Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid
Suuruse k juhusliku vea arvutamine
katse nr.
K
-ki
(-ki)2
1
1,3
-0,02
0,0004
2
1,31
-0,01
0,0001
3
1,31
-0,01
0,0001
4
1,32
0
0
5
1,35
0,03
0,0009
1,32
summa:
0,0015
Arvutused ja veaarvutused
Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm
Koguviga näidu h1 määramisel: cm ≈ 0,943 cm
Koguviga näidu h2 määramisel: cm ≈ 0,943 cm
Gaasi erisoojuse suhe A tüüpi määramatuse (UA(K)) arvutamine.
=2,8
Katsete tulemusena on gaasi erisoojuste suhe 1,32 ± 0,024, usaldatavusega 0,95
Arvutame liitmääramatuse ühele katsele
Suhteline viga on leitud a-tüüpi määramatusega.
Leiame suuruse k1 vea ∆kh (põhiviga):





  • Suuruse k koguviga ∆k:

  • Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe katse 1 korral on 1,3 ± 0,024, usaldatavusega 0,95
    Arvutustulemused
    Õhu erisoojuste suhe
    1,32 ± 0,024 ,usaldatavusega 0,95
    Järeldus
    Arvutuste ja mõõtmiste tulemus näitab, et õhu erisoojuste suhe on 1,32.
    Tegelikkuses on õhu erisoojuste suhe 1,4. Katse tulemustes esineb erinevus. Selline vahe võis tekkida kuna katseid ja arvutusi oli antud töös vähe, seade võis olla ebatäpne või mõõtmistulemuste lugemisel tekkisid väiksed vead. Täpsemaks õhuerisoojuse mõõtmiseks oleks vaja teostada rohkem mõõtmisi ja täpsemaid seadmeid.
  • Nimetu #1 Nimetu #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor laksu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    TTÜ Füüsika praktikumi 24 protokoll
    4
    pdf

    TTÜ Füüsika praktikumi 24 protokoll

    Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk: Õhu erisoojuste suhte Töövahendid: Clement'i- määramine Clement'i ­Desormes'i Desormes'i riist, ajamõõtja. meetodil. Skeem Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 146 39 107 1,364 2 171 38 133 1,286 3 181 48 133 1,361 4 168 44 124 1,355 5 157 39 118 1,331 1,364 + 1,286 + 1,361 + 1,355 + 1

    Füüsika
    Füüsika praktikum nr 24 - GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE
    3
    pdf

    Füüsika praktikum nr 24 - GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE

    Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 24 OT: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clément'i-Desormes'i riist, ajamõõtja Clément'i-Desormes'i meetodil. Skeem Töö käik 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks p

    Füüsika
    Füüsika praks 24
    3
    doc

    Füüsika praks 24

    Füüsika praktikum ­ 24 Aulo Aasmaa [990963 ­ LDW51] KATSEANDMETE TABEL: katse nr. h1, cm h2, cm h1-h2, cm æ 1 20,8 4,7 16,1 1,2919 2 20,0 4,5 15,5 1,2903 3 21,0 4,8 16,2 1,2963 4 20,3 4,6 15,7 1,2930 5 20,5 4,7 15,8 1,2975 Füüsika praktikum ­ 24 Aulo Aasmaa [990963 ­ LDW51] ARVUTUSED TABELIANDMETE PÕHJAL Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Näide suuruse æ1 arvutamise kohta: h1 20,8 20,8 1 = = = 1,2919 h1 - h2 20,8 - 4,7 16,1 Suuruse æ juhusl

    Füüsika
    Teedeprojekteerimine II Kursuse Projekt
    48
    doc

    Teedeprojekteerimine II Kursuse Projekt

    Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................

    Teedeehitus
    Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T
    9
    doc

    Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna tä

    Füüsika
    Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmootmised
    18
    doc

    Füüsika I - Praktikum Nr. 1 - Üldmootmised

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna tä

    Füüsika
    Üldmõõtmised - prax
    9
    doc

    Üldmõõtmised - prax

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist m?

    Füüsika
    Laboratoorsed tööd
    25
    docx

    Laboratoorsed tööd

    LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 1.4.1Kaalume uuritavad kat

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun