Ameerika ühendriigid 19. sajandil (0)

Ameerika ühendriigid 19. saj
Ameerika Ühendriigid ostsid Prantsusmaalt Louisiana maavalduse, Hispaanlastelt osteti Florida , Mehhikolt saadi Texas ja vallutati California , Suubritannia loovutas Oregoni. USA suurenes ligi kolm korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uue keskusena tõusis esile New York . Indiaanlased võtsid läände liikuvaid valgeid kolonisaatoreid alul sõbralikult vastu ja aitasid neil kohaneda. Uusasukad hakkasid põliselanikkonda oma tavadele ja seadustele allutama. Igapäevaseks said verised konfliktid. Indiaanlased ei suutnud tulirelvadega ümberasujatele vastu seista ning olid sunnitud oma põlistelt maadelt lahkuma . Neile nähti ette omad territooriumid – reservaadid. Metsiku lääne vallutamist kiirendas veelgi ulatuslike kullaväljade avastamine Californias.
Sisepoliitilises elus käis võitlus kahe partei- föderalistide(esindasid põhjaosariikide kodanluse huve) ja demokraatide(esindas lõunaosariikide orjapidajaid, 19.sajandi esimesel poolel juhtivaks jõuks Kongressis) vahel. 1854a loodi põhjaosariikide kodanluse, farmerite ja kujuneva haritlaskonna huvide kaitsmiseks Vabariiklik Partei, mille peamiseks nõudmiseks oli läänealade vaba kasutamine kõigile ja orjuse kaotamine. oluliselt laienesid elanikkonna õigused ja võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Tekkis ka töölisorganisatsioone, mis kaitsesid tööliste õigusi. Tähelepanu hakati pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. Mõjuvõimsaks kujunes karskusliikumine, mis suutis piirata alkoholi tarbimist. Alguse sai ka naisõiguslaste liikumine, mis taotles naistele hääletamisõigust, võrdseid võimalusi meestega töö otsimisel ja hariduse omandamisel.
Inglisamaa ei olnud loobunud mõttest taastada oma koloniaalvõim ameerikas. 1812 ,a kuulutas USA Kongress Inglismaale sõja eesmärgiga vallutada endale Kanada . USA saavutas edu meresõjas, kuid maismaal jäi inglastele alla. 1814 .a vallutasid inglased Washingtoni. Ühendriigid suutsid siiski oma iseseisvust kaitsta. Seetõttu nimetatakse seda ka teiseks iseseisvussõjaks. Sõlmitud rahu kaotas lõplikult inglaste lootused koloniaalvõimule ameerikas. USA toetas ka Ldn-A iseseisvusliikumist ning astus välja katsele taastada Hispaania kolooniad. Monroe doktriin - USA presidendi James Monroe deklaratsioon 1823a, et ameeriklased on igasuguse eurooplaste sekkumise vastu Ameerikas.
Ühendriigid valdavalt põllumajanduslik maa. Lõunas põllumajanduse aluseks istandused, kus kasutati ulatuslikult sisseveetud orjade tööd. Põhiline põllukultuur oli puuvill , küllalt levinud ka suhkrupeedi- ja tubakakasvatus. Plantaator – istanduse omanik. Tööstus vähe arenenud, pooldati täielikku vabakaubandust euroopaga. Põhjaosas orjust polnud, põllumajandus tugines farmidele, kus kasutati farmeri ja tema perekonna tööjõudu. Farmerid tootsid kõike vajalikku üksnes enda tarbeks. Põhjaosariigid, kus hinnati töökust ja ettevõtlikust olid tööstuslikult enamarenenud. Euroopast sisserännanud leidsid tööd eelkõige põhja suurtes tööstuslinnades. Majanduslikule edule aitas kaasa uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtt ja transpordi areng. Hakati ehitama raudteid , et ühendada erinevaid piirkondi ühtseks majandustervikuks, mis tugevdas ka osariikide poliitilist liitu. Põhjas pooldati kaitsetolle, et oma tööstust hoida.
Missouri kompromiss – 1819a, ühekorraga võeti vastu kaks osariiki, üks vaba(Maine) ja teine orjanduslik(Missouri).
USA loomise järel oldi kindlad et orjus sureb aja jooksul ise välja, iga osariigi enda otsustada jäi kas see on vaba või orjanduslik. 1808,a keelati orjade sissevedu. Puuvillakasvatuse laienemise tõttu muutus orjus majanduslikult tulusaks ning teravdas järjest enam põhja- ja lõunaosariikide suhteid ja tõusis riiklikuks probleemiks. Lõunas peeti orjust iseenesestmõistetavaks, ka vabad farmerid ja vaesed toetasid orjust, kuna kartsid et vabastamise järel võiksid neegrid hakata nendega maa pärast võistlema. Põhjas levis üha enam orjusevastane hoiak. Kujunes friisoilerite liikumine, mis võitles orjuse levimise vastu USA läänealadele.
1830,aastatel elavnes abolitsionistlik liikumine, mille eesmärgiks oli orjuse kaotamine. Üheks võitlemise viisiks sai orjade põgenemise organiseerimine lõunast vabadesse osariikidesse. Selleks loodi maa-aluse raudteena tuntud salateede süsteem, mis aitas vabadusse üle 40 000 orja. Hoolimata abolitsionistide aktiivsest tegevusest, ei levinud orjusevastane hoiak ühiskonnas eriti.