tekitamine Kloon isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem taimede algkuge Kallus taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi Hübridoomitehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks Selektiivsööde spetsiifilise koostisega rakukultuuri sööde, milles on eluvõimelised ainult teatudgeneetiliste omadustega rakud ja mis seega võimaldab rakkude segust välja valida just need
ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. rakud pole diferenteesunud Kasvufaktorite toimel võivad meristeem rakud anda alguse kogu taime arengule(totipotentsed) Algkoe omadus võimaldab kasvad suureks taimeks Paljundus Eraldatakse kasvukuhikust väike koelõik ja kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule Toitesegu sisaldab mineraalsooli, suhkruid, kasvufaktoreid, vitamiine Kasvama hakates eemaldatakse mikrovõrseid ja pannakse uuele toitesegule Võib saada sadu ja tuhandeid võrseid
Taimede meristeempaljundus Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist (DNA molekul, rakk, organism). Meristeempaljundus meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem taimede võrsete tippudes, pungades ja mujal asuv algkude; rakud pole diferentseetunud, st pole eristinud mingit kindlat koefunktsiooni täitma võivad tekkida kõikide püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele
somaatilise keharaku tuuma siiramises munarakku. sellega kontrolliti T.Morgani hüpoteesi,kus ta väitis, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp. Kus ja milleks rakendatakse meristeempaljundust? Seda hakati kasutama raskesti paljunevate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse meristeemrakkude ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Sobitates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. et nad on totipotentsed.(''kõikvõimelised'') Millist kasu toob embrüosiirdamine põllumajandusele? 1) geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, ( tavaliselt saab lehm 12-15 järglast, siirdamisel ulatub üle saja) 2)embrüote elivõimelisena säilitamine sügavkülmutamise teel võimaldab neid trantsportida kaugete vahemaade taha. Seetõttu kaob vajadus trantsportida elusloomi.
Kasvuhormoon ja selle toime Kasvuhormoon ehk somatotropiin (STH) on 191-st aminohappest koosnev heterogeenne üheahelaline valk. Somatotropiin on eluliselt vajalik hormoon, mis reguleerib tähtsaid füsioloogilisi protsesse nagu näiteks kasv ja metabolism. Kasvuhormooni toime realiseerimiseks kudedes on vajalik kasvufaktorite kaasmõju. Kasvuhormooni sünteesitakse kogu elu jooksul ja see mõjutab tugevasti kõiki meie keha süsteeme. Iga 10 aastaga jääb kasvuhormooni organismis 10-15% vähemaks. STH sekretsioon sõltub paljudest faktoritest - stress, uni, füüsiline koormus, sugu, iga, östrogeenid ja veresuhkru tase. Kõrvalkalded normaalsest kasvuhormooni tasemest võivad kaasa tuua endokrinoloogilised haigused. 1981. aastal suudeti seda hormooni esmakordselt toota sünteetilisel kujul, preparaat kannab
Elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 4. Taimede meristeempaljundus-taimede kloonimisvõimalus. Geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Inimene on iidsetest aegadest peale paljundanud peamiselt vegetatiivselt, seega klooninud. Tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodud meriteempaljundus. Meriteempaljunduse positiivne külg: raskesti paljundatavate taimede paljundamine (orhideed), Kiire taimede hulga suurenemine, meristeemrakud on viirustevabad, hävimisohus olevate taimede paljundamine. 5
Transrasvad on hüdrogeenitud küllastumata rasvhapped. Need on tervisele kahjulikud 18.Sapi tähtsus. Sappi on vaja toidurasvade paremaks seedumiseks, imendumise kindlustamiseks, soodustab kõikide rasvlahustuvate vitamiinide omastamist, soodne mürkide väljutaja, takistab mikroobide paljunemist. 19.Nimeta rasvlahustuvad vitamiinid! A, E, K, F, D 20.Milleks on vaja A-vitamiini, kust saab? C-vitamiini, kust saab? Mis on skorbuut? A on vajalik nägemisega seonduvate rakkude ning rakkude kasvufaktorite normaalse talitluse tagamiseks, saab punastest juurviljadest, nt porgand, kõrvits, bataat. C-vitamiini on vaja : naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti kollageeni ja elastiini normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin
5. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik? Vastus: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras. 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. 6. Närviraku ehitus. Neurogliia ülesanded. Gliiarakud - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes - juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut - osalevad neuronite uuenemisprotsessis - kõrvaldavad hukkunud neuronid 7. Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal? Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Väljaspool rakku on rohkem positiivse laenguga ioone, seespool aga negatiivse laenguga ioone
(Nt. paljundamine mugulate, sibulate või muude vegetatiivsete taimeosade abil on pmst kloonimine) Meristeempaljundus-meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemrakud pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma, neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Kallus-vigastuste paranemisel tekkiv haavkude.(sisaldab ka algkudet) Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed(kõikvõimelised). Meristeempaljunduse skeem: 1)võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele (toitesegu) 2)meristeemirakkudest hakkab kasvama uus võrse. 3)mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu. 4)juurdumissöötmel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud.
organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’. Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA JA MONOKLOONSED ANTIKEHAD 1960
organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’. Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka looduskaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitseks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA JA MONOKLOONSED ANTIKEHAD 1960
M3. Geenidoping Järgnev on keelatud seoses sportliku sooritusvõime potentsiaalse tõhustamisega: 1) rakkude või geneetiliste elementide (nt. DNA, RNA) ülekanne; 2) geenide väljendumist muutvate farmakoloogiliste või bioloogiliste ainete mitteraviotstarbeline kasutamine (4). Spordis pole geenidopingu kasutamist praegu teada kuna tegu on uue ja keerulise meetodiga. Võimalikud eesmärgid võivad olla 8 EPO tootmise suurendamine ja lihaste kasvufaktorite stimuleerimine kehas. Kokkuvõte Enamik arutletud dopinguaineid või kui nimetada neid ka keelatud aineteks on päritolult tegelikult ravimid. Neid ravimeid kasutatakse osaliselt ägedate haigusseisundite ravimiseks. Vastavalt sellele on neil ravimitel ühelt poolt nende soovitud toimed haigusseisundile, aga teisel poolt on neil soovimatud kõrvaltoimed. Ravimite kasutamise probleem tulemust parandavate ainetena on selles, et terved
bakterite poolt produtseeritava H2S toimel ja keele värvumine mustaks. NB! Vähendavad tetratsükliinide imendumist seedetraktist. 13. Selgita sukralfaadi farmakodünaamikat? Happelises keskkonnas polümeriseerub ja moodustab kleepuva viskoosse geeli, mis kleepub mao limaskestale, eriti haavandite põhjale. Püsib haavandil kauem kui 6 h. Geel adsorbeerib toiduosakesi ja barjäär tugevneb veelgi. Sukrakfaadil oletatakse ka lokaalset prostaglandiinide ja kasvufaktorite produktsiooni suurendavat toimet. 14. Mis on antatsiidid? Mis eesmärgil neid kasutatakse? Maohappe ajutised neutraliseerijad. Neid kasutatakse maohappe pH normaliseerimiseks, mille tulemusel väheneb ka valu. Kasutatakse mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandite, ning mao ülihappesuse ja kõrvetiste sümptomaatiliseks raviks. 15. Antatsiidide toimemehhanism? Reageerivad mao valendikus keemiliselt soolhappega - neutraliseerivad seda.
reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. NB! Histamiin Hepariin. plasmarakk- antikehi sekreteeriv rakk Rasvarakk- neutraalrasva talletamine, hormoonide põletikumediaatorite ja kasvufaktorite tootmine. Soojusisolaator. Adventitsiaalrakk ehk peritsüüt- võib muutuda nii silelihas- või sidekoerakuks. Nimeta elund, kus leidub selliseid rakke ja nimeta rakud, millest ta koosneb.
vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes (kasvukuhikutes), pungades ja mitmel pool mujal sh. Ka lehtedes, algkude ehk meristeem. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, s.t. na on totipotentsed (,,kõikevõimelised"). Just sellel taime algkoe omadusel põhineb paljunemine taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väiksest koetükikest terviklikuks taimeks. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisakdavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toeitesegule ehk söötmele
Sekretsioon: seda stimuleerib GnRH ja pärsib GnRIH. Tagasisidestusega reguleerivad LH sekretsiooni östrogeenid ja progesteroon. 2. Inimorganismi kasvamise ja üldise arengu reguleerimine Kudede kas ja areng tagatakse integralse koostöös. · STH e hGH e kasvuhormoon Toime: kasvuhormoonina stimuleerib STH kõikide kudede (luud, kõhred, lihased jt) kasvu insuliinisarnaste kasvufaktorite IGF-I ja IGF-II vahendusel, indutseerides maksas ja neerudes, vähem ka teistes kudedes nende polüpeptiidide sünteesi. STH suurendab aminohapete transporti lihasrakkudesse ja intensiivistab lihastes valgusünteesi. Vähendades glükoosi perifeerset kasutamist ja intensiivistades glükoneogeneesi maksas, omab STH hüperglükeemilist toimet. Aminohapetest toimuva glükoneogeneesi stimuleerimine maksas tõstab maksa glükogeeni taset
üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Looduses saab kloonida vegetatiivse paljundamise abil (mugulate, sibulate, pisikute, poogendite või muude vegetatiivsete tiameosade abil). Biotehnoloogias saadakse kloone meristeempaljunduse abil. 6.Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi (kartul, maasikas, nelk, krüsanteem.) 7. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende
(Edelman) In vitro liha kasvatamine Kultuurliha saadakse loomade lihasrakkude kasvatamisega laboris. Looma embrüolt võetakse tüvirakud(teine võimalus on kasutada satelliitrakke, spetsiaalseid tüvirakke lihaskoes). Tüvirakkudest lihasrakkude saamiseks kasutatakse spetsiaalselt välja arendatud Escherichia coli baktereid, mis toodavad selleks vajalikke kasvufaktoreid. Lihasrakud kasvavad bioreaktoris lahusel, mis koosneb tsüanobakteri hüdrolüsaadist, mis on rikastatud kasvufaktorite ja vitamiinidega. Teoorias on süsteem väga lihtne, kuid tegelikult on asi palju keerukam. Et saadud liha oleks pärisliha moodi, on vaja rikastamissüsteemi, mis imiteeriks verevarustust, et saada igale rakule toitained ja hapnik. Seda oleks vaja ka jääkainete eemaldamiseks. Lisaks on vaja kasvatada ka teisi rakutüüpe, nagu rasvarakke. Kasvavat liha tuleb ka treenida, et lihas õigesti areneks. Selleks kasutatakse lihaste võimet kokkutõmmeteks ja venitatakse neid velcro tahvlite
N-seotud oligosahhariidid on kinnitunud valgule aspargiini amiidrühma kaudu. Proteoglükaanid on hübriidsed makromolekulid, mis koosnevad heteropolüsahhariidist ja polüpeptiidist. Koosnevad tuumikproteiinist, millega on kovalentselt seotud ühte või kahte tüüpi glükoosaminoglükogaanid. Rakupinna ja ekstratselluaarse maatriksi komponendid. Ntks sündekaan. Funktsioonid: raku kasvu kontroll (kasvufaktorite sidumine proteoglükaanidega glükokalüüsis loob rakupinna kasvufaktorite reservuaari; liigeste polsterdamine (kõhre maatriksi proteoglükaanid absorbeerivad suures koguses vett. XII LIPIIDID 1. Lipiidid on struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees.
8. Milles seisneb meristeempaljundus ning mis on selle eelis? Meristeempaljudamise käigus kasutatakse meristeemrakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal algkude ehk meristeem. Need rakud pole diferentseerunud (pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma). Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule. Selle käigus eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse söötmele. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid
1. Proto-onkogeenid, Onkogeenid, Tuumori PDGF , mis stimuleerib PDGF retseptoriga suppressorgeenid rakkude proliferatsiooni (selliseid rakke on palju) · Proto-onkogeenid: rakkude normaalset talitlust 10. Onkogeenid kui kasvufaktorite retseptorid (onkogeen tagavad geenid, mis mutatsiooni korral võivad erb ja EGFR) põhjustada kasvajaid. Normaalsed geenid enne muteerumist, evoloutsioonis väga püsivad. · Onkogeen erb b on EGF retseptori geeni · Onkogeenid: Muteerunud normaalsed geenid mutantne vorm, selle perekonnas on veel (nt
21. Füsioloogiline ja patoloogiline hüpertroofia- Esineb rakkude struktuurikomponentide suurenenud süntees Põhjused: Mehhaaniline (lihaste treening)b) Kasv (kasvufaktorid). Hüperplaasia-A: Füsioloogiline hüperplaasia Kompensatoorne hüperplaasia: suureneb koe mass kahjustuse või osalise eemaldamise järgselt (maksa osalise resektsiooni järel) Hormonaalne hüperplaasia: rinna näärmerakkude paljunemine raseduse ajal B: Patoloogiline hüperplaasia Kasvufaktorite ja hormoonide suurenud stimulatsiooni koostoime tagajärg (nt. emaka endometrioos) Atroofia- Rakkude, koe, organi atroofia, so. eelnevalt normaalselt väljaarenenud koe/elundi mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Rakusurm (variandid)- Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus –
tunnusevariandi üheaegne avaldumine heterosügootse indiviidi fenotüübis. Alleelide kodominantne avaldumine on tavaline molekulaarsete tunnuste, sh. rakupinna antigeenide (nt. vererühmade) puhul. NT. AB-veregrupi puhul on A ja B alleelid teinetese suhtes kodominantsed, 0 suhtes aga lihtsalt dominantsed. III rida 1. Struktuurne ja funktsionaalne allelism 3. Vähi teke protoneerimisel 5. Proto-onkogeenide aktiveerimine ja näide. Proto-onkogeenide hulka kuuluvad kasvufaktorid, kasvufaktorite retseptorid, signaali ülekandjad ja raku jagunemise ning kasvu kontrolli seisukohalt olulised tuuma transkriptsioonifaktorid, milledel on oma kindel roll raku rutiinses masinavärgis ja mis normaalsetes tingimustes vähki esile ei kutsu. Kuna proto-onkogeenid on normaalsed raku geenid, mis kodeerivad rakkude kasvus ja jagunemises olulisi valke, peab nende osalus onkogeneesis olema põhjustatud näiteks mutatsioonist. (Kas somaatiline mutatsioon, mille läbi
, Burkitt´i lümfoom; c) retroviirused: v-onkogeenid integratsioon genoomi (HTLV); Piisab ühe alleeli muteerumisest, muutused on dominantsed; Protoonkogeenide mutatsioonid: a) punktmutatsioonid; N. ras onkogeenis; b) translokatsioon; N. Philadelphia kromos., Burkitt´i lümfoom; c) retroviirused: v-onkogeenid integratsioon genoomi (HTLV); Piisab ühe alleeli muteerumisest, muutused on dominantsed; Onkovalgud (onkogeenide produktid) Jaotus: - Kasvufaktorid - Kasvufaktorite retseptorid - Signaali ülekandega seostuvad valgud - Nukleaarsed regulaator valgud - Rakutsükli regulaatorid 1. Kasvufaktorid: esineb üleproduktsioon, mis viib rakkude väga intensiivse jagunemiseni. Tulemus: risk spontaansete või indutseeritud mutatsioonide teke 2. Kasvufaktorite retseptorid: esinevad mutatsioonid või üleekspressioon (sagedasem) 3. Signaali ülekandega seondunud valgud: paiknevad rakumembraanil, vahendavad
saagitase ja tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist nende rakendamisel (viljavahelduse otstarbekus, väetiste kasutamise tehnoloogia põhjendatus, mullaharimise süsteemi kvaliteet ja ajastamine) 4. Optimumiseadus. - Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Languse kriteeriumid ei ole ühesed - sõltub teiste kasvufaktorite seisust. 5. Toitainete tagastamise seadus. - Saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees. 6. Viljavahelduse seadus. - Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal.
saagitase ja tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist nende rakendamisel (viljavahelduse otstarbekus, väetiste kasutamise tehnoloogia põhjendatus, mullaharimise süsteemi kvaliteet ja ajastamine) 4. Optimumiseadus. - Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Languse kriteeriumid ei ole ühesed - sõltub teiste kasvufaktorite seisust. 5. Toitainete tagastamise seadus. - Saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees. 6. Viljavahelduse seadus. - Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal.
pöördtranskriptaasi ning viiruse DNA sünteesi. AZT e zidovudiin/retrovir pürimidiinipõhine, AIDS-le, liitub kasvava DNA ahelaga, omades suhkrujäägi OH asemel N3 rühma, katkestab DNA ahela edasise kasvu. Atsükloviir/famtsüklovir - puriinipõhine, Herpes simplex, vöötohatis. Töötab sarnaselt tänu mittetäielikule suhkrujäägile. Geenitehnoloogia ravimidisainis 8 Rekombinantsete valkude ja peptiidide tootmine - insuliin, kasvufaktorite geenid viiakse bakterirakku ning toodetakse neis eesmärkühendit farmaatsiatööstuse nõudlusele vastavalt. Uute valguliste ravimisihtmärkide tuvastamine - eraldamine ja tuvastamine kloneerimisega. Isosüümide ja retseptorite alatüüpide tuvastamine, mis viivad selektiivsemate ravimite tegemiseni. Inimese geeniprojekt aitas kaasa sadade uute valkude avastamisele. Sihtmärkvalkude molekulaarsete mehhanismide uurimine - valkude modimine
vastu Seovad ja inhibeerivad TNF- Basiliximab ja daclizumab-neeru transplantaadi äratõukereaktsiooni vastu Inhibeerivad IL-2 aktiveeritud T-rakkudel Omalizumab- seondub IgE-le, allergilise astma puhul Vähi ravi Teevad vähiraku immuunsüsteemile märgatavamaks Rituximab- seondub CD20-le B rakkudel Lümfoomide vastu Kasvusignaalide blokeerimine Cetuximab- soolevähk, kõrivähk Seondub epidermaalsete kasvufaktorite retseptoritele Angiogeneesi inhibeerimine bevacizumab -erinevate vähkide vastu, VEGF signaali blokeerimine Radiatsiooni vahendamine radioaktiivne osake kombineeritakse antikehaga Ibritumomab - Mitte-Hodgkini lümfoomi vastu Kasutus diagnostikas toksiinide ja hormoonide väikeste koguste detekteerimiseks inimese koorioni gonadotropiini (HCG) siduvaid antikehi kasutatakse raseduse detekteerimisel. immunohistokeemias antigeeni detekteerimiseks kudedes
Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugifunktsioon, kohaletoimetamine. - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes, juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut, osalevad neuronite uuenemisprotsessis (toitumine), kõrvaldavad hukkunud neuroneid, erinevalt neuronitest gliiarakke taastatakse 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid. Erutuse ülekandel seljaajust säärelihaseni aksoni pikkus võib olla kuni meeter. Või 5-100 mikromeetrit. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid
Tavalised sepsise, neonataalse meningiidi, UTI-de (80% kogukonnast saadud UTIdest), gastroenteriidi põhjustajad. Põhjustab tihti HId. Enamik infektsioone on endogeensed, gastroenteriiti põhjustavad tüved üldiselt aga eksogeensed. virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn • Antigeense faasi varieerimine (kihn K ja flagellumite H antigeenid on MO geneetilise kontrolli all, võivad ekspresseeruda või mitte) kaitseb antikeha-vahendatud surma eest • Kasvufaktorite haaramine: raud heemi ja laktoferriini jms küljest • Resistentsus seerumi bakteritsiidsele toimele: kihn+komplemendi sidumise takistamine • Antibiootikumresistentsus: plasmiididega liikide, perekondade vahel E. colil lisaks: • Adhesiinid: Kolonisatsioonifaktori antigeenid CFA/I, /II, /III. Agregatiivsed adherentsifimbriad AAF/I ja AAF/II. Bundle- moodustavad pilid. Intimin, P-pilid (seostub ka P veregrupiantigeenidele), Ipa (invasiooniplasmiidi antigeen) proteiin,
Akne valgusravi punase ja sinise valgusega. Sinine valgus (lainepikkus 415nm) on antibakteriaalse toimega. See tungib komedoone ja põletikku tekitavatesse bakteritesse ning aeglustab ja ennetab nende paljunemist pumbates välja väikeseid molekule nimega porfüriin. Eksponeerides porfüriine valguse kindla lainepikkusega, toodavad need vabu radikaale, mis bakterid tapavad. Punane valgus (lainepikkus 660nm) vabastab tsütokineesi, mis stimuliseerib fibroplasti vohamist ja kasvufaktorite tootlikkust. Seega mõjutab põletikulist protsessi, paranemist ja lõppkokkuvõttes haavade paranemist loomulikul viisil, arme tekitamata. Infrapuna soojusteraapia valude leevendamiseks. Päiksekiirgus, mis meid suvel soojendab, on infrapunane lainepikkus. Sel puudub ultraviolettkiirgusele omane päevitust tekitav toime. Talvel saame infrapunast edukalt kasutatada külmetushaiguste ja liiges-, lihasvalude leevendamiseks. Soojusteraapia oli hinnatud ravimeetod juba iidsetest aegadest
folliikul. Primaarsetel ühekihilistel folliikulitel on ühekihiline kuupepiteel, munarakk on keskel ning hakkab moodustuma oolemm. Primaarsetel mitmekihilistel folliikulitel on mitmekihiline epiteel ja zona pellucida on moodustunud. Sekundaarsetel folliikulitel tekib teeka ja munarakk liigub perifeeriasse. Primordiaalsete folliikulite areng käivitub munaraku poolt sünteesivate kasvufaktorite GDF-9 ja BMP-15 poolt. 2) Värbamine – värbamisel areneb ca. 300 sekundaarsest follikulist ca. 30 tertsiaarset folliikulit. Folliikli värbamise tingib FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus. 3) Selektsioon – tertsiaarsetest folliikulitest kujuneb välja üks ovulatsioonini arenev dominantne folliikul (Graafi põieke). Selektsioonil on oluline FSH sekretsiooni regulatsioon, mida moduleerivad östrogeenid ja inhibiinid.
anorgaanilist ühendit, nt mikroobid, keda leidub nii inimeses kui vees o HÜPOTROOFID – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad elutegevuseks mitmeid peremeesraku ainevahetuslikke komponente, sellised on nt sugu- ja hingamisteede infektsioone põhjustavad klamüüdiad Seina ja tsütoplasma sünteesiks vajavad mikroobid peale 6 elemendi ka mineraale – kaalium, kaltsium, magneesium, raud ja muid elemente – boor, molübdeen, tsink, koobalt, nikkel Kasvufaktorite vajadusest jaotatakse: o PROTOTROOFID – sünteesivad ise mitmesuguseid kasvufaktoreid o AUKSOTROOFID – ei kasva ilma kasvufaktoriteta ENERGIAT KASUTATAKSE: - Raku anaboolsetes protsessides ehk ülesehituses - Mikroobi paljunemiseks - Makromolekulide tekkeks - Homeostaasi säilitamiseks, samuti liikumiseks MIKROBIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED I OSA 1. MIKROOB – Mikroobide all mõeldakse suurt gruppi väikesi olevusi, mida pole
2) Autotroofid – sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid – vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid – intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid – sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid – ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Lihtne difusioon – selle mehhanismi põhimõte on vastava aine ärakasutamine, mille asemele tuleb väliskeskkonnast uut ainet. Seega lahustunud ained sisenevad mikroobirakku vastavalt nende kontsentratsioonigradiendile. Enamasti eelneb sellele ekstratsellulaarne ainete hüdrolüüs.
väljumise takistus. Tuumast väljumiseks on vaja 5´ cap struktuuri ja 3´ Poly-A saba + energiat GTP-aas Translatsiooni kontroll Tsütoplasmasse jõudnud mRNA molekulidel on erinev ribosoomide sidumise võime. Võimalik, et osad peavad enne translatsiooni mingi komponendiga liituma. Eri mRNAde järgi sünteesitakse erinev arv valgumolekule ning ka mRNAde eluiga on erinev. Näiteks beeta-globiini mRNA poolestusaeg 17 tundi, kasvufaktorite mRNA poolestusaeg aga 30 minutit. Prokarüootides on mRNA eluiga aga 3 min. Eluiga mõjutavad RNA-sisesed järjestused, AU-rikkad järjestused vähendavad mRNA stabiilsust. 3´UTR lagundamiseks vajalikud signaalid Translatsiooni järgne kotnroll Peamiselt translatsioonijärgne valkude pakkimine ruumilisse struktuuri osalevad abivalgud, mida kutsutakse molekulaarseteks saatjateks ehk chaperonideks.
tavaliselt mikrokogustes. Kasvufaktorid on vitamiinid, aminohapped ja N-alused. Ah ja N-aluseid lisatakse söötmele tavaliselt 20mg/l. Vitamiinid on ensüümide mittevalgulised kofaktorid. Kasvufaktorit sünteerivat mikroorganismi nim prototroofiks, seda, kes ise ei suuda sünteesida, aga auksotroofiks. Nt adeniini prototroof ja auksotroof. Kui on teada, et mikroob on auksotroofne, aga pole teada, milliste kasvufaktorite suhtes, siis lisatakse söötmetele pärmiekstrakti, peptooni, kasaminohappeid (kaseiini hüdrolüüsil saadud aminohapete segu) või trüptooni. Kõige parem kasvufaktorite allikas on pärmiekstrakt. Mõned mikroorganismid nagu piimhappebakterid on väga nõudlikud söötme suhtes, sest ei suuda enamikku kasvufaktoreid sünteesida. Kasvavad hästi piimas, piimavadakul, veresöötmel. Veresöötmel on hea jälgida ka mikroobi erütrotsüütide lagundamise võimet ehk hemolüüsi.
Embrüo rakud sekreteerivad molekule, faktoreid mis diferentseerivad embrüo teisi rakke, määravad nende saatuse. Morfogeenid, embüronaalsed induktorid : arengu signaliseerivad valgud. Organisaatorid on signaliseerivad keskuses(erilised morfogeneetiliselt aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus. FGF – fibroblastide kasvufaktorid; FGFR – fibroblastide kasvufaktorite retseptorid, rakupinna türosiinkinaassed retseptorid; BMPR I & II – retseptorid. Värbamisretseptorid seovad ja aktiveerivad SMAD-valgud, mis toimivad tuumas transkriptsioonifaktoritena; Retinoolhape (Retseptorid (RAR-α, RAR-β, RAR-γ): tuumaretseptorid (rakusisesed), võivad toimida transkriptsioonifaktoritena. Transkriptsioonifaktorid käivitavad või pidurdavad geenide transkriptsiooni. Indutseeritakse / represseeritakse arengu signaliseerivate faktorite poolt,
38. Mis on volutiin Volutiin – polüfosfaat, varuaine. Kui Sulfaadivarud taastuvad, siis polüfosfaadi fosfaat lülitatakse nukleiinhapete koosseisu. Kui sulfaatvaeses ja fosfaadirikkas keskkonnas. 39. Milline on põhiline polüsahhariidne varu mikroobides? Tärklis, glükogeen, granuloos. Kõige põhilisem on glükogeen. 2. teema 1. Millised elemendid on vajalikud raku kasvuks? Mikro (CuZnMnMoVWSeSiNa)-ja makroelemendid (CHNOPSKMgCaFe) 2. Miks on vajalik kasvufaktorite lisamine mikroobi kasvukeskkonda? Looduslikud orgaanilised ained, mida organism ise ei sünteesi. Puriinid, pürimidiinid, AH, vitamiinid. 3. Kuidas on võimalik hinnata mikroobide kasvu mingil söötmel? Lisatakse söötmele indikaatorvärve. Indikaatorvärvi muutuse järgi saab tuvastada mikroobi kasvu, kuna söötme pH muutub. 4. Kuidas jaotatakse söötmed koostise järgi? Looduslikud söötmed, sünteetilised söötmed ja komplekssöötmed. 5
1.7.5. Sinine ja punane valgus Sinine valgus (lainepikkus 415nm) on antibakteriaalse toimega. See tungib komedoone ja põletikku tekitavatesse bakteritesse ning aeglustab ja ennetab nende paljunemist pumbates välja väikeseid molekule nimega porfüriin. Eksponeerides porfüriine valguse kindla lainepikkusega, toodavad need vabu radikaale, mis bakterid tapavad. Punane valgus (lainepikkus 660nm) vabastab tsütokineesi, mis stimuliseerib fibroplasti vohamist ja kasvufaktorite tootlikkust. Seega mõjutab põletikulist protsessi, paranemist ja lõppkokkuvõttes haavade paranemist loomulikul viisil, arme tekitamata. 1.7.6. Infrapunakiirgus Päiksekiirgus, mis meid suvel soojendab, on infrapunane lainepikkus. Sel puudub ultraviolettkiirgusele omane päevitust tekitav toime. Talvel saame infrapunast edukalt kasutatada külmetushaiguste ja liiges-, lihasvalude leevendamiseks. Soojusteraapia oli hinnatud ravimeetod juba iidsetest aegadest
Onkogeenide valgud kui kasvufaktorid e signaalid. Viiruselise päritoluga kasvufaktori geen sis on 88% homoloogne trombotsüütidest pärit kasvufaktori PDGF geeniga. Sis geeniga infitseeritud rakud toodavad ülehulgas sis valku, mis seostub PDGF retseptoritega ja autostimuleerib neidsamu rakke paljunema. PDGF stimuleerib mesenhümaalsete rakkude – fibroblastid, rasvarakud, silelihasrakud, endoteelirakud, proliferatsiooni. 10. Onkogeenid kui kasvufaktorite retseptorid (onkogeen erb,HER2) Muteerunud retseptor v - erbB indutserib proliferatsiooni ilma kasvufaktorita. Onkogeenide produktid on kasvufaktorite retseptorvalgud. Umbes 20% naistest omab metastaseeruvate rinnakasvajate tekkes olulist osa mängivat onkovalku erb perekonna EGF retseptori HER2 üleekspressiooni, viimased annavad liiga palju signaale selleks, et rakud jaguneksid – tekib vähk. 11. Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen kui G valk)
Cabot' ringe tuumakesta jäänustega erütrotsüüdid. ANEEMIATE VORMID Rauavaegusaneemia kõige sagedasem. Tingitud rauavaegusest toidus, imendumishäiretest seedetraktist või kroonilisest verekaotusest. On hüpokroomne mikrotsütaarne aneemia. Megaloblastiline aneemia ebanormaalselt suurte erütrotsüütide (megalotsüütide) ja nende valmimata eelastmete (megaloblastide) esinemine veres ja luuüdis. Hiidrakkude moodustumise põhjuseks on erütrotsüütide kasvufaktorite, B12 vitamiini või foolhappe vaegus toidus või puudulik imendumine. Hemolüütiline aneemia erütrotsüütide haprus tingib nende intensiivistunud lammutamise, kusjuures erütropoees ei suuda piisavalt intensiivselt toimida. Aplastiline aneemia vaatamata kõigi vereloomeks vajalike ainete olemasolule on luuüdi produktiivsus vähenenud. Aplastilise aneemia korral tabab vähenemine ainult erütrotsüüte. ANEEMIAD
Soojuskiirgus - soojakadu infrapunase kiirguse näol. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus - sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. Sööde - vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote, organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi (raku-, koe-, organikultuuris). Sperm (spermatosoid) - seemnerakk (isasugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon.
stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani. Toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja seejärel viiakse laguproduktid rakku. Erilisteks mehhanismideks, mille abil tungivad
stafülo- ja steptokokid. 2) Autotroofid sünteesivad kõik endale vajalikud ühendid, redutseerides oksüdeerunud orgaanilisiühendeid. 3) Mesotroofid vajavad vähemalt ühte redutseeritud anorgaanilistühendit. Siia kuuluvad nii organimid kui ka vees leiduvad mikroobid ( nt salmonella ). 4) Hüpopotroofid intratsellulaarsed parasiidid, mis vajavad oma elutegevuseks oma peremeesraku ainevahetuslikke komponente. Kasvufaktorite vajaduste järgi jaotatakse mikroobe: 1) Prototroofid sünteesivad mitmesuguseid kasvufaktoreid 2) Anksotroofid ei kasva ilma kasvufaktoriteta. Toitumise mehhanismid Toitained satuvad mikroobirakku läbi vaheseina ja tsütoplasmaatilise membraani. Toitained hüdrolüüsitakse ensüümide abil väliskeskkonnas või periplasmaatilises ruumis ja seejärel viiakse laguproduktid rakku. Erilisteks mehhanismideks, mille abil tungivad
Viiruse valgud vahendavad viiruse kontrollitud paljunemist välimises epiteelirakkude kihis, Healoomuline kasvaja või soolatüügas Raku DNA-sse sisenenud viiruse geen kodeerib viiruse valkude reguleerimatut tootmist, mis sunnib basaalkihi rakke piiramatult jagunema, mis tähendab vähi teket. Viiruste valgud E7 (seob Rb) ja E6 (seaob p53), mille tulemusena toimub raku jagunemine Rakkudele on jagunemiseks vaja mitogeenset ja kasvufaktorite signaali. Mitogeen aktiveerimine suunab raku jagunemisele Kasvufaktori aktivatsioon on vajalik toitainete omastamiseks ja kasutamiseks Põhjus, miks juhtivad, aga mitte kaasnevad mutatsioonid määravad ära kasvaja tekke. Vähirakkude genoomi ebastabiilsuse olulisus. Juhtivad mutatsioonid (ingl.k. driver mutations), mille arv ei ole suur, määravad ära kasvaja tekke. Juhtiv mutatsiooni kloonil on eelis jääda ellu ning tekitada edasisi mutatsioone.
silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja valgu biosünteesi, täiskasvanutel toimib ainevahetuse regulaatorina, olles insuliini antagonistiks, põhjustades vere suhkrusisalduse suurenemist ja vähendades selle talletamist, suurendades rasvhapete kasutamist. GH toime avaldub insuliinisarnaste kasvufaktorite 1 ja 2 vahendusel (IGF-1ja IGF-2), mis sünteesitakse maksas. Folliikuleid stimuleeriv hormoon, FSH - stimuleerib ovariaalfolliikulite kasvu emasloomadel ja spermiogeneesi isasloomadel, Luteiniseeriv hormoon, LH - kutsub esile ovulatsiooni ja kollakeha arenemise emasloomadel ning androgeensete hormoonide sünteesi isasloomadel, Prolaktiin, PRL - intensiivistab piimanäärmete kasvu ja sekretsiooni, Adrenokortikotroopne hormoon e
silelihaskiudude kontraktsiooni (piima väljutamist alveoolidest). Hüpofüüsi eessagara hormoonid: Somatotropiin e. kasvuhormoon, GH - organismi kasvu määrav liigispetsiifiline faktor, stimuleerib noorloomade kasvu ja valgu biosünteesi, täiskasvanutel toimib ainevahetuse regulaatorina, olles insuliini antagonistiks, põhjustades vere suhkrusisalduse suurenemist ja vähendades selle talletamist, suurendades rasvhapete kasutamist. GH toime avaldub insuliinisarnaste kasvufaktorite 1 ja 2 vahendusel (IGF-1ja IGF-2), mis sünteesitakse maksas. Folliikuleid stimuleeriv hormoon, FSH - stimuleerib ovariaalfolliikulite kasvu emasloomadel ja spermiogeneesi isasloomadel, Luteiniseeriv hormoon, LH - kutsub esile ovulatsiooni ja kollakeha arenemise emasloomadel ning androgeensete hormoonide sünteesi isasloomadel, Prolaktiin, PRL - intensiivistab piimanäärmete kasvu ja sekretsiooni, Adrenokortikotroopne hormoon e
antibakteriaalse toimega. See tungib komedoone ja põletikku tekitavatesse bakteritesse ning aeglustab ja ennetab nende paljunemist pumbates välja väikeseid molekule nimega porfüriin. 18 Eksponeerides porfüriine valguse kindla lainepikkusega, toodavad need vabu radikaale, mis bakterid tapavad.Punane valgus (lainepikkus 660nm) vabastab tsütokineesi, mis stimuliseerib fibroplasti vohamist ja kasvufaktorite tootlikkust. Seega mõjutab põletikulist protsessi, paranemist ja lõppkokkuvõttes haavade paranemist loomulikul viisil, arme tekitamata. Infrapuna soojusteraapia valude leevendamiseks. Päiksekiirgus, mis meid suvel soojendab, on infrapunane lainepikkus. Sel puudub ultraviolettkiirgusele omane päevitust tekitav toime. Talvel saame infrapunast edukalt kasutatada külmetushaiguste ja liiges-, lihasvalude leevendamiseks. Soojusteraapia oli hinnatud ravimeetod juba iidsetest aegadest.
tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist nende rakendamisel (viljavahelduse otstarbekus, väetiste kasutamise tehnoloogia põhjendatus, mullaharimise süsteemi kvaliteet ja ajastamine) 4. Optimumiseadus. - Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Languse kriteeriumid ei ole ühesed - sõltub teiste kasvufaktorite seisust. 5. Toitainete tagastamise seadus. - Saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees. 6. Viljavahelduse seadus. - Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal.
blastotsüsti sisemisest rakumassist- võivad vastavate ainete toimel diferentseeruda samuti kõigiks rakutüüpideks, kuid mitte totipotentseteksrakkudeks, nad ei saa arendeda tervikorganismiks. Nabaväädivere tüvirakke saab stimuleerida diferentseeruma paljudeks rakutüüpideks. Kasutatud mõne luuhaiguse ja leukeemia ravis. Täiskasvanu tüvirakud esinevad kõigis organites ja säilitavad oma jagunemisvõime ja võivad diferentseeruda elundis leiduvate kudede rakutüüpideks ning spet kasvufaktorite toimel isegi muude organite rakkudeks. Rakuteraapia näited Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustuse korral. Luuüdi siirdamine kasvaja korral. Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine. Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine. Tüvirakud on paljunemisvõimelised rakud. TOTIPOTENTSED RAKUD TÜVIRAKUD
annaabi.ee 
