Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjandusteooria ning ajalookirjutus (0)

1 Hindamata
Punktid
Kirjandusteooria ning  ajalookirjutus
Selles   artiklis   Hayden   White   kirjutab     kirjndusteooria   tähtsusest    ajalookirjutuses .   White 
rõhutab J. Barzuni sõnu, et ajalugu "saab ainult lugeda", aga lugeda saab seda alles siis kui see 
on enne üles kirjutatud. White rõhutab, et iga ajalugu on eelkõige sõnateos, mingi kindla 
keelekasutuse    saadus    ning   seega   tuleks   seda    esmalt    analüüsida   kui    keelelist    ehitist. 
Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele 
ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased 
kasutavad   samu   kujundiloome   võtteid   nagu   ilukirjanikud.   Need   teevad,   nende   teosed   ka 
sümbolehitistena    loetavaks ,   sündmuste   jadale   antakse    süžee    struktuur,   mis   toimub   pigem 
troobiliste   kui   loogiliste   diskursiivvõtete   abil.   See   võimaldab   teha   ka   ajaloodiskursusele 
topoloogilise analüüsi. 
Troobid:    metafoor ,   metonüüm,   sünekdohh     ja    iroonia    võimaldavad   ajaloodiskursusi 
klassifitseerida täpsemalt ning selgemani mõista, kuidas need sarnanevad ja isegi kattuvad 
väljamõeldud   narratiiviga.   Narratiiv   on   olnud   ajalooteooria   üheks   tähtsamaks   vaidluse 
teemaks.   On   vaieldud   erinevate   narratiivi   suhete   üle   näiteks   teadusega   ning   müüdi   ja 
ideoloogiaga.   Viimasel   ajal   on   esile    kerkinud    kriitika   just   seoses   müüdi   ja   ideoloogiaga. 
Sande Cohen on kritiseerinud narratiivset teadvust kui puhtreflektoorset ja "desintellektiivset" 
mõtlemislaadi   ning    teoreetilise    mõtlemise   pidurit   humanitaarteadustes.   Kuid   narratiivile 
leidub ka palju toetajaid ning seda on hakatud  tunnustama  mitte kui tühipaljast vormi, vaid 
kui teatavat  laadi  diskursust, mille sisu ongi vorm.
Narratiivi ja ajaloo  vahekord  tõstatab kirjandusajaloos esile tähtsa probleemi: kirjandusliku 
modernismi ja realismi vahekorra selgitamise. Paljude arvates loobuti üleminekul realismislt 
modernismile   narratiivi    vormist    kui   ka   huvist   ajalootõeluse   kujutamise   vastu.   White   aga 
väidab,   et    modernism    ei   hüljanud   narratiivsust,   ajalugu   ega   realismi.   Modernism   avastas 
narratiivis   keelelise   ja troobilise   sisu,  mis   võimaldas  esitada  ajalugu  mitmemõõtmelisena, 
mida 19. sajandi  realism  ei suutnud nii hästi teha. See näitab, et moodne kirjandusteooria on 
ühtlasi ka ajalookirjutuse teooria.
Kirjandusteooria ning ajalookirjutus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ltiik Õppematerjali autor
Hayden White'i artikli "Kirjandusteooria ning ajalookirjutus" kokkuvõte.,

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus kirjandusteadusesse
42
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja zanritest Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele) Erinevate zanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine, Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima Aristoteles "Tõlgendusest" ( , De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Küsimused: Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust?

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool
31
docx

Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool

 Süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, kirjanduspraktikatest ja žanritest  Võime tajuda tekstides sisalduvat intertekstuaalsust (viiteid teistele tekstidele)  Erinevate žanrite analüüsimeetodite (nt. narratiivianalüüs, värsiõpetus) ja kirjanduslike võtete (nt. metafoor, metonüüm, iroonia, paradoks) tundmine,  Intuitsioon , võime tajuda kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Analüüsipraktika, mis  on teadlik enesest kui teatud tüüpi metodoloogiat  ning on võimeline selle metodoloogia(te) üle reflekteerima ja neid problematiseerima  Aristoteles “Tõlgendusest” (Περὶ Ἑρμηνείας, De Interpretatione,350 eK). Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis?  Küsimused:  Kuidas eristada õiget ja valet, kvaliteetset ja mittekvaliteetset tõlgendust?

Keeleteadus
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

Selle eest on see romaan aga kindlasti kujunduslikult parem. Keskmisest kirjanike põlvkonnast Undi ja Unduski kõrval on väga oluline ka TOOMAS RAUDAM. Ta on kirjutanud väga palju jutukogusid, romaane ja paar esseistikat koondavat kogu. Raudami puhul võiks sümboolselt välja tuua tema esikraamatu pealkirja ,,Anti jutud" (1983) ­ peategelaseks poiss nimega Anti ja hetki Anti lapsepõlvest need jutud vaatlevad. Küsimus aga selles, et me saame seda pealkirja lugeda ka teistmoodi ning siis osutab pealkiri ka hoopis teistsugusele jutukirjutamise praktikale. Mõnes mõttes 1983 aasta seisuga Raudami stiil vastandub toonasele nõukogude kirjutamislaadile. Oma eeskujudena on Raudam maininud kirjanikke nagu Proust, Nabokov, Joyce. Kõi need kolm on taaskord väga erilised autorid ja sellest lähtuvalt on ka Raudami stiil eriline. Raudam jälgib oma tegelaste psühholoogiat väga üksikasjaliselt ­ süvapsühholoogiline vaatlus, mis ühendatakse küllaltki

Kirjandus
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

2. Mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelsoni traagiline lapsepõlv ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (psühholoogiliselt väga intensiivsemalt kujutatud sõja järgseid valikuid ja valu. Traumakirjandusele omasest puruneva perekonna kujundist lähtuvalt tõstatakse metsavenna loo raames üles lähiajalugu puudutavad mahavaikitud küsimused. Reeturi ja kangelase motiivi kasutamine näitab ametliku ajaloopildi võimalikku ekslikkust ning ajaloolise tõe sõltuvust poliitilistest ja ideoloogilistest hoiakutest), Sofi Oksaneni romaanid, eelkõige ,,Puhastus", Andrei Ivanov vene kogukonna trauma kogemus romaanis ,,Peotäis põrmu"). Ekstreemsed kogemused surutakse alateadvusse ja neid ei taheta meelde tuletada, sest need tekitavad piinlikkust, elustavad sündmustega kaasnenud valutunde ja hirmu. Kuid mälestus neist sündmustest jääb ometi inimest häirima või ,,kummitama". Need üleelamised võivad

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun