Kasvuhooneefekt (0)

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS
BRIGITA TSIPP
KASVOHOONEEFKT
Juhendaja : Reet Meerits
Kasvuhooneefekt
Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase , mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30°. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon , metaan . Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt - maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine . Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid on
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%.
Metaan CH4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil.Lämmastikoksiidid NOx - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad . NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena. Freoonid - eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3.
Kliima soojenemise tagajärjed
Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7oC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahekümne aasta jooksul.
Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad, ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed ja poolkõrbed (need muutuvad veelgi elamiskõlbmatuiks, kuumemaks, samas sademete kasvu ei prognoosita). Temperatuuri tõusuga võivad kaasneda suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid , samuti probleemid põllumajanduses (ja toidupuudus , eriti vähearenenud riikides). Liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind (lisaks praegusele 15 cm tõusule) umbes 18 cm. Mõjutatud on veevarud , toidu tootmine, kalandus ja madalamad rannikualad. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks.
Probleemi lahendamine
Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks.
Kasutatud allikad:
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasvuhooneefekt_tiina.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt