. Need kaks väljendumisvormi on oma olemuselt erinevad. Esimene koosneb ühiskondlikest faktidest, teine struktuuride ja käitumisharjumuste representatsioonidest ajus. Keelesüsteem realiseerub lausungitena. Nende kogu nimetatakse korpuseks, mis peegeldab praktilist keelekasutust loova keelekasutusega. Grammatika 1 A olemust saab uurida ka introspektsiooni kasutades: uurija toetub oma keeleoskusele ja hindamisvõimele. Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2) on keele grammatika 1A süstemaatiline ja teoreetiline kirjeldus. Grammatika 2 toetub mingile
Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek's on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 4. Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Parsons: Ühiskonna ajaloo suund:
.. · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend zestid, miimika, pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: · häälikute süsteem keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest häälikutest · tähenduste süsteem keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest märkidest 4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel),
suunas. Keelesüsteemi ehitusest tuleneb, et keel on loov süsteem. Keeles on küll allsüsteeme, mis on piiratud või või mis muutuvad nii aeglaselt, et neid võib praktiliselt piiratuks pidada, kuid tervikuna on keel piiramatu. Tähtis on siiski tähele panna, et uusi sõnu ja lauseid ei saa teha ükskõik kuidas. On olemas reeglid, millest tuleb keelt kasutades kinni pidada. Neid reegleid on keele kõigil tasandeil. pele selle on reegleid ja tavasid, mis puudutavad keele kasutamist. Keelesüsteem koosneb niisiisi sümboleist ja nende seostamist ja kasutamist puudutavaist reegleist. Loomuliku keele tundemärkide alla uulub aga seegi, et keel koguaeg muutub. Niisiis võib loomulikku keelt määratleda kui kokkuleppelist, piiramatut hääliksümbolisüsteem8i, mille õppimiseks on sünnipärased eeldused vaid inimesel. Inimkeel on nii püsiv süsteem, et seda on võimalik teisendada ka kirjalikku vormi, ilma et arusaadavud oluliselt kannataks
keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele)
Nii grammatika kui ka leksikoloogia uurivad õigupoolest keeleüksuse vormi vahekorda tähendusega. Keeleteaduse haru, mis seab selle vahekorra uurimisel esiplaanile tähenduse (kas leksikaalse või grammatilise) nimetatakse tähendusõpetuseks ehk semantikaks. Keeleteadusehk lingvistika on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. 20. saj domneeris keele olemuse kohta Saussure'i keelesüsteemi autonoomsuse tees keelesüsteem ja keelekasutus on autonoomses lähenemises üksteisest lahutatud; keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist konteksutaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest (kriitika: keelesüsteem kui abstraktne idealisatsioon), lähenemist nimetatud autonoomseks keeleteaduseks. Oluline lingvistiline rakendusala on keel(te) grammatikate kirjeldus, mis põhineb üldisel grammatikateoorial ja semantilisel teoorial. Teine sellega seotud oluline ala on
Laenamine 19.sajand oli võrdlev-ajaloolise ja laiemalt ajaloolise ehk diakroonilise keeleuurimise võidukäigu sajand. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). autonoomne: keel on omaette, pole vaja kuhugi „välja“ vaja uurima minna. Keel on süsteem, kõne on see kuidas inimene seda süsteemi kasutab. Hetkel uuritakse kõnet ning selle kaudu otsustatakse milline on süsteem. Süsteemi ennast ei näe. St keelt uuritakse kõne kaudu,. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes (parole)
• Strukturalistliku keeleteaduse ja sotsiaalteaduse seosed Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek’s on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) • Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi-
• elustuma ’ellu ärkama; virguma, elavnema’ Paronomaasia Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o. sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm. johtuv kõlasarnasus. Tähenduskirjeldus Tähenduskirjeldus peaks silmas pidama järgmisi aspekte: • kirjeldatav denotaat (ekstensioon) • tavateadmine denotaadi kohta (intensioon) • kasutaja (kõneleja või kuulaja) • kasutussituatsioon • kasutatav keelesüsteem Kitsas ja lai tähenduskirjeldus • tähenduskirjelduse kitsad mudelid püüavad hõlmata vaid denotaadi olulisimaid, eristuvamaid omadusi • laiade mudelite puhul pööratakse tähelepanu ka entsüklopeedilisele teadmisele, arvesse võetakse ka konnotatsioonid ja stilistilised karakteristikud Lekseemi sisestruktuur Leksikoniüksuse sisestruktuur hõlmab järgmisi komponente: • foneetiline kuju (fonoloogilised tunnused) • grammatilised tunnusjooned
