Kiek in de kök (0)

Kiek in de kök
Kiek in de Kök (alamsaksa keeles ' kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole.
Ajalugu
Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne.
Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn.
Torn sai kõvasti kannatada, kui  Moskva tsaaririigi väed  1577 . aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse.
Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601 –1602. Seoses uute kaitsebastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 1693–1697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest  kupli  ja väljastkoonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi , mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.
Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus  Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andisVene keiser  Aleksander II 1864. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud  Komandandi maja ( Kaarli tänav1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga  Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona.
Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile.
Torn tänapäeval
Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, aastatel 1966–1968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp , küte. Osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastalTallinna linnamuuseum. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega.
Kasutatud kirjandus:
www.wikipedia.org
Anna-Maria Korotajeva
Regina Lahe