50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nikitta
Õppematerjali autor
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist
Sissejuhatus Põlevkivi on kiltne settekivim, mis tekkis kauges minevikus (ordoviitsiumi ajastul, ~400 - 450 milj. aastat tagasi). Põlevkivi lähtematerjaliks loetakse primitiivsete ainuraksete organismide, bakterite, järvede ja merede vetikate ning teiste füto- ja zooplanktoni esindajate biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Põlevkivi võib olla süngeneetiliselt seotud karbonaatsete või terrigeensete settekompleksidega, moodustades kihilaadseid kehasid. Põlevkivid on maailmas küllaltki laialt levinud. Teada on enam kui 600 leiukohta . Enamik leiukohti on koondunud suurematesse levilatesse nagu Balti, Volga, Karpaatia jne. Tööstuslik tähtsus on peamiselt platvormsetel leiukohtadel, kus suurel levialal on tootsate kihtide lasuvad rõhtsalt ja väikesel sügavusel ning nende paksus ja kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevan
Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat vana. 29. Kuidas põlevkivi kaevandatakse? Põlevkivi saab kaevandada kahel moodusel: avakaevandamine ( karjäär) ja allmaakaevandamine (kaevandus). Avakaevandamismooduse kaevandamisviis on vaalkaevandamine. Allmaakaevandamismooduse kaevandamisviis on kamberkaevandamine. Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga. Allmaakaevandamise
1) Geograafiline asukoht Mäeeraldis pindalaga 77,67 ha asub Järva maakonnas Koigi vallas, Tallinn- Tartu maantee 95. kilomeetrist 2,5 km ida pool, ligikaudu 5.6 km Koigi külast põhja pool RMK Türi Metskonna maatükil. Haritavat maad taotlevale alale ei jää. Kogu ala on kaetud segametsaga, milles domineerivad okaspuud. Maapind on on suhteliselt tasane, kohati lainjas moreenmaastik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 70 75 m üle merepinna. Taotletaval mäeeraldisel puudub asustus, territooriumi läbivad metsakvartaleid eraldavad metsasihid. Piki territooriumi lõuna-, kagu- ja kirdepiiri kulgeb kohalik kruusatee, millelt karjääri keskossa suundub metsasihte ühendav tee. Territooriumi põhja-, kirde- ja kagupiiridega külgenvad naaberkinnistud. Mäeeraldisest lääne suunas paralleelselt mäeeraldisega ligikaudu 2,5 km kaugusel asub Tallinn Tartu maantee ja põhja suunas Mäeküla Koeru maantee. Lähimad elamud asuvad territooriumi kagu-, kirde- ja lääne
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Aidu karjäär Uurimistöö Õppejõud: Üliõpilane: Üliõpilase kood: Rühm: Kohtla-Järve 2014 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Karjääri skeem...................................................................................................................4 2. Karjääris kasutatavat tehnoloogiat.....................................................................................5 3. Veekõrvaldus......................................................................................................................7 4. Tehnika...............................................................................................................................8 5. Lõhketööd.....
REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ja sellest toodetava
Sel puhul eemaldatakse pinnas ning paigutatakse see väljapoole kaevandusala. Pärast mineraali ammutamist täidetakse kaevandused kaevandamise käigus tekkinud kivimmaterjali ja pinnasega. Sellisel meetodil on võimalik kätte saada 90% või rohkem maardlas leiduvast maagist. • Maa-alune kaevandamine Maa-alust kaevandamist kasutatakse olukorras, kus maavara paikneb sügaval maapõues ning selleni jõudmiseks tuleb rajada tunnelite ning kaevekäikude süsteem. • kamberkaevandamine, mille puhul eemaldatakse teatud sektor lasundist, kuid alles jäetakse kandeplokid (kaevandamata mineraal), mis takistavad ruumi kokku varisemist. Selle meetodi puhul tuleb arvestada, et osa varust jääb kättesaamatuks, aga maapinda ei langetata. • laava(longwall mining) kaevandamine, mille puhul on õhemad mineraali lasundid kuni mitme kilomeetri pikkused ning kuni paarisaja meetri laiused, kus söe eemaldamiseks kasutatakse purustajaid või koorijaid
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud · kergliiklustee ainult jalakäij
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid