Suhtlemine (0)

Mis on suhtlemine ? Inimeste ühise tegevuse oluliseks oskas on suhtlemine: teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi, kujundatakse ja rahuldatakse vajadusi. Suhtlemisel rahuldab inimene oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks.
Suhtlemisel eristatakse kolme külge: 1) teise inimese tajumine , hindamine ja mõistmine; 2) teabe vahetamine ja 3)teiste inimeste mõjutamine.
Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavat üle teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massiteabevahendite – raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu.
Millised on siis need suhtlemis vahendid, mille abil teavet edasi antakse ja teisi inimesi mõjutatakse? Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel kui teatud märgisüsteem. Keel on oma olemuselt ühiskondlik nähtus: sõnad, nende kasutamisel ja seostamise reeglid on ühised kõigile antud keelt kõnelejaile. See võimaldabki keele abil suhelda.
Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt teisejärguline tähtsus. Siia kuuluvad telegraafikeel ehk morse , laevastiku lipukeel, valgusfoori keel. Taolised on ka matemaatilised , füüsikalised ja keemilised sümbolid, mis moodustavad omamoodi erialakeele.
Omapärane valdkond on mittesõnalised suhtlemisvahendid – näoilme ja keha-, eriti käteliigutused. Mittesõnalised suhtlemisvahendid aitavad keelelist suhtlemist täpsustada, ilmekamaks muuta, mõnikord koguni asendada .
Suhtlemine on arenenud käsikäes inimese kujunemisega, töö ja kõne arenguga. Inimestevahelise koostöö vormid tööprotsessis nõudsid järjest ulatuslikumat tõukejõudu, mille mõjul ahvi aju pikkamööda on muutunud inimajuks (F. Engels ).
Suhtlemisel aitavad suuresti kaasa niisugused psüühilised nähtused, mida nimetatakse samastamiseks ehk identifitseerimiseks ja kaasaelamiseks ehk empaatiaks. Samastamisel asetab üks inimene end mõttes teise olukorda, võtab omaks tema mõtted ja seisukohad. Kaasaelamine puudutab tundmuste valdkonda – üks inimene hakkab tundma samu tundmusi ja samal viisil kui teine.
Empaatial põhineb kunsti psühholoogiline mõju: vaataja, lugeja hakkab läbi elama samu tundmusi nagu raamatu, etenduse või filimi kangelane.
Suhtlemisraskused .
Inimese suhtlemisoskus on mingil määral sünnipärane, kuid kaugeltki mitte täielikult. Siin on paljugi, mida võib õppida ja omandada elu jooksul.
On selge, et mitte kõik temperamenditüübid ei suhtle ühesuguse edukusega. Koleerikul raskendab suhtlemist tema ägedus, flegmaatikul loidus ja melanhoolikul kartlikkus. Temperamenditüüp on aga sünnipärane ja tema põhiolemust me muuta ei saa. Aga kui inimene teab ise oma nõrku kohti, siis võib ta neid asendada oma temperamenditüübi tugeva joonega , mis on suhtlemisel kasuks. Koleerikul on selliseks jooneks energilisus, flegmaatikul ustavus, melanhoolikul tähelepanelikkus ja tundlikkus.
Sageli takistavad suhtlemistinimeste eelarvamused . Ollakse kindlad, et kõik punapead on halva iseloomuga ja kõik mulgid kitsid. Tegelikult tuleb inimest suhtlemise käigus põhjalikult tundma õppida, mitte aga läheneda talle valmis eelarvamusega.
Muidugi võib ka eelarvamus olla põhjendamatult positiivne – kõik prillidega inimesed on targad.
Suhtlemisel aitavad kaasa ühine töö ja raskuste ületamine.Ühise ülesande vastutusrikkuse tunnetamine lähendab inimesi omavahel.
Hea tuju ja huumorimeel on kindlad vahendid, mis suhtlemist soodustavad. Hea suhtlemisoskus aitab aga ennetada konflikte.