1.Mis
on pasta ja millest valmistatakse?
Pasta
on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus,mis
valmistatakse veest ja jahust.
2.
Mis on makaron ?
Pasta
on üks arvukatest pastaliikidest.
3.
Kui palju võetakse pasta keetmisel 100 g kuivaine kohta vett?
1L
4.
Pasta keetmise põhimõtted ja erisused (+ohud):
Pasta keedetakse suures potis ja rohkes vees. Arvestatakse 100 g pasta
kohta 1 l vett. Vesi peab olema suhteliselt soolane, et pasta
kastmest maitseid endasse imades ei muudaks kogu toitu maitsetuks.
Kvaliteetsele pasta, rohkes vees keetmisel. ei ole vaja õli lisada.
portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid 10 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 10 bruto 1 värske kapsas kg 0.234 20 0.188 2.340 2 hakkliha (jahutatud) kg 0.085 0.085 0.850 3 mugulsibul kg 0.016 16 0.014 0.160 4 pikateraline riis kg 0.016 0.016 0.160 5 vesi (riisi keetmiseks) l 0.050 0.050 0.500 6 puljongimaitseaine kg 0.000 0.000 0.000 7 sool kg 0.000 0.000 0.000 8 piprasegu kg 0.000 0.000 0.000 9 hakklihamaitseaine kg 0.000 0.000 0.000 10 toiduõli l 0.003 0
pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks. Piirkondades kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Seda haigust esineb 2 korda sagedamini naistel kui meestel. Nisus, rukkis, odras leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakia haige peensoole limaskest. Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub
porobiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all. Võib kasutada laktoosivaba piima. Tsöliaakia gluteenitalumatus e. teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet. Selline dieet on tuntud ka gluteenivaba dieedina. Piirkondades, kus toiduteraviljaks on riis, mais või hirss, tsöliaakiat ei esine. Tsöliaakia esineb ligi 2 korda sagedamini naistel kui meestel. Nisus, rukkis, odras leiduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakia haige peensoole limaskest. Sel põhjusel on häiritud vajalike toitainete imendumine. Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on:
Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63 Alkohoolsed joogid 65 5. Menüüde koostamise alused 74 Menüü mõiste ja terminid menüüdes 74 Menüüde koostamise põhimõtted 80 Menüüde tüübid 82 Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95
Kõik kommentaarid