Raku- ja embrüotehnoloogiad (3)

Raku- ja embrüotehnoloogiad
Taimede meristeempaljundus
Kloonimine – geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist (DNA molekul , rakk , organism).
Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks.
Meristeem – taimede võrsete tippudes, pungades ja mujal asuv algkude ; rakud pole diferentseetunud, st pole eristinud mingit kindlat koefunktsiooni täitma – võivad tekkida kõikide püsikudede rakud.
Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus.
Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavad kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral võrsunud võrsed istutatakse sobiva koostisega pinnasesse.
Põhjused, miks hakati meristeempaljundusmeetodit kasutama:

võimalik raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali kiire tootmine

meristeemrakud on tavaliselt viirusvabad

looduskaitse (hävimisohus taimeliikide kaitse)
Hübridoomtehnoloogia ja monokloonsed antikehad
Lümfotsüüdid – vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid.
Antigeen – mis tahes võõrkehas asuv aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke.
Antikeha – valk, mis kaitseb organismi patogeenide eest.
Antiseerum – vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu antigeenide vastu.
Somaatilise rakkude hübriidimise meetod – eri liikide rakkude ühendamine (saadud rakud on jagunemisvõimelised); meetod, mille puhul liidetakse imetajate rakud üheks, ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid .
Hübridoomtehnoloogia: antikehi tootvatest antigeeniga aktiveeritud B-lümfotsüütidest tekivad plasmarakud, kuid need ei ole võimelised jagunema ega väljaspool organismi elama. Kasutatakse kasvajarakke, millel on piiramatu paljunemise võime. Näiteks: Mingi antigeeniga immuniseeritud hiire põrnast eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku hiire vereloomekasvaja müeloomi rakkudega lahuses, mis stimuleerib rakkude ühinemist. Tekib rakkude hübriide, mida nimetatakse hübridoomideks. Rakkude lahjendatud segu viiakse plastikplaadi väikestesse kannudesse kasvusöötmesse (selektiivsööde, milles elavad ja paljunevad ainult teatud omadustega rakud). Hübridoomikloonidest leitakse oodatavat antikeha piisaval määral tootvad kloonid immunoloogilise testi abil.
Hübridoomi omadused:

aktiveeritud lümfotsüüdist pärineb võime toota antikeha kasutatud antigeeni vastu

müeloomist tuleneb kasvajarakule omane piiramatu jagunemise võime

iga hübridoomikloon produtseerib üht tüüpi antikehi – monokloonsed antikehad e väga spetsiifiliste omadustega antikehad.
Monokloonseid antikehi kasutatakse:

vastava antigeeni olemasolu ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus

selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust

meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas
Diagnostikas võimaldavad monokloonsed antikehad väga täpselt eristada patogeeni kitsamat tüüpi – tüve. Nt: klamüüdia-bakteri eri liikide diagnoosimine; raseduse diagnoosimine (seisneb kooriongonatropiini sisalduse määramises uriinis monokloonsel antikehal põhineva immunreaktsiooni abil).
1990. aastatel hakati tootma inimese monokloonseid antikehi, kasutades transgeenseid hiiri, kelle genoomi on siirdatud inimese antikehade geene. Neid antikehi kasutatakse nakkushaiguste ja vähi puhul.