Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lapsevanemad Esimene oluline sotsiaalse oskuse kujundaja on suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega. Siin omandatakse minapildi põhielemendid, suhete sisemised mudelid ning ka sotsiaalsed kompetentsused. Teiseks oluliseks oskuse kujundajaks on lasteaed, kool. See on oluline keskkond oma võimaluste ja ohtudega. Esmased sotsialiseerijad on vanemad, mis on ka kõige mõjusamaks teguriks lapse arengus. Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena
üheealised ning samal arengutasemel. Mängides toimub suhtlemine võrdsega ja see omab olulist osa elus läbilöömisel. Eakaaslased on suhtlemisoskuste tasemelt sarnased ja neil on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised. Koos mängides ja tegutsedes tekib olukordi, kus lapsed peavad lahendama tekkinud probleeme ja lahendama need. Koolieelsesse ikka jääb lapse sotsiaalse tundlikkuse aeg ja sel ajal vajab laps teiste lastega suhtlemist. Sotsiaalsed oskused annavad lapsele võime saada hästi hakkama erinevates olukordades. Mängides on suhtlemine eakaaslastega eriti intensiivne ja selle baasil arenevadki sotsiaalsed oskused. Kui lapse käitumine on häiritud ja sotsiaalsed oskused nõrgad, ei soovi kaaslased temaga koos olla. Kahjustada võib saada lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Et seda vältida, peab laps omandama vajalikud sotsiaalsed oskused ja täiskasvanud peavad toetama tema arengut. .
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad...........................................................................................................
märgitakse, et sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. (Hämäläinen 2001:35) Kuigi filosoofid arutasid poliitika, pedagoogika ja eetika teemadel, siis sotsiaalsete probleemide leevendamisega nad ei tegelenud. Hädasoliate probleemidega hakati tegelema alles kesk- ja uusaja piiril. 5 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes Sageli on kool, lasteaed, huvi- ja noortekeskus kohaks, kus ilmnevad lapse sotsiaalsed probleemid. Põhjuseks on see, et nendes ausutustes kehtivad kindlad käitumisreeglid ja ühes koos on väga erineva taustaga ja käitumisharjumustega noori ja lapsi. Samuti on põhjuseks ka see, et koolis, lasteaias ja huvi- ning noortekeskuses töötavad spetsialistid, kes märkavad erinevaid probleeme lastega. Kodus on laps oma harjumuspärases keskkonnas ning paljud sotsiaalsed probleemid ei ilmnegi, neid märgatakse alles lasteaias või koolis, kus laps peab mahtuma ühiskonna raamidesse.
võimalused saada tunnustust, sõltumata nende kognitiivsetest, füüsilistest, sotsiaalsetest või emotsionaalsetest erivajadustest. Sellises kaasavas klassis teadvustavad lapsed endale inimvõimete laia ulatust ning see arendab neis tähelepanelikkust ja lugupidamist nii enda kui teiste vastu (Daniels, Stafford: 1999: 15). Mida annab kaasamine õpetajale Õpetamine kaasavas klassis nõuab põhjalikke teadmisi lapse arengust. Kogemuste kasvades omandavad õpetajad eriõpistiilide jälgimise oskused. Nad muutuvad enesekindlamaks iga lapse tugevate külgede nägemisel ja erilist toetust vajavate valdkondade kindlakstegemisel. Nii erivajadustega kui ka tavaliste laste õpetamine aitab õpetajal hinnata laste õpistiilide erinevusi, tugevaid külgi ja konkreetseid õpivajadusi (Danield, Stafford: 1999: 20). Selle tulemusena oskab õpetaja märgata ka väiksemaid õpiprobleeme ning mõista lapse arengu pideva jälgimise ja hindamise vajalikkust. Õpetajal täieneb laste individualiseeritud
Neid vastasmõjusid 2 nimetab Bronfenbrenner proksimaalseteks protsessideks (näiteks lapse mängimine teiste lastega, uute teadmiste omandamine). Arengut mõjutavad proksimaalsete protsesside vorm, jõud, sisu ja suund. Inimest mõjutavad nii lähem kui kaugem keskkond, tema loomus, nii sotsiaalsed kui ajaloolised tingimused. Samuti mõjutavad inimese heaolu biogeneetilised, psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalkultuurilised ja füüsilise keskkonna faktorid. Muutused ökoloogilises keskkonnas on üliolulised (õe-venna sünd, lasteaeda minek) ning siinjuures on oluline, kuidas laps nende muutustega toime tuleb ja kohaneb. Inimese heaolu mõistmisel tuleb arvestada füüsilise keskkonna (geograafilised,
ka liitrühmi, kus käivad erinevas vanuses lapsed. Eelkõige on need rühmad loodud eakohaselt arenevatele lastele, lapsi on ühes rühmas 14–20. Eriti sõimerühmades, aga ka hiljem võib juhtuda, et rühmas on laps, kelle puhul õpetajal tekib tasapisi kahtlus, et tegemist on erivajadustega lapsega. Laps võib vajada uuringuid spetsialisti de juures ning lapsevanemat on tarvis selleks nõustada. Kui õpetajal on vastavad teadmised ja oskused, toeks logopeed ja liikumisõpetaja, siis suudetakse tavarühmades abi pakkuda kergemate kõnepuuetega, liikumispuuetega, nägemis- ja kuulmispuuetega ning käitumishäiretega lastele. Tavarühma tingimused on kohaldatavad ka andekale ja muukeelsele lapsele. Kuigi lasteaeda jõuavad mitmesugused lapse erivajadusi puudutavad dokumendid, tuleb laste aia pedagoogidel, spetsialistidel ja abipersonalil siiski võtta paar kuud aega, et lapse oskuste ja teadmiste tasemega iseseisvalt tutvuda
Võib juhtuda jargmisi häired nagu tallavõlvi või skolioosi. 1.9 Töötamine ja mängimine Lapseeas on mängimine primaarne; mängimine on lapse jaoks univeraalne tegevus, millest ta loobub ainult raske haiguse ajal. Eesmärgipärase mängimise olulisus füüsiliste , intellektuaalsete, suhtlemise ja sotsiaalsete oskuste arengus. Mängimise jaoks on oluline mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste olemasolu. Mängides omandab laps vajalikud oskused ja omadused nagu iseseisvus, loomingulisus, uudishