Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul (0)

Sarnased õppematerjalid

190

pdf

Õiguse üldteooria

küsimus õiguse eksistentsialistlikust tähendusest – inimese olemise mõttekusest, inimese mõttekusest – esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksist vapustustega, surm, Ukraina kriis jne. Lisaks eelmainituile on õiguse filosoofial veel 2 sõltumatut probleemi, mis selle alaga tegelejate meeli läbi aegade erutavad: 1) õigluse küsimus – vastuse otsimine eetiliselt (moraalselt) õigele käitumisele õiguslikult reguleeritud inimkäitumise sfääris; 2) riik – mis on riigi ülesanded, eriti õigusloome vallas. Ka riigi temaatika kuulub lahutamatult õiguse filosoofia esemesse.  Õiguse filosoofia struktuur võttes aluseks olulisemad tunnetusprobleemid. Sellele küsimusele on vastatud juba eespool. Tuleb tuletada õigus-filosoofia probleemidest.

Õigus

269

docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

.....................................................................................152 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE..........................................................................................156 RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED...........................................................................................156 Riigiteooriad.............................................................................................................................158 Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus.......................................................................................162 Õiguse tunnused........................................................................................................................165 Õiguse ülesanded......................................................................................................................165 Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline?............................................................167

Õiguse alused

147

docx

Eesti XX sajandi algul

pöördunud tsensori poole, vaid ise tegelesid sellega.  4) Vabastati arreteeritud isikud. ESDTÜ- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühistu. 26. novembril pandi alus Liberaaldemokraatliku parteile "Eesti rahvameelne edu erakond", "ERE", esimeheks sai Jaan Tõnisson. Eesti keele õpetuse sisseseadmine koolidesse ja Tartu Ülikooli. ERE liikmeskond jäi väiksemaks kui ESDTÜ, sellega oli liitunud aasta jooksul 1000 inimest. 1905. a lõpukuudel hakkasid tegutsema ülevenemaalised parteid "Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei"- Mille populaarsus tõusis Tallinnas. Jätkuvalt takistas nende kahe organisatsiooni ühinemises "Kas on vaja iseseisvat parteid või on vaja jääda üle venemaaliseks parteiks?". ~ 1000 liiget. Tartus, Tallinnas, Narvas hakkasid tegutsema sotsialistide revolutsionäärid. 17 oktoobri liit ehk oktobristid hakkasid tegutsema. Liivimaa kubermangus tegutses Balti

Ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19. sajandil aga innovatsioonide levik kiirenes tunduvalt

Sotsiaalteadused

Kommentaarid (0)