Tallinna linnamüüri tornid ja väravad (0)

Tallinna Laagna Gümnaasium
Mai- Brit Mere
10.a klass
„Tallinna linnamüüri tornid ja väravad“
Referaat
Juhendaja : õpetaja Natalja Dovgan
Tallinn 2011
Sisukord:
SISSEJUHATUS........................................................................................3
1. Linnamüür..................................................................................................4
2. Linnamüüri tornid......................................................................................5
2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid ....................................................6
3. Väravad......................................................................................................10
3.2 Väravate ajalood........................................................................................11
Kokkuvõte.................................................................................................12
Kasutatud kirjandus...................................................................................13
Sissejuhatus
Otsustasin teha referaadi teemal „ Tallinna linnamüüri tornid ja väravad“ sellepärast, et ma soovisin teada saada milline oli vanalinn vanasti ning võrrelda seda tänapäevaga.
Referaat „Tallinna linnamüüri tornid ja väravad“ annab edasi lühikirjelduse Tallinna linnamüürist, selle tornide üldistatud ja täpsema kirjelduse koos piltidega ning väravate nii üldise tutvustuse, kui ka täpsema info nendest väravatest.
1. Linnamüür
Keskajal ehitatud linnamüür on tänapäevani säilinud 21 torniga. Müürilt avaneb imeilus vaade vanalinnale ja Toompeale. [1] See on Tallina all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.[2]
Esimene linnamüür ehitati 13.sajandi teisel poolel. See oli madal ja tagasihoidlik ning seda nimetati Margareti müüriks kuna Sambori kuninganna Margaret kirjutas alla 1265. aastal käsule selle ehitamiseks.
1310. aastal hakati linnamüüri tõsiselt tugevdama. Samal ajal nimetati Tallinna asevalitseja ametisse Johan Canne ( Jens Kanne). Müür sai valmis 1355. aastal ja oli 6,5 meetrit kõrge ning 2.5 meetrit paks.
15. sajandi esimesel poolel tehti müür paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Nüüd oli linnamüüri kõrguseks 11-16 meetrit. Kaitsekäik, mis asus kas müüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge. [3]
Tallinna linnakindlustused ei saa võistelda tolle aja eriti võimsate kindlustega Venemaal, näiteks Pihkvaga, kus ringmüüri üldine pikkus oli 10 km ja paksus umbes 4 meetrit, kuid samas oli kaks korda paksem ja kõrgem kui Nürnbergi ja Kölni linnamüürid, mida loeti keskajal Saksamaa tugevaimaks. Tänapäeval on all-linnas säilinud umbes 1,85 km müürifronti, 18 müüri-, 4 värava- või eesväravatorni ja 3 madalat tornivaret. [4]
2. Linnamüüri tornid
Tallinna linnamüüri tornid ei kuulu maailma kõrgeimate tornide hulka, kuid ometi on need tallinlastele olulisemad kui kõik viimastel aastakümnetel ehitatud kõrghooned Tallinna kesklinnas. Kunagised kaitsetornid ja müürid pole mitte ainult kaunis raamistus Tallinna vanalinnale, vaid ka selle üks tähtsamaid osi. Suhteliselt hästi kaitstud Toompea - kõrval vajas tol ammusel ajal kaitset ka all-linn. Kui linn ei oleks suutnud end kaitsta vaenlase röövretkede eest, siis on väheusutav, et suured kaubalaevad oleksid randunud Tallinna sadamas, siin oleks ehitatud uhkeid elamuid ja kirikuid, või oleks kaubeldud kallite kangaste ja vürtsidega. Müür ei pakkunud linnaelanikele kaitset mitte ainult sõjaajal, vaid ka ümbruskonna aadlike vastu, kellega ikka vahel tülitseti. Ka talupojad tavatsesid linna põgeneda. Öeldi, et linna õhk teeb vabaks: kui ärajooksnud talupoeg ühe aasta ja ühe päeva linnas oli elanud, kuulutati ta vabaks ja mõisahärral ei olnud tema peale enam mingit õigust. [5]
14. sajandil ehitati poolringi või hobuseraua kujulisi torne. Pikk Hermann , mis valmis 1400 . aastal, oli 15. sajandil tornide ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhiplaaniga. 16. sajandi alguses oli 2.35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni, mis olid valdavalt kolmekorruselised ja kuni 24 meetrit kõrged. Algselt ei olnud tornidel katuseid, kuid viimane korrus oli veekindel. Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad.
Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3]
Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe -tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn , Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn,
Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6]
2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid
1) Kiek in de Kök
Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel nin torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus umbes 38 meetrit ja seina paksus 4 meetrit.[3] 1577 . aastal sai torn kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed Tallinna piirasid. Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Tõenäoliselt taastati torn aastatel 1601 –1602.1963-1967 aastal ehitati torn ümber. See toimus seoses kaitsebastionide ehitamisega. Tornii jalam jäi Ingeri bastioni kehandi sisse. Uus sissepääs tehti 3. korrusele, mis on tänapäevani alles. Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.[2] Legendi järgi sai Kiek in de Kök (kiika kööki) nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus , said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid.[3]
2)Paks Margareeta
Paks Margareeta sai oma praeguse nime 1842. aastal. Enne nimetati seda „Uueks torniks“.Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 meetrit ning seinte paksusega 4,4-6,5 meetrit, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud suurtükkidele, neljas ja viies olid aga masikuliikorrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega. Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 meetrit, idaküljel aga 22 meetrit. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 meetri paksune ja 6,8 meetri kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1683 -1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega. 1830.aastal kohaldati torn vanglaks. Märtsirevolutsiooni ajal 1917. aastal vangla süüdati ja poliitvangid vabastati.1918-1922 aastatel oli suurtükitorn Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi, 1922-1923 oli Haridusministeeriumi ja 1923-1932 oli Teedeministeeriumi valdustes. Aastatel 1978-1980 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks ning Paksus Margareetas paiknevad Eesti Meremuuseumi näituseruumid, Suure Rannavärava peal ja nurgatornis asuvad personaliruumid . [2]
3)Pikk Hermann
Pika Hermani esimene osa ehitati aastatel 1360-1370.[2] Kui seda 16. sajandil uuendati sai selle kõrguseks umbes 45 meetrit. Torni nimi tuleneb saksakeelsest väljendist "Langer Hermann" ehk "pikk sõjamees, pealik ". „Hermanni" nimi anti sageli kõige tugevamatele tornidele. Hermann ei tähenda siin ainult mehenime, vaid seostub legendaarse germaani sõjapealiku Hermanniga, kes võitis pealetungivaid rooma leegione Teutenborgi lahingus 1. sajandil. Hermann tähendab saksa kultuuriruumis sama, mis Lembitu meile, ehk rohkemgi . Hermann on tugevuse, kaitsetahte, rahvusuhkuse sümbol. [5]
4)Neitsitorn
Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlge Neitsitorn. Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. 1577. aastal sai torn Liivi sõja tõttu kannatada. Kuni 1626. aastani kasutati torni vanglana.1842. aastast kasutati seda elamuna ning 1960. aastani asusid tornis kunstnike ateljeed. Seal töötasid Kristjan ja Paul Raud. 1980. aastal avati seal Neitsitorni kohvik.
Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis saavutas suure populaarsuse.
5)Nunnatorn
Nunnatorn sai oma nime tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. Tänapäeval tegutseb kloostriruumides Gustav Adolfi gümnaasium. See ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina.1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 meetrit ja kõrgus 24,5 meetrit. 19.sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni
kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning ehitati teravatipuline värav, millest kahel pool paiknesid eraldi avad jalakäijate jaoks. Aastatel 1958-1960. aastal ehitati Nunne torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale rekonstrueeritud puidust kaitsekäigule. 1. novembrist 2009 anti Nunnatorn, Saunatorni ja Kuldjalatorn tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi KODULINN .[2]
3. Väravad
Tallinna linnamüüris oli 16. sajandil 8 väravat. Ainsate läbipääsupunktidena toiminud väravad koosnesid üldiselt sisemistest ja välimistest väravatest. Peamine väravatorn oli ristkülikukujuline ehitis langevõrega, ühteni neist ei ole kahjuks säilinud, kuid parim näide seda liiki tornidest saab Pika Jala väravatorni näitel, mis ehitati 1380. aastal. Väravate süsteemi tugevdasid Harju, Karja ja Viru väravates pea- ja eelväravate vahel asunud vesiveskid , mis olid kasutusel kuni 19. sajandini.[2]
Kaheksa väravat Tallinnas olid Harju värav, Karja värav, Viru värav, Väike Rannavärav, Suur Rannavärav, Nunnavärav, Lühikese Jala värav ja Pika Jala värav. [3]
3.1 Väravate ajalood
1)Harju värav
Harju väravat mainiti esimest korda 1361 sepaväravana. Värav kandis seda nime sellepärast, et praegune Harju tänav kandis Sepa või Seppade tänava nime. Harju värava neljakandline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline ning tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 meetrit ja kõrgus 21 meetrit.
Väravakompleksi kuulus aja jooksul kolm väravat, kolmandal väraval oli kaks ümmargust küljetorni, vesiveski ning paistiik koos hobuste joomise kohaga. Teine eesvärav valmis 1448–1453 toimunud ulatuslike rekonstrueerimistööde käigus. 1535. aastal hukati Johann von Üxküll eel- ja peavärava vahel kuna ta oli rikkunud linna õigus korda piinates surnuks oma linna põgenenud talupoega. Aastatel 1538–1767 oli Harjuvärav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega suletud
1767. aastal avati värav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega uuesti liikluseks.
Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, kuna Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. [2]
2)Karja värav
Karja värav oli 1456. aastal Tallinna linnamüüri osana valminud kaitseehitus, mis asetses Tallinna all-linnast kagu poole. Nii nagu nimigi ütleb kasutati Karja väravat loomade linnast karjamaale toimetamiseks. Värav ise lammutati 1849. aastal, kui avardati vanalinna viivaid liiklusteid. [2]
3)Viru värv
14. sajandil rajatud Viru värava eesvärav oli Viru värava kaitseehitis , mida ekslikult peetakse lõhutud Viru väravaks ning millest on järele jäänud vaid kaks valvetorni.1888. Aastal lammutati Viru värava eesvärav seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna, kuid rekonstrueeriti 1980. aasta suveolümpiamängudeks. Väravat on veel rekonstrueeritud 2003. aastal, kus parandati vahitornide katkised katusekivid.[2]
4)Suur Rannavärav
Suur Rannavärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri kaitseehitis, mis asus linna põhjaküljel. See lammutati 1779.aastal. Esimest korda on väravat mainitud 1359. aastal. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 meetrit kõrge.
5)Lühikese jala värav
Lühikese jala värav ehitati 1454.-1456. aastatel. Kuna torn sai Liivi sõja ajal kannatada , siis lammutati see madalamaks. 18. sajandil muudeti kaks esimest korrust eluruumideks. Ülemine osa tornist taastati 1980. aastatel. Tänapäeval tegutseb tornis Hortus Musicus, mis on vokaalmuusikaansambel.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks soovin ma öelda, et meie vanalinn on imeline koht, kus on palju avastada meie ajaloo kohta.
Seda referaati tehes sain ma palju teada, aga samas tean ma ka seda, et mul jäi veel väga palju teada saamata. Seda tehes tõusis mu soov uurida juurde vanalinna kohta.
Tänu sellele tegemisele läksin lähemale oma soovi täitumisele.
Kasutatud kirjandus:
[1] Turismi leht http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/tasuta/newwin-place/print/id-174756 [2] Vikipeedia Vaba entsüklopeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnam%C3%BC%C3%BCr
[3] Mustamäe Gümnaasiumi erileht
http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST
[4] Tallinna lühi-ajaloo kokkuvõte
http://kooligaseotud.pbworks.com/f/Tallinna+lühi-ajaloo+kokkuvõte.doc
[5] Õppematerjalide kogum http://lemill.net/content/webpages/linnamuur
[6] Vikipeedia Vaba entsüklopeedia kategooriad
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Tallinna_linnamüüri_tornid
Kasutatud pildid: 1) http://fr.petrophoto.net/photo-fortification--169-1520.ht m
2) http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=3015
3) http://www.tallinn.ee/galerii?id=5206&type=0
4) http://www.virtualtourist.com/travel/Europe/Estonia/Harjumaa/Tallinn-411828/Things_To_Do-Tallinn-Fat_Margaret-BR-1.html
5) http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1178
6) http://www.varafoto.com/displayimage.php?album=47&pos=119
7) http://et.wikipedia.org/wiki/Viru_värava_eesvärav
8) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nunne_värav.jpg