Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodusõda Inglismaal (0)

1 Hindamata
Punktid
Kodusõda Inglismaal
1643­1651
Inglismaa kodusõda jaguneb
kolme etappi:

• Esimene (1642­1646)
• Teine (1647/1648­ 1649 )
• Kolmas (1649­1651/ 1652 )


Põhjused
● Kuningas (Charles I Stuart) süüdistas 
parlamendi liikmeid reetmises
● Kuninga ja parlamendi tüli maksude 
pärast
● Kuninga soosiv suhtumine 
katoliiklastesse
● Puritaanide tagakiusamine 
kuningavõimu poolt
Konfliktide algus
● 1640 tungisid šotlased Põhja­
Inglismaale
● Uus parlamendi kokkukutsumine, nim 
Pikaks parlamendiks (kuni 1653)
●  Parlament  likvideeris  1641 . aastal 
Tähekoja, Kuninga Kõrge Komisjoni 
ning saatis laiali kuninga sõjaväe.
● „Suur remonstrants“
Pooldajad
● Kuninga pooldajad –  aadlikud
anglikaani  kiriku esindajad,  rojalistid  
e „ kavalerid

● Parlamendi toetajad – kodanikud, 
puritaanid . Eesotsas oli Oliver 
Cromwell
Parlament
Parlament koosnes kahest kojast:
● Alamatekoda – mille valis piiratud arv 
valimisõiguslikke mehi.
● Lordide koda, millel olid ülemkoja 
funktsioonid.
I kodusõja sündmused
1642 nõudis Charles I viie alamkoja li kme ja ülemkoja 
eesistuja  Lord  Kimboltoni arreteerimiseks, süüdistades 
neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises.

Suurim lahing Edgehil ´i küla juures 1642. Parlamendi vägede 
kaotus.

Propagandasõda kuninga ja parlamendi  toetajate  vahel, kus 
mõlemad pooled õigustasid enda tegevust.

Kavalerid val utasid Oxfordi.

1645. Naseby lahing

1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate 
vägede poolt.
II kodusõja sündmused

Charles I vangistati Wighti  saarele .

1648. aasta suvel tungisid šotlased Põhja­Inglismaale, üle kogu riigi 
rojalistide ülestõusud.

Prestoni lahing (17­19 august)

Päraparlament

Independendid , kelle juhuks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistide 
karmi  kättemaksu.

30 jan. 1649 löödi  kuningal  pea maha.

6. veb. kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja 
vabariik ehk  Commonwealth .

III kodusõja sündmused

Katoliiklikud mässulised  liitusid  rojalistitega, et seista vastu 
puritaanliku parlamendi vägedele.

1649­1652 vallutas Cromwell  Iirimaa .

Šotimaal liitusid rojalistid ja rahvusliku lepingu sõlmijad omavahel, 
sest nad ei kiitnud heaks kuninga hukkamist.

Šotimaale saabus  1650 . aastal ka Charles I vanem poeg, kes 
kuulutati kuningaks.

Rojalistid Šotimaal purustati.
Kodusõja tagajärjed
● Inglismaal piirati tugevalt 
kuningavõimu ning kehtesati I 
riigina Euroopas parlamentaarne 
monarhia .
● Kuningad pidid arvestama oma 
alamate soovidega.
Kasutatud kirjandus:
● Miksike

● Wikipedia

● Slideshare
              Aitäh!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Kodusõda Inglismaal #1 Kodusõda Inglismaal #2 Kodusõda Inglismaal #3 Kodusõda Inglismaal #4 Kodusõda Inglismaal #5 Kodusõda Inglismaal #6 Kodusõda Inglismaal #7 Kodusõda Inglismaal #8 Kodusõda Inglismaal #9 Kodusõda Inglismaal #10 Kodusõda Inglismaal #11 Kodusõda Inglismaal #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GreteLa Õppematerjali autor
Lühikokkuvõte kodusõjast Inglismaal (1643-1651).
1) Põhjused
2)Konfliktide algus
3)Pooldajad
4) Eri etappide sündmused
5) Tagajärjed

Sarnased õppematerjalid

Inglise kodusõda 17-saj
5
docx

Inglise kodusõda 17. saj.

Inglise kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642­1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa ning viimased rojalistid Sotimaal alistusid. Viimasel ajal jagatakse Inglise kodusõda tihti kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks:

Ajalugu
Inglismaa Kodusõda Referaat
16
doc

Inglismaa Kodusõda Referaat

Need sündmused tõid kaasa suuri muutusi Inglismaa riigikorralduses. Käsitletav teema on Inglismaa ajaloos murdelise tähtsusega, seega on materjal kergesti kättesaadav nii Internetis kui raamatutes. Töö eesmärk on ülevaate andmine kodusõja põhjustest, väejuhtidest, kodusõja käigust, tulemustest ja mõjust Inglismaa riigikorraldusele. 2 1. KODUSÕJA PÕHJUSED Kodusõja puhkemine Inglismaal oli 1641 ­ 42 aasta poliitilise kriisi otsene tulemus (4). Kriisi olid põhjustanud ülestõusud Sotimaal (1638) ja Iirimaal (1641). Sotimaal põhjustas protestantide ja rahvuslaste ägedat reaktsiooni Charles I toetus piiskoppide tugevamale võimule, kirikliku liturgia muutmisele, autokraatlik suhtumine Soti huvidesse ning kuningliku soosingu ebavõrdne jagamine. Kompromissi otsimise asemel jäi Charles I endale kindlaks. Puhkesid Piiskoppide sõjad (1639 ­1640).

Ajalugu
Inglismaa 17 -18-saj
8
ppt

Inglismaa 17.-18. saj.

· Absolutistlikud taotlused · Aktiivne, kuid ebaedukas välispoliitika (sõjad Hispaania, Prantsusmaa, soti mässuliste vastu) · Usulistelt veendumustelt toetas anglikaani kirikut (kuid polnud otseselt ei puritanismi ega katoliikluse vastu) · Konflikt parlamendiga (1629- 1640 "11 türanniaastat") · Kodusõda, 30.01.1649 kuninga hukkamine Inglise kodusõda 1642(40)-1649 · Kodusõja põhjused (vt. eelmine slaid) · Kodusõja pooled: KUNINGAS PARLAMENT ja OLIVER CROMWELL vana maa-aadel uusaadel, kodanlus anglikaani kirik puritaanid Põhja- ja Lääne-Inglismaa Lõuna- ja Kagu-Inglismaa (London) kavalerid ümarpead · Kodusõja etapid: ­ 1640-1642 ­ rahulik etapp (parlamendis) ­ 1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema

Ajalugu
Charles I
9
doc

Charles I

· Sissejuhatus..............................................................................2 · Noorus....................................................................................2 · Astumine poliitikasse.................................................................3-4 · Aastad ilma parlamendita...............................................................5 · Pikk parlament...........................................................................6 · Kodusõda ja hukkamine................................................................7 · Kokkuvõte................................................................................7 · Lisa .......................................................................................8 · Kasutatud kirjandus.....................................................................9 1 SISSEJUHATUS Charles I oli Inglismaa kuningas

Ajalugu
Inglismaa 1-19 sajand
16
docx

Inglismaa 1-19 sajand

8.saj · 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ­ ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 ­ Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 ­ algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 ­ Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 ­ Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh ­ Elizabeth I (valitses kuni 1603).

Ajalugu
Lühiülevaade Inglismaa ajaloost
11
pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

ristiusu. 8. saj 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ­ ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 ­ Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 ­ algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 ­ Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 ­ Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh ­ Elizabeth I (valitses kuni 1603).

Ajalugu
Valgustusajastu
10
doc

Valgustusajastu

". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume'iga, kuid elu lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu. Rousseau suri 1778. aastal. [1][5] 4) Immanuel Kant(1724-1804), kes oli saksa filosoof, defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Ta uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Kõlblus oli Kanti arust võimalik alus religioonile,

Ajalugu
Uusaeg
22
docx

Uusaeg

Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne. See kogu lükkas reformiprojekti tagasi. Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism ­ kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu ­ püssirohuvandenõu. Guy Fawkes ­ püüdis Inglise parlamenti õhku lasta. Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun