Kiek in de kök (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

docx

Linnamüür

1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks" [2]. Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornididele ehitati varikatused alles 16.­17. sajandil. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliseltBremeni torn, mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibi ehitatud

Ajalugu

14

odt

Linnamüür

.........................................................................................................8 · Paks Margareeta ..................................................................................................9 · Bremeni torn .........................................................................................................9 · Kitsetorn...........................................................................................................9-10 · Kiek in de Kök ....................................................................................................10 · Neitsitorn (Megede torn) ................................................................................10-11 1  Sissejuhatus Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas.

Ajalugu

10

doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 1767­1773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. Konvendihoonesse toodi vangla, mis põletati 1917. aastal märtsirevolutsiooni käigus maha. 1920­1922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone. 17.45 Tutvumine Paksu Margareta ja Kiek in de Kök-ga Kiek in de Kök asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna

Kunstiajalugu

13

odt

Tallinna linnamüüri tornid ja väravad

Algselt ei olnud tornidel katuseid, kuid viimane korrus oli veekindel. Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn, Seegitagune torn, Stoltingi torn, Stür den Kerl, Tallitorn, Viru värava eesvärav...[6] 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid 1) Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kahuritorn on ehitatud 15.

Giidindus

8

docx

Tallinna vanalinn

aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Keskaegsed Suure Rannavärava linnaväravad aga olid nelinurksed ning varustatud langvõrede ja tugevdatud puitustega, mida täiendasid põhiväravate ees asuvad kaitseesmärgil loodud eesväravad. Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks

Ajalugu

17

doc

Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür

........................................................................................................... 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest.......................................................................... 5 Kiek in de Kök..................................................................................................... 6 Paks Margareta................................................................................................... 7 Neitsitorn............................................................................................................. 7 1.3 Väravad................................................................................................................ 8

Arhdektuuri ajalugu

3

doc

Gooti kunst

sõjapealiku järgi. Pikk Hermann on üks tuntumaid Tallinna sümboleid. Selles tornis lehvib ka Eesti Vabariigi lipp. Suur Rannavärav Suur Rannavärav oli üks olulisemaid linnaväravaid. Suurest rannaväravast viis tee sadamasse. 14. sajandil ehitatud peavärav ei ole tänaseks säilinud, kuid 15.-16. sajandist pärit eesvärav on säilinud. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 m kõrge. Tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati 1518 ­ 1529. Kiek in de Kök Kiek in de Kök(kiika kööki) oli üks tähtsamaid suurtükitorne. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat. Praegusega võrreldes oli see torn palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli 38 meetrit. Torni läbimõõt oli 17,3 m. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601­1602. Torni kasutati

Kunstiajalugu

15

docx

Vanalinna arhitektuur

Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760

Arhitektuur

Kommentaarid (0)