reisijateveol puudused • mugavus – reisija saab lugeda, pikutada, kui • raudtee enda ehitamine on kallis vaja tööd teha • raudteevõrk ei saa olla väga tihe, igale poole • ühendab üht linnasüdant teisega pole võimalik ehitada • ei ole parkimisprobleeme • sobib vaid suurte kaubakoguste (reisijate) • keskkonnasõbralikum (diiselküte või elekter) puhul • sõltub vähem ilmastikust ja hooajast(udu, libedus jne.) • pikemate vahemaade puhul odavam kaupade veol • sobiv rasketele, mahukatele veostele – süsi, tsement, nafta jne. • ohutum toksiliste ja ohtlike veoste puhul • vähem kulutusi teede korrashoiuks • tööviljakus on kõrge ja vedu omahin on odav On suur läbilaskevõime
Ladustamise põhjused Kauba- ja materjalivarude suurust määravad tegurid · materjali/kauba kättesaadavus · olemasolev laopind · kasutatav ladustustehnoloogia · tarbimise nõudlus · turuhindade stabiilsus Varustuse planeerimine - üksikute tooraine- ja kaubakoguste plaanipärane kindlaksmääramine vajaduste katteks. Ladude vajalikkuse tegurid: 1. Tooraine saamise kindlustamiseks 2. Oma tegevuse kindlustamiseks ebakindlate hankijate puhul 3. Pikad vahemaad transpordil väikeste partiidena põhjustavad suuri veokulusid 4. Etteaimamatult võib tekkida suur vajadus mõne kauba järele 5. Toorainet võib olla saada ainult osal ajal aastast 6. Ettevõtte tootmises võib sündida selliseid tooteid või jääke, millele ei ole antud hetkel rakendust 7
Inimeste ja tehnoloogiate juhtimine suurendab niigi tõsise väljakutse ulatust. Tehnoloogiad ja personal on ühest küljest olulised tegurid tarneahela juhtimise protsessi edu tagamiseks, teisest küljest aga tekitavad nad juurde nõrkusi ja haavatavust, suurendades võimalusi tarnete katkemiseks. Tarneahela riskid veonduses ja kaupades 4. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. 5. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt. Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid
· Võrdle kaubaveo ja kaubakäibe diagramme Eestis. Miks on need nii erinevad? · Analüüsige erinevate transpordiliikide eeliseid ja puudusi kaubavedudel ning tehke lühike kokkuvõte, millisteks vedudeks on vastav transpordiliik sobivaim. Analüüsil aitavad teid järgmised märksõnad: a) vedude kiirus b) vedude paindlikkus(võimalus valida vedude aega ja marsruuti) c) kaubakogused (sobib suurte, mahukate kaupade või väikeste kaubakoguste jaoks) d) rajatiste ehitamine (teed, terminalid, hooned jne.) e) tööviljakus (kas kaubakoguste edasitoimetamiseks on vaja teha vähe või palju tööd) 74. oskab tuua näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; sidevahendite kiire areng oli 20.sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, Massi- ja multimeedia kiire areng
tootmise ootel. ladude tüübid 3 Hoolduslaod- tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu laod- hoiustatakse valmistoodangut. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod. ladude tüübid 4 2. Kaubanduse laod Hulgilaod- enamasti maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluste ja kaubamajakettide keskladudena. ladude tüübid 5 • Jaotuslaod- vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. ladude tüübid 6 3. Logistikafirmade ja ekspedeerimisettevõtete laod Läbivooluterminalid- vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused
· Siinjuures on võimalik leida kompromiss tootmise ja kaubanduse erinevate strateegiate vahel, vedades tooted erinevatest tehastest kokku kontserni kesklattu, kus laaditakse igapäevaselt laia tootesortimendiga saadetised erinevatele klientidele. Konsolideerimine · Konsolideerimine kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. · Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eellõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. · Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate vaovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon · Distrubutsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. · Ühelt saatjalt saabunud saadetise lahutamine väiksemateks osadeks ja nende edastamine klientidele · Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige
marsuut, lühikeste vahemaade puhul kiire meretransport Odav, pole vaja Mahutab väga Aeglane, väikeste teid ehitada palju kaupa, kõige vahemaade ja odavam väikeste transpordiliik, vedu kaubakoguste tuleb odav puhul pole kasulik, sõltub looduslikest oludest, sadamate rajamine kallis Õhutransport Kiire Kiire, kopteriga Kallis, sõltub palju
SugavIaadimise peamiseks puuduseks on asjaoIu, et uhes riiulivahes on voimalik hoiustada ainult uht kindlat tooteartiklit. Teiseks oluliseks puuduseks on FIFO pohimotte kasutamise voimatus. Labivooluriiulite kasutamisel ilmnevad alljargnevad eelised: voimalik kasutada suure ringlemissageduse puhul alati toimib FIFO pohimote kaubad on hasti kaitstud ja vigastamiste risk on viidud miinimumi labivooluriiulite kasutamine muudab lao ruumikasutuse efektiivseks komplekteerimise kiirus on suur kaubakoguste taiendamine hoiukohtadel ei hairi komplekteerimist. Siirderiiulite kasutamisega on voimalik saada alljargnevaid eeliseid: suur ladustamise tihedus vaba juurdepaas koigile hoiukohtadele kaitstud hoiustamisruum minimaalne lao ruumala uhe alusekoha kohta lao 100%-lise taiteaste juures ei vahene kasitsemise efektiivsus. Karussell-tehnoloogia kasutamisel on voimalik saavutada efektiivsus ainult ruhmakomplekteerimisel. Tookoht voimaldab tootajale ergonoomilised tooasendid.
PUUDUSED: 25) Omahind tuleb kallis 26) Korraga saab vedada vähe kaupa 27) Teede ehitamine ja korrashoid kallis 28) Parkimisprobleemid 29) Suur keskkonnasaastaja 12 Veetranspordi eelised/puudused EELISED: 30) Merelaevadega saab vedada väga suuri kaubakoguseid 31) Vedu on odav 32) Tööviljakus kõrge PUUDUSED: 33) Tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korral 34) Võimalik kasutada vaid rannikuriikidel 35) Sadamate asukoht 13 Raudtee transpordi eelised/puudused EELISED: 36) On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus 37) Veod on regulaarsed 38) võimaldab vedada suuri kaubakoguseid 39) Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged 40) Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav PUUDUSED: 41) Kõrged terminalikulud.
19. Milline neist on kange alkohol? - 10 kraadi - 20 kraadi - 23 kraadi 20. Millist teravilja ei tohi süüa tsöliaakiahaige? - spelta - mais - riis 21. Näidatud märgistus pakendil tähendab: - lubatud kokku puutuda toiduainetega - lähimat söögikohta - joomist ja söömist 22. Mis on inventeerimine? - puudujäägi mahakandmine - arvel olevate kaubakoguste võrdlemine arvestuslike kaubakogustega - kaupade arvele võtmine 23. Noormees tuleb kassasse kaupade eest tasuma ning esitab pangakaardi väites, et see kuulub tema emale. Kuidas käitud Sina? - ei müü talle kaupa - küsid isikut tõendavaid dokumente, mis tõendavad, et kaart kuulub tõepoolest noormehe emale - usaldad noormeest ja müüd talle kauba 24. Kui pikk on tehnikakaupadel pretensiooni esitamise aeg?
Mis on kaubaalus? Kaubaalus on kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav kindlates mõõtudes raamistik, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale- ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. Aluste ajalugu Vajadus aluste järele tekkis majanduse ja tööstuse arenedes. Mahud kasvasid ja nii nagu muud majandusharud arenesid 20 sajandi alguses hakkas kasvama vajadus suuremate kaubakoguste liigutamiseks. Aluste areng võimaldas ökonoomselt liigutada suurtes kogustes kaupasid ühest kohast teise. Alus võimaldab hõlpsasti liigutada 1000 kg-seid aluseid ja koguseid. Igal aastal toodetakse umbes 500 miljonit alust aastas ja ainuüksi 2 miljardit alust on kasutuses Ameerika Ühendriikides. Aluste liigutamine Aluseid on võimalik liigutada väga erinevate tõstukitega ja tõsteseadmetega, sh. tõsteseadmetega, mida on võimalik inimese jõul.
lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks laod suurte kaubakoguste hoiustamiseks enne müügikampaaniate ja hooajamüügi alustamist laod katkematu tootmise kindlustamiseks tootmisettevõtetes suured toorainelaod tehaste varustamiseks, samuti tehase vahelaod selle erinevate tootmisüksuste vahel 15. Kaubamajakettide kesklaod on olemuselt jaekaubanduse laod sorteerimiskeskused hulgilaod konsignatsioonilaod 16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine
1.) Tootmisvahendite ja tarbekaupade massilist tööstuslikku tootmist. 2.) Senisest sügavamat tööjaotust ning töö spetsialiseerumist ja koopereerumist. 3.) Majanduse globaliseerumist. 4.) Inimeste massilist migratsiooni. 5.) Kosmose vallutamist. 59. Autotranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Autotransport on kõige mobiilsem transpordiliik (nn. uksest ukseni vedu). 2.) Peamine kasutussfäär on väiksemate kaubakoguste vedu keskmiselt 20 km kaugusele. 3.) Tööviljakus on väiksem, veo omahind kõrgem ja kütusekulu suhteliselt suurem kui teistel transpordiliikidel. 60. Raudteetranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsioon. kasutamissfäär. 1.) Raudteetranspordi põhiline kasutamissfäär on suurte kaubakoguste vedu ca. üle 400 km kaugusele. 2.) Raudteetranspordi kasutamist pidurdavad rongide koostamise suured ajakaod
1.) Tootmisvahendite ja tarbekaupade massilist tööstuslikku tootmist. 2.) Senisest sügavamat tööjaotust ning töö spetsialiseerumist ja koopereerumist. 3.) Majanduse globaliseerumist. 4.) Inimeste massilist migratsiooni. 5.) Kosmose vallutamist. 59. Autotranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Autotransport on kõige mobiilsem transpordiliik (nn. uksest ukseni vedu). 2.) Peamine kasutussfäär on väiksemate kaubakoguste vedu keskmiselt 20 km kaugusele. 3.) Tööviljakus on väiksem, veo omahind kõrgem ja kütusekulu suhteliselt suurem kui teistel transpordiliikidel. 60. Raudteetranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsioon. kasutamissfäär. 1.) Raudteetranspordi põhiline kasutamissfäär on suurte kaubakoguste vedu ca. üle 400 km kaugusele. 2.) Raudteetranspordi kasutamist pidurdavad rongide koostamise suured ajakaod
Peenkaubariiulid sobivad suhteliselt väikeste toodete hoiustamiseks. Riiulitele on tagatud alati vaba juurdepääs. Laiades riiulivahedes võib töötada üheaegselt palju komplekteerijaid üksteist segamata. Madala ruumi korral võib saavutada peenkaubariiulitega suhteliselt hea ruumikasutuse efektiivsuse. Suurtes ladudes kasutatakse peenkaubariiuleid ka läbi kahe ja kolme riiulikorruse. Tavaliselt toimub suuremate kaubakoguste üles-alla toimetamine sel juhul liftidega. 5. Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed.Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus, kuna mast liigub horisontaal asendis edasi-tagasi koos kaubaalusega, on tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt,tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2-3,2t. Mootori võimsused on tavaliselt 4-6kW ,hüdraulika
kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega. Murrangulised muudatused transpordi arengus ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemises tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel
– suurendab töökindlust; – alandab veohinda; – võimaldab transpordi paindlikkust; Kui 1980. aastal veeti konteinerites vaid 21% kõigist kaupadest, siis 2000. aastal juba 70%. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Meretranspordi eelised ja puudused Eelised: merelaevadega saab vedada väga suuri kaubakoguseid vedu tuleb odav, tööviljakus on kõrge Puudused: tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korral võimalik kasutada vaid rannikuriikidel sadamate asukoht http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bateaux_comparaison2.svg http://paula-maritime-english.blogspot.com/2011/03/types-of-merchant-ship.html Siseveetransport Head küljed • odav transpordiliik; • saab vedada suuri ja mahukaid kaupu (maake, puitu, vilja jmt) Negatiivne • saab kasutada vaid seal, kus on laevatatavad jõed; • jõgesid tuleb süvendada, sageli kanaleid rajada; • võrdlemisi aeglane;
kaubandustehingutelt võimalikult suurt tulu. Need otsused ja tegevused olid seotud eelkõige vedude kiiruse ja maksumusega, tagavarade hoidmise turvamise ning tehtud kulutustega enne müüki. Müügieelseks kaubavarude kaitsmiseks paigutasid kaupmehed tihti kaubad oma maja katusekorrusele. Enne ratta leiutamist veeti kaupu kandeloomadega. Vankrite kasutuselevõtuga sai võimalikuks suurendada veetavaid kaubakoguseid ühe veolooma kohta mitu korda. Jõeteed said suurte kaubakoguste edastoimetamisevõimaluseks pikal veoteekonnal. Seda võimalust kasutasid ka väejuhid, kavandades vägede liikumist jõgede lähedusse. Keskajal alustatud pikad meresõitud pidasid võimalikuks mandritevahelise mitmesajatonniste kaubapartiide transportimise purjelaevadega. Murrangulised muudatused transpordi arengus ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemises tekkisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel
– suurendab töökindlust; – alandab veohinda; – võimaldab transpordi paindlikkust; Kui 1980. aastal veeti konteinerites vaid 21% kõigist kaupadest, siis 2000. aastal juba 70%. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Meretranspordi eelised ja puudused Eelised: merelaevadega saab vedada väga suuri kaubakoguseid vedu tuleb odav, tööviljakus on kõrge Puudused: tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korral võimalik kasutada vaid rannikuriikidel sadamate asukoht http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bateaux_comparaison2.svg http://paula-maritime-english.blogspot.com/2011/03/types-of-merchant-ship.html Siseveetransport Head küljed • odav transpordiliik; • saab vedada suuri ja mahukaid kaupu (maake, puitu, vilja jmt) Negatiivne • saab kasutada vaid seal, kus on laevatatavad jõed; • jõgesid tuleb süvendada, sageli kanaleid rajada; • võrdlemisi aeglane;
Samuti kontrollisin vastuvõtul, kas kauba pakendid ja kaup on vigastuseteta ja kahjustusteta. Hoiukohtade hooldamine Kõik laotöötajad, kes tegelevad kouba komplekteerimise ja siirdamisega ühelt hoiukohalt teisele, peavad hoolitsema selle eest, et hoiukohtadel valitseks kord. Virnastamine Kaupa hoiti virnastatult nii laos, kui ka müügisaalis. Lao tüüp ja liik ning selle iseloomustus K-Rauta on hulgiladu ja privaatladu. Hülgimüüjate ladu on suurte kaubakoguste ladustamiseks ja kästilemiseks. Tegutsetakse ka kaupluskettide ja kabamjakettide kaskladudena. Privaatlaos opereerib selle kasutaja ja ladu on allutatud tema täielikule kontrollile. Privaatlaos tegutseb kauba omanik ja ta on võimeline omama terviklikku kontrolli oma kauba üle. Kui ladustatavad kogused on suured ja käsitsemise mahud ühtlased, on privaatladu sageli kõige ökonoomsem alternatiiv. Puuduseks on, et privaatlao pidaja kannab pidevalt suurt püsikulude koormat.
Kui MC > MR , siis firma ei maksimeeri oma kasumit Kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogukuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit kui aga p > ATC, siis ka majanduslikku kasumit. Monopolil: a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver Hinnadiskriminatsiooni on toodangu müük erinevatele tarbijatele erineva hinnaga või erineva hinna kasutamist erinevate kaubakoguste eest. Monopoolselt konkureeriva firma pika perioodi lõpu olukorda kirjeldavad keskmine kulukõver ATC = aq2 bq + c ja nõudluskõver p = -dq + e. Lahendus aq2 bq + c = -dq + e. MONOPOLI KOGUKULU, KOGUTULU JA KASUMI LEIDMINE: Monopolistlikule konkurentsile on iseloomulik: a) hinnaväline konkurents; b) suhteliselt suur arv firmasid; c) diferentseeritud toodang KESKMINE KOGUKULUKÕVER Oligopoolsed firmad, mis toodavad laia sortimenti ja on huvitatud hinnakujunduse
2) Optimaalsete veotingimuste tagamine. 3) Kaupade säilivuse kindlustamine. 1) Kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine eeldab: · Veograafikust kinnipidamist. · Veotellimuste õigeaegset ja operatiivset töötlemist. · Veolepingute korrektset realiseerimist. · Võimaluste otsimist juurdeveosageduse ja partiide komplektsuse suurendamiseks. 2) Optimaalsete veotingimuste tagamine eeldab: · Kaubakoguste ratsionaalset jaotust logistilise süsteemi lülide vahel. · Kaupade laadimistööde kiirendamist. · Sõiduaja lühendamist liinidel. · Vahetustega tööaja kasutamist. · Kandejõu ja mahutavuse maksimaalset kasutamist. · Kombineeritud vedude kasutamist. · Kaubaveo dokumenteerimise ja kontroll-operatsioonide lihtsustamist ning selleks kuluva aja vähendamist. 3) Kaupade säilivuse kindlustamine eeldab:
- võimalus transiidiks, meretranspordile, kalastamisele. Transiidil on ka halb mõju,see reostab merd. Läänemere reostus on samuti üks mõjuvatest faktoritest. Reostuse tagajärjel kannatab mereelustikk, mis mõjutab ka kalandust. 14)Nim 2 keskonnprobleemi, mis kaasnevad põlevkivi laevandamise ja kasutamisega. *Tuhast, mis põlemisel tekib, tekivad tehnogeensed maastikud. *Veereostus 15)Põhjenda, miks oled nõus või miks ei ole nõus järgmiste näidetega: *Eestis ei tasu suurte kaubakoguste vedamiseks kasutada jõelaevandust. Nõustun, sest jõelaevanduse asemel võib kasutada samahästi autotransporti või rongitransporti. Jõelaevandus reostaks veelgi meie jõgesid. Reostus ühtlasi mõjub taas veeelustikule. *Eesti sisestes kaubavedudes on otstarbekas kasutada autotransporti. 16)Nimeta lisaks kalapüügile veel 2 merega seotud majandustegevust. *Transiit *Meretransport Tööpuudus *töökoha puudumine *tööandjal puudub tööjõud
E Efektiivsus ehk tõhusus on kategooria, mis iseloomustab logistikas seda, millise ressursikuluga vajalik tulemus saavutatakse F Fikseerima - kindlaks määrama, kinnistama, üles märkima, registreerima Finantseerima - rahaliste vahenditega tagastiseta varustama H Harmoniseerimine - aruannete erinevustele piiride kehtestamine, mille kaudu püütakse tagada finantsaruannete võrreldavuse suurenemist Hulgi - suures koguses Hulgiladu - enamasti maaletooja või hulgimüüja ladu suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks I Ignoreerima - tahtlikult tähele panemata jätma, mitte arvestama, eirama Installeerima - seadmestama, sisse või paigale seadma Instrueerima - juhtnööre andma, juhendama, õpetama J Jae - väiksemas koguses Jaotusladu - enamasti vaheladu suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel. Piirkondlik ladu, kus on suur kauba liikumise tihedus Juhita tõstuk - automaatika poolt juhitav laotõstuk, mis transpordib koormat ühest kohast teise
majandusharudele: Transpordi liik Eelised Puudused Autotransport +kiirus -Veo omahind kõrge +paindlikkus -teedeehitus kallis +saab vedada kaupa uksest -saastav ukseni, see vähendab aja- ja ümberlaadimiskulusid Raudteetransport +Sobib suurte kaubakoguste -Raudteede ehitus pole jaoks kõikjale võimalik ning ei saa +omahind odav paikneda väga tihedalt +kiire -peab kaupu ladustama ja Transpordi liik Eelised Puudused laiali vedama
inimest. Ronge on kolme tüüpi: reisirongid, kaubarongid ja metroo. Siseveetransport Jõgedel kasutatakse praame, laevatatavaks jõeks on Pasig. Pasig'i jõgi, punased täpid näitavad praamipeatusi. Meretransport · Riigisisene Saarte rohkuse tõttu kasutatakse palju riigisisest meretransporti praamidega. Kasutusel on suured kaubapraamid ja väiksemad inimeste vedamiseks. · Rahvusvaheline Kuna Filipiinid on mereriik, siis kasutatakse suurte kaubakoguste transportimiseks laevu. Peamine sadam on Manila Rahvusvaheline Kaubaterminal ja Eva Macapagal Sadamaterminal. peamised sadamad Õhutransport Filipiinidel on 12 rahvusvahelist lennujaama ning üle 20 riigisisest lennujaama. Suurim rahvusvaheline lennujaam on Ninoy Aquino Rahvusvaheline Lennujaam, mis on maailmas 34. läbireisitavaim lennujaam ja see teenindab 32,1 mln reisijat aastas.
- kaubavedu suhteliselt aeglane - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu - teede ehitamine kallis, - teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt Meretransport + vedada saab korraga suuri kaubakoguseid - siis tuleb mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) vedu odav ja tööviljakus on kõrge. tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korra + Teede ehitamisele raha ei kulu. - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. - Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetransport + odav transpordiliik Veetavad kogused suured ja mahukad (puit
Raudteel toimunud veo eest kaubakontor, väljaspool riigipiiri toimunud vedude eest ekspediitor. 10. Kes peab teavitama klienti kauba saabumisest kliendile jaama? Kliendile kui saajale peab raudteejaama kaubakontor teavitama kauba või saadetise saabumisest. 11. Alates millisest kaubaveomahust kuus saab sõlmida EVR Cargoga kaubaveoalase koostöölepingu? Raudtee kaubavedu on mõeldud suurte kaubakoguste teisaldamiseks. AS EVR Cargo on oma veotingimustes arvestanud, et min. veetav kaubakogus on 35 t, veokaugus üle 101 km. Marsruutrongis on minimaalselt 57 tingvagunit üheliigilist kaupa. 12. Millise etteteatamisajaga peab kauba saatja esitama raudteele oma tellimuse ning mitmes eksemplaris? Kaubasaatja esitab raudteele oma tellimuse vähemalt 15 päeva enne planeeritavat kuud kolmes eksemplaris. 13
Ühest küljest muutusid linnad keskusteks, kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Taru ja Riia. 12. sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks
30 – 16.30 ning selle ajaga jõuab väga palju tellimusi ära täita. Kuna laoruum ei ole väga suur ning kõik asjad on väga hästi ära hoiustatud, siis komplekteerimistööd on väga hea teha. KONSOLIDEERIMINE Konsolideerimist kasutatakse siis kui kasutatakse cross-dolkingut kaupade kokku kogumist ja saatmist ühe transpordivahendiga. Kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud õigustatud ja efekt saadase eelkõige surte kaubakoguste veokulude säästmisel. Ka Xis kasutame väga palju konsolideerimist, sest poode on palju, kes meilt kaupa tellivad ning kui suunad klapivad, siis kogume kauba kokku ning proovime saata kõik ühe transporldiga, sest see hoiab kõvasti kokku meil veokulusi. Ei kujutaks ettegi, kui peaksime igale firmale või poele saatma eraldi tellimusi, mis vahepeal ei olegi nii suured, et see end ära tasuks. KAUBA LOOVUTAMINE
ehk üht transpordiliiki võidakse kasutada ka mitmel korral. Multimodaalset transporti soodustavad tegurid: ukselt ukseni teenus: osa transpordiahelast läbitakse näiteks auto-, osa raudtee- ja/või meretranspordiga; autotranspordi ajalised (nädalalõpud), tehnilised (mass, kaal), keskkonnakaitselised ning autojuhi tööaja piirangud; karmid keskkonnakaitse nõuded; kombineeritud terminalide ehitus; majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste korral; ELi transpordipoliitika; autoteede ülekoormatus. Multimodaalset transporti takistavad tegurid: ajalooliselt väljakujunenud transpordiliikide sõltumatus; erineva laiusega raudteed; sobiva laadimistehnika vähesus; transpordiühikute ja veovahendite vähene standardiseerimine; veodokumentide paljusus; infotehnoloogia kasutuse puudulikkus. 6
erinevate tootmisüksuste vahel 13. Kuidas liigitatakse ladusid funktsionaalsuse seisukohalt ? Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi. Tootmisettevõtete laod- Materjali ja toorainelaod, Pooltoodete laod, Puhverlaod (tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel), Hoolduslaod ( tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks) Valmistoodangulaod. Kaubanduse laod- Hulgilaod (maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitlemiseks )Ja Jaotuslaid ( vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus) Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn
Ladude funktsioonid ja tüübid erinevatele klientidele. Tehaste vaheline keskladu peab olema optimaalse asukohaga selleks, et veokulud oleksid minimaalsed. Konsolideerimine Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Distributsioon esindab tõukemudelit, mille käigus paisatakse valmis tooted tootjate poolt turgudele
parkimisprobleemid suur keskkonnasaastaja Merelaevanduse areng: nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu; vähendab viivitusi ümberlaadimisel, lühendab veoaega; suurendab töökindlust; alandab veohinda; võimaldab transpordi paindlikkust; Kondeinerivedu Eelised: merelaevadega saab vedada väga suuri kaubakoguseid vedu tuleb odav, tööviljakus on kõrge Puudused: tasub ennast ära vaid väga suurte kaubakoguste korral võimalik kasutada vaid rannikuriikidel sadamate asukoht Õhutranspordi areng: Positiivne vedu on kiire kopteriga pääseb igale poole ligi Negatiivne vedada saab vaid väikeseid kaubakoguseid vedu on kallis rajatised ja lennukid on kallid sõltub suuresti ka ilmastikust lennukiga ei saa igal pool maanduda Rauteetranspordi areng: Reisijateveol: mugavus – reisija saab lugeda, pikutada, kui vaja tööd teha ühendab üht linnasüdant teisega
kaupade säilivuse kindlustamine. Kaupadele sobiva juurdeveosageduse kindlustamine: _ Veograafikust kinnipidamine _ Veotellimuste õigeaegne ja operatiivne töötlemine _ Veolepingute korrektne realiseerimine _ Võimaluste otsimine juurdeveosageduse tõstmiseks ja partiide komplektsuse suurendamiseks Optimaalsete veotingimuste tagamine: _ Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel _ Kaupade laadimistööde kiirendamine _ Sõiduaja lühendamine liinidel _ Vahetustega tööaja kasutamine _ Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine _ Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine _ Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine Kauba säilivuse kindlustamine:
4. Kiirsaadetised. kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte 5. Kauba ümbervedu on kauba transportimine ühest harulaost teise vältimaks laodefitsiiti teatud kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu regioonis. Tehakse sagelinõudluse kasvu ootuses. eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. 6. Süsteemi täpsus. Täpsed tellitud kogused, täpsed ühikud õiged tooted täpne arveldamine Distributsioon on tähtsad mõlemale nii tootjale, kui ka kliendile
et kasutada lennuki lastiruumis vabaks jäävat ruumi kaupade veoks. Lennufirmadele on sellisel juhul esmatähtis reisijate vedu ja teisejärguline kaupade vedu. Vaba kaubaruumi ootamise aeg võib ulatuda nädalateni. Kaupa võib vedada kaubaveole spetsialiseerunud lennukitega.( või tellimuslennuga ehk charter flight ) 5.2. Meretransport Meretransporti kasutatakse tavaliselt suurte kaubakoguste vedamiseks. Meretransport on enamasti ühe kaalu-või mahuühiku kohta oluliselt odavam teistest veoviisidest, kui ei ole tegemist väga väikeste vahemaadega. Meretransport on suhteliselt aeglane ja kaupade saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest, nagu ilm, sadamate koormatus, jääolud jms. Kauba vigasaamise oht on suurem kui teistel veoviisidel, seetõttu on pakendamise ja
Kõige lihtsam valik võib olla mitte-midagi tegemine. Samas võib olla see ka halvim valik. Protsesside optimeerimise ja integreerimise skeem terves tarneahelas Tarneahela riskid veonduses ja kaupades Tarneahela toimimise turvalisus võib olla allutatud paljude ohutegurite mõjule. Ohuaspekte võib olla seejuures väga erinevaid. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt. Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid
AUTOMAATNE LAADIMINE Tootmises on ka iseliikuvad, raadio teel korraldusi saavad ja laserite abil ruumis orinteeruvad laadimistõostukid (AGV), mis siirdavad treileri või veoki koormaruumi korraga kaks või kolm kaubaalust. Tavalised tõstukid veavad väljastatavad kaubaalused loovutusalal täpselt ettemääratud kohale. Laadimistõstuk sõidab sirgjoonel edasi-tagasi, võttes endaga kaasa kaks või kolm alust korraga. Ollakse seisukohal, et suurtes laduses kiiresti liikuvate suurte kaubakoguste korral on võimalik saavutada niisuguste tõstukite kasutamisega laadimistöödel suurem efektiivsus. Lüheneb laadimistsükkel ja väheneb laadimistööde omahind. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.estonianwarehouse.com/eraamat/Ladude_tuubid/Kasutatava_tehnika_ja_tehnolo ogia_jargi/ 2. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik %20kutsekoolidele/11_Kauba%20kaitlemine.pdf 3. http://www.estonian-warehouse
590 km on asfalteeritud. Raudteetransport Raudteeliini pikkus on Filipiinidel 1060 km. Päevas kasutab seda 60 000 70 000 inimest. Ronge on kolme tüüpi: reisirongid, kaubarongid ja metroo. Meretransport · Riigisisene Saarte rohkuse tõttu kasutatakse palju riigisisest meretransporti praamidega. Kasutusel on suured kaubapraamid ja väiksemad inimeste vedamiseks. · Rahvusvaheline Kuna Filipiinid on mereriik, siis kasutatakse suurte kaubakoguste transportimiseks laevu. Õhutransport Filipiinidel on 12 rahvusvahelist lennujaama ning üle 20 riigisisest lennujaama. Suurim rahvusvaheline lennujaam on Ninoy Aquino Rahvusvaheline Lennujaam, mis on maailmas 34. läbireisitavaim lennujaam ja see teenindab 32,1 mln reisijat aastas Peamised lennujaamad 9.Turism Filipiinide peamine sissetulekuallikas on turism, seega on riik turismimaa.
· Piirkasulikkusteooria- piirkasulikkus tähendab täiendava kaubaühiku tarbimisest saadavat kasulikkust, mis võib olla ka negatiivne. Piirkasutlikkusteooria vaatleb ühte kaupa korraga. Kasulikkust mõõdetakse rahas ja tähistatakse tähega u. · Piirkasulikkus võrdub hinnaga. · Kordinaalsekasulikkuseteooria ehk ükskõiksusekõverateooria ehk samasuskõverateteooria(ÜKK)- kahest kaubast saadav kasulikkus, kus tarbija on erinevate kaupade kaubakoguste suhtes ükskõikne kuna tema kogukasulikkus kauba koguste muutudes ei muutu. · Eelarvejoon ehk tarbimisvõimaluste sirge Ettevõtteteooria- ehk firmateooria · Majanduslikus mõttes jagunevad ettevõtted kaheks: · Kasumit taotlevad ettevõtted · Kasumit ei taotle ja seadusandlikult kasumit jaotada ei tohi. MTÜ ja SA seaduse alusel loodud äriühingud. AS, OÜ, ÜO, TÜ · Ettevõttetulud
kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära kaupade kahjustumise. Läbivooluriiuleid nimetatakse ka dünaamilisteks komplekteerimisriiuliteks. Eelised: · võimalik kasutada suure ringlemissageduse puhul; · alati toimib FIFO põhimõte; · kaubad on hästi kaitstud ja vigastamiste risk on viidud miinimumi; · läbivooluriiulite kasutamine muudab lao ruumikasutuse efektiivseks; · komplekteerimise kiirus on suur; · kaubakoguste täiendamine hoiukohtadelei häiri komplekteerimist. Lao ühesuguse põrandapinna ja kõrguse juures on võimalik läbivooluriiulite kasutamisega saada 30% rohkem alusekohti kui laiade vahekoridoride puhul. Joonis 6. Läbivooluriiul. Siirderiiul. Siirderiiuleid valmistatakse kahes variandis peenkauba- ja alekaubariiulitena.
Ristumine teiste teedega. teekate 3. Autoveod a. Transpordisüsteemi osaeesmärgid kaubaveol ● kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine Veograafikust kinnipidamine Veotellimuste õigeaegne ja operatiivne töötlemine Veolepingute korrektne realiseerimine Võimaluste otsimine juurdeveosageduse tõstmiseks ja partiide komplektsuse suurendamiseks ● optimaalsete veotingimuste tagamine Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel Kaupade laadimistööde kiirendamine Sõiduaja lühendamine liinidel Vahetustega tööaja kasutamine Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine Multi ja intermodaalsete vedude kasutamine
11. Ladude tüübid. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi. Tootmisettevõtete laod- Materjali ja toorainelaod, Pooltoodete laod, Puhverlaod (tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel), Hoolduslaod ( tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks) Valmistoodangulaod. Kaubanduse laod- Hulgilaod (maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitlemiseks )Ja Jaotuslaid ( vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus) Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured
Lennuvedu Eelised: kiirus. Turvalisus. Kaupade pakendamine on kergem. Puuduvad sõiduteed. Kogu maailmas toimub lennuvedu sama seadusandluse ja dokumentatsioon alusel. Puudused: kallis. Saadetavate kaupade kogused on väiksemad. Range turvakontroll. Kaupade veopiirang( ohtlikud kaubad) Eesti ja euroopa transpordi arengusuunad. 1. Keskkonnasäästlikus. Säästlikumate veoviiside arendamine. Säästlikumate ja heitgaaside osas nõudlikumate mootorite ehitamine. 2. Korraga veetavate kaubakoguste suurendamine. Kaubaveod. Autod jagatakse kategooriatesse järgmiselt: · M sõiduautod ja bussid · N veoautod ja vedukautod · N1 veoautod täismassiga kuni 3,5t · N2 vedukautod täismassiga 3,5 t 12t · N3 veoautod ja vedukautod üle 12t · O haagised · O1 haagised täismassiga kuni 0,75t ( kergehaagis ) · O2 täis-,kesktelg ja poolhaagised täismassiga üle 0,75t kuni 3,5t
10) Intermodaalne ehk kombineeritud transport lk 244-245 Intermodaalne transport on vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga, ühes ja samas laadimisühikus ühe ja sama veodokumendi alusel. Intermodaalset transporti soodustavad tegurid: Uksest ukseni teenus, autotranspordi ajalised, tehnilised keskonnakaitselised piirangud, kauba parem säilimine, kauba käsitsemise aja ja kulu säästmine, kombineeritud terminaalide ehitus, majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul. Intermodaalset transporti takistavad tegurid: Erineva laiusega raudteed, sobiva laadimistehnika puudumine, transporditehnika ja veovahendite vähene ühildatavus jne. 11) Põhiveod ja jaotusveod mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256- 257 Põhiveod toimuvad sageli veosõlmede ehk keskterminalide (hub) vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta.
8 Valmistoodangu laod Tootmisettevõtetes paiknevad tihti (enamasti) tooraine- ja valmistoodangu laod eraldi. See põhjustab ühesuguste ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes ei ole enamasti ühtegi tõsist põhjust eraldada teineteisest tooraine- ja valmistoodangu laod. · Kaubanduse laod Hulgilaod Enamasti on need maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena. Jaotuslaod Peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. Läbivooluterminalid Need on enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused.
tihedalt Meretransport +vedada saab korraga suuri kaubakoguseid - Veetavad kogused suured ja siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. mahukad (puit, kütus, +Teede ehitamisele raha ei kulu. transpordivahendid, maavarad) - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub tasub ennast ära vaid väga suurte ilmastikuoludest. kaubakoguste korra - Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis, - vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Siseveetranspor + odav transpordiliik Veetavad kogused suured ja t + saab vedada suuri ja mahukaid kaupu mahukad (puit (parvetamine), - jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa kütus, transpordivahendid,
müüb ühest kohast. Masstootmisele orienteeritud tootjad valmistavad sageli erinevates tehastes suuri tootepartiisid. Lõpetanud ühe toote tootmise, võetakse käsile teine. Kaubandus teostab ostusid sageli, võttes korraga palju erinevaid tooteartikleid. Konsolideerimine Konsolideerimine kujutab endast kaupade (saadetiste) kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eelkõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate laovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Distributsioon on vastupidine protsess konsolideerimisele
Ühest küljest muutusid linnad keskusteks, kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid 2 käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete, aga ka luksuskaupade vahendamine. Peamised kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid. Maismaatransport oli suhteliselt algeline ega olnud seetõttu sobiv suurte kaubakoguste vedamiseks pikkade vahemaade taha. Keskaegses Euroopas kujunes välja kaks suurt kaubandusmerd - Vahemeri ja Läänemeri. Neist olulisemaks oli Vahemeri, sest sealtkaudu toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga. Idast veeti Euroopasse sisse maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. Kuna Idamaine käsitöö oli peenem ja tehniliselt teostuselt kõrgemal arengutasemel kui Euroopa oma, tarbisid Euroopa jõukamad kihid hea
annaabi.ee 
