Mehhiko rahvusköök (0)

Mehhiko
rahvusköök
Koostaja
LIPP VAPP
Üldinfo
·Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandril. Ta piirneb põhjas USA-ga ning
lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belizega. Läänes piirneb riik Vaikse
ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja
Kariibi merega. Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km²,
saarte pindala 5127 km² või 5073 km². Mehhiko on maailma riikide seas pindalalt 14.
kohal.
·Tänapäeval moodustavad indiaanlased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu
kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid ­ indiaanlaste ja hispaanlaste
järeltulijad.
· Läänemaailmas jätkuvalt populaarsena püsiva Mehhiko köögi juured on maiade,
asteekide ja teiste iidsete indiaani hõimude toidukultuuris.
· Mehhikol on vedanud nii esmaklassiliste toiduainete külluse poolest kui ka inimeste poolest, kes
oskavad toiduvalmistamise kunstis saavutada tõelisi maitseelamusi. Mehhiklased, kasutades
toiduainete töötlemiseks kõikvõimalikke erinevaid meetodeid, on koostanud tähelepanuväärse
"entsüklopeedia" kõige erinevamate maitsenüanssidega roogadest. Mehhiko kööki
iseloomustavaks tunnuseks on toidule lisatavate maitseainete isuäratav aroom, mis räägib
erinevate maitseomaduste rikkusest
· Siiski on vale arvata, et kõik mehhiko toidud on teravad ja ülepipardatud. Mõned neist on vägagi
õrnad ja mahedad, et mitte kaotada kõrgekvaliteediliste koostisainete ainulaadset aroomi. Kui
maitseaineid lisataksegi, siis väga mõõdukalt, et säiliks toidu pehmus ja harmoonia. Ka nendest
toitudest, mis sisaldavad tshillipipart, valmistatakse mitme erineva vürtsikusastmega variante,
kuidas kellelegi meeldib.
Üks mehhiko toitude vaieldamatu eelis seisneb selles, et neid on ka kodustes tingimustes lihtne
valmistada: retseptid on lihtsad, peaaegu kõiki koostisaineid (välja arvatud mõned erandid) on
võimalik müügilt leida, ei ole liiga keerulisi garneeringuid ega dekoratiivseid elemente.
Toiduained
· Puuvilju ja nende saadusi tarvitatakse rikkalikult ning
mitmekesiselt.teraviljadest on esikohal mais ja nisu,
tärklise allikana kasutatakse ka maniokki. Rohkesti
süüakse ube ning riisi.
· Liha valik on laialdane: toite valmistatakse nii sea-,
veise-, lamba-, kodulindude kui ka hobuselihast. Mere ja
jõgede ääres kasutatakse palju kala- ja teiste
mereloomade liha ning teisi saadusi.
Maitsestamine
· Toite vürtsitatakse kohalike vürtsidega väga teravalt. Eriti
hinnatud on mitmesuguste vürtside segud niihästi
pulbrina kui ka püdelate segudena. Viimaste põhiaineks
on sageli paprika, tomatipüree või sojakaste. Soola
kasutatakse tagasihoidlikult.
Toitudest
· Ühepajatoite, milles liha köögiviljade ja maisi või
kuivatatud kaunviljadega koos keedetakse,
valmistatakse loendamatuis kombinatsioonides. Ühine
on see, et need kõik väga palju ning mitmekesiseid
aineid sesaldavad. Riis keedetakse enamasti eraldi.
· Magustoiduna süüakse peamisel puuvilju ­ apelsine,
mangosid, virsikuid jt, kuid valmistatakse ka kuumutatud
toite munadest, pähklitest, puuviljadest ja suhkrust. Tihti
lisatakse toitudele pruuni, rafineerimata suhkrut. Selle
maitse erineb valgest suhkrust. Tarvitatakse ka melassi.
Tortiljad Mehhiko ja Tex-Mex köögis
· Tex-Mexi enchilada (entshilada) on üleni täidisega kaetud, seejärel rulli keeratud ja
lõpuks kastmega kaetult üle küpsetatud pehme tortilja. Mehhikos pannakse
enchilada-täidis lihtsalt kahe tortilja vahele.
· Flauta (flau'ta) ehk flööt on ümber vähese lihatäidise toruks keeratud ja pannil
pruunistatud tortilja.
· Fajita (fahhita) puhul on tortilja kolm külge volditud taskuna ümber liha-salsatäidise,
neljas külg on lahtine; meil nimetatakse seda pakkimisviisi räpiks.
· Kui täidis on tortiljaga ümbritsetud nagu suletud kirjaümbrik, on see burrito (burito).
Õlis keedetud burrito saab nimeks chimichango (tshimitshango).
· Taco (tako) on sõrmesuupiste, mis koosneb tortiljast ja kastmega segatud lihast.
Krõbe maisitortilja praetakse tako saamiseks õlis u-kujuliseks, pehme nisutortilja
keeratakse ümber täidise rulli.
· Quesadilla (kesadija) on tortilja pooleksvoltimisel saadud sändvitsh (topeltvõileib),
mida müüakse ja süüakse tänaval kuumalt või külmalt; täidiseks tavaliselt hapukoor,
juust ja roheline tshilli.
· Tostada (tosta'da) on lahtine tortiljavõileib, katteks ülepraetud oad või salatileht, juust
ja lihalõik.
Söögikombed
· Toidusse ja söömisesse suhtutakse Mehhikos tõsiduse ja
austusega. Argipäevane põhisöömaaeg leiab aset hilisõhtul ning
algab tavaliselt supiga, mis peaaegu alati sisaldab tomatit ja
spagette ning sageli tortiljaribasid. Supile järgneb taldrikutäis riisi või
keedetud spagette ja alles pärast seda tuleb põhiroog, mille üks osa
on traditsiooniline oahautis või pannil õliga üle praetud ja seejärel
kahvliga pudruks vajutatud oalisand punastest või pruunidest
ubadest. Järelroaks tuuakse lauale puuvili või magusa täidisega
tortiljad, väga armastatud on ka magusad tarretised, pudingid ja
mussid, mis sageli sisaldavad puuvilju, shokolaadi ja kaneeli.
Põhitoiduaine on mais, millest küpsetatakse õhukese pannkoogiga
sarnanevaid lameleibu ehk tortiljasid. (NB! Hispaanias tähendab
tortilla hoopis rohkete lisanditega munarooga). Tortilja leiab laialdast
kasutamist hautiste ja segude pakkimiseks, suupisteks, ribadeks
lõigatuna suppide sees ning muidugi ka lihtsalt leivana.