kehtivatena. Kuigi me teame, et raadiot ja televisiooni ei olnud keskajal olemas, siis niipea kui nad loodi, on nad meie jaoks alati olemas olnud ning kuigi dinosaurused on välja surnud, on and meie teadvuses ikkagi olemas. 18. Mille poolest erinevad Edmund Husserli järgi reaalsed, ideaalsed ja „vaimuga laetud“ objektid? [Kultuurifilosoofia, lk 59] Reaalsed objektid on loodustlikud, materiaalsed nähtused. Ideaalsed objektid ehk vaimsed objektid on mõisted, tähendused, keelesüsteem, kunst, arusaamad, väärtused, religioon, mittemepiiriline reaalsus, mis kehtib siiski objektiivselt kultuurilise omailma liikmetele. Vaimuga laetud objektid konkreetsed materiaalsed objektid, msi kannavad endas vaimseid objekte, nagu näiteks raamatud. Kultuur võib olla vaimuga laetud objektide kogum, mis kuulub ühe ühiskonna juurde. 19. Mida tähendab, et keel on kogemust võimaldav struktuur? [Kultuurifilosoofia, lk 66]
No see, mida eristadada, kõnet, kühemehhanisme jne. Tõstatati probleem katsetes, et uuriti,mis meie peas toimub. Ja mis imeasi see verifitseerimine on? ära tunda õige/vale, on see! (ehk mis sobib, mis ei sobi), Verif. on olulin, et sooritada enesekontrolli, et viga/vale ära tunda. Meie jaoks oluline veel see, et indiviuaalne keel ja päris keel ei ole üks.üheses vastavuses. ET keegi ei tea kõiki sõnu sõnaraamatust, Aga need on ometi olemas. Õpetatatkse küll keelesüsteem, aga funkid jäävad unarusse. Keelefunktsioonid: ET keele üksuste vahel on 2 laadi seosed, millest tulenevad kaks rõhku/operatsiooni. Nt mööbli nmetuste hulgast valid, mis on laud,mis on tool. Aga nüüd pean selle lauses/teksis midagi millegagi siduma. Nt üksasi on jalg, teine asi on toolijalg. Oluline asi on muuteoperatsioonid st me ei pea pärhe õppima üht standardlauset, vaid peame oskama seda muuta jnejne erinevates kontekstides ehk eriviisil väljendada mõtet!!
tsiteeritakse. rõhutatakse. märgitakse etnilist kuuluvust. selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja. Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama). 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). Metafooriteooria – kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem
psühholoogilisena. Sassure põhiline idee on see, et näiteks sõna kass ei ole mitte mingisugust sisulist tähendust sellega keda me ette kujutame või mida see sõna tähendab. Näiteks sõna suur ja väike neil ei ole olemuslikku tähendust. Pole kindlat vastavust tähistaja ja tähistatu vahel, sellel on kindel kultuuriline kokkulepe. 18.03.2015 Saussure- Langue-keelesüsteem, keele struktuur, grammatika ja parole-kõne, üksik kõneakt. Malemäng- mäng millel on reeglid ja teatud nupud, kui me hakkame malet mängima, siis tekib struktuur ja reeglite kogu. Parole võib kasutada sõna heterokeene. Tema tahtis uurida keele üldist struktuuri. Parole võime uurida täna Languele, aga Languet saame uurida iseseisvalt. Me näeme hobust ja me saame aru hobususe ideest. Diakrooniline keele
· Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises. Mikrosotsiolingvistika keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud. 23. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). Metafooriteooria kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem
(nt viipekeel) Keelemärk (nt õppejõud) tähistab mingit keeleosa, maailmanähtust, üldistab. Sümbol on konkreetne (nt nimi ). · Keelemärgi funktsioon- väljendada tähendust, nt nimi, aga nt foneem eristab tähendust(nt K|ool vs T|ool) · Süsteem ja allsüsteemid- kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes. Igal süsteemil on struktuur. Madalaim tasand on foneemide tasand, see on kõige keelespetsiifilisem, siis morfeemide tasand jne. Keelesüsteem kirjeldab, mis on keeles võimalik. Lapsel hakkab keele omandamine keelesüsteemi omandamise tasemel. Keelenorm piirab keelesüsteemi võimalusi, nt mida eestlane oma kõnes rääkides kuidas rakendab. Puudega laps eksib süsteemi vastu. Raamat on lauas/laual (eksib keelesüsteemi vastu, alalütlevas peab olema). Raamat on laudal (valesti valitud sõnatüvi, pmst keelesüsteemi on õigesti kasutatud, aga me ei räägi nii, me muudame tüve ära teatud käänetes)
tüvi, järelliide, lõpp), sõnaliigi ja käände või pöörde. Sihtgrupp morfoloogiliste kategooriate üliõpilased, arvutite automaatanalüüs, programmid. 102.Indoeuroopa keeled - PABERIL 103.Uurali keeled - PABERIL 104.Teised tähtsamad keelkonnad (peate oskama nimetada mõnd keelkond, madalamaid tasandeid ei ole vaja) uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 105.Viipekeel - loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada keelelist suhtlust saatvate zestide ja miimikaga. 106.Mis on põhitunnus mis eristab konsonante ja vokaale? -Konsonantide hääldamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus, vokaalid puhul väljub õhk aga ilma takistusteta. Vokaalid on häälikud, mis moodustatakse häälekurdude osalusel ja nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistuseta välja.
seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) Kokku saab nendest langage kui üldine inimvõime, st abstraktne iseseisev
seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi "mustrimuutujad"?
seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”?
