Füüsika: Soojusnähtused köögis (0)

SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS

Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis.
Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet.
Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus.
Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks.
Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht .
Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need lained neelduvad toidus, kus on vee molekule. Need on polaarsed ja hakkavad laine elektrivälja taktis võnkuma. See võnkeenergia muutub soojuseks ja kuumutab toitu. Ahi ise ei kuumene, vaid töötab elektri abil.
Vanemate gaasipliitide süütamiseks tuleb appi võtta tikk . Kui tikk süüdata, siis tiku ja tikutoosi vahel toimub nii suur hõõrdumine, et selle temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema.
Kui väljas on temperatuur madalam kui toas ja köögis keedetakse vett, siis on õhku läinud väga palju veeauru.
Kartulid on toorena kõvad. Kui nad ära keeta, siis muutuvad nad pehmeks . See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide kineetiline energia ning ka kiirus.
Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale selle kasutamist tilkuma. Vesi tilgub seetõttu, et kuna ta on vedelik ja temas esineb ka pindpinevusjõud .
Eelnevate näidete põhjal võib järeldada, et köögis leidub palju erinevaid ja huvitavaid füüsikalisi soojusnähtusi.