D. E. Schleiermacher (1768-1834), luterlik teoloog, Berliini ülikooli õppejõud, Platoni teoste tõlkija. Hermeneutika ja kriitika, eriti seoses Uue Testamendiga (1838). Enne: tekst on mõistuspärane nähtus. Sch: teksti mittemõistmine on põhimõtteline ja mõistmine on alati vaid osaline. Hermeneutika on võõra individuaalsuse mõistmine. Tähelepanu tuleb koondada tervikule, mitte vaid tumedatele kohtadele. Kaks astet: 1)grammatilis-keeleline tõlgendus. Igas keeleaktis peegeldu kogu keelesüsteem. 2) psühholoogiline tõlgendus: autori mõtlemise mõistmine. Iga isiklik mõtlemine peegeldab suuremat kultuuri või ajastu mõttemaailma. Võõraste mõtete mõistmine on võimalik vaid konteksti tundmisel, teosesse sisse ja kaasa elamisel. W. Dilthey (1833-1911) Sissejuhatus vaimuteadusesse 1833, Hermeneutika tekkimine 1900. Temale kuulub loodus- ja vaimuteaduste selge eristamine. Looduteaduste võidukäigu ajal astus Dilthey välja humanitaarteaduste kaitseks. Vaimuteadustel on
rahvuskeeleks ja sellena püsimine on hea näide keele tähendusest rahvuse indentiteedile. Etniline identiteet ehk teatud rahvarühma kokkukuuluvus-tunne põhineb oluliselt vastava keele valdamisel. Kes ei valda keelt, on võõras. · keelest on saanud inimese mälupikendus kollektiivne mälu, millesse kasulik info on kodeeritud eelkõige sõnade ja nende tähendustena · keeleline suhtlus ja keelesüsteem on andnud inimkonna vaimsele ja sotsiaalsele arengule uued proportsioonid vabaduse. Bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles kognitiivne teadmisega seotud ajustruktuurid ja protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks 6. Mis on nimi? Indiviidi identiteedi juurde, isegi isiksuse mõistesse, kuulub oluline mina-tunnet formeeriva tunnusena nimi, mida
keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks antud allkeeles. Seega võime jagada keele kaheks pooleks: ühele poole jääb normikeel, teisele poole kõik muud allkeeled, mis pole normikeeled. Sealjuures näeme, et normikeel erineb ülejäänud allkeeltest põhimõtteliselt: ta on teadlikult konstrueeritud nähtus, sel ajal kui muud allkeeled on spontaanselt arenevad, muutuvad, kujunevad nähtused. Normikeel on keelesüsteem, mis pannakse paigale ja rakendatakse tekstide tegemisel. Muud allkeeled on aga tekstipraktikast välja üldistatud nähtused. Seoses sotsiolektidega on oluline rõhutada seda, et normikeel ei ole mitte kogu vastav keel vaid ainult üks allkeel teiste kõrval. St teised allkeeled ei ole mitte tema osad, vaid temaga keerukates suhetes olevad erinevad allkeeled. Teiseks on oluline rõhutada, et normikeel ei ole mitte keel, mida kõik kollektiivi liikmed mõistavad
tekitanud kujundskeemid (nt TASAKAAL, MAHUTI, KONTAKT). • Paar näidet mõistestuse rollist: • samale referendile võidakse viidata erinevatel täpsuse tasanditel (loom, koer, spanjel; minu õde, Mari, sekretär); • situatsiooni kirjelduses võib sisalduda dünaamilise mõistestamise strateegia, nt. staatilise situatsiooni kirjeldamine dünaamilise tähendusega väljendite abil: See maantee läheb Tallinna; Juba Tartus hakkas lund sadama. • Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). • Grammatika on keeleüksuste ehk valmis tervikuna kasutatavate väljendite organiseeritud tervikkogu.
Keeleteadus ja strukturalistlik pööre Ferdinand De Saussure (1857-1913) rajas tänapäevase keeleteaduse ja sellest tulenevalt mõjutas fundamentaalselt 20. sajandi humanitaarteadusi. Sarnaselt 19. sajandil noorgrammatikute nägemus keelest - laenamine, muutus ajas. Saussure'i monograafia indoeuroopa keeltest (1897) kukutas nad jäädavalt. Keeleteaduse objekti - keelt - saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Keel sõltub sotsiaalsetest tingimustest. Kõne aktualiseerib kollektiivsel tasandil eksisteerivad keelt, keele reegleid. Nagu male: malereeglid ja partii.
annaabi.ee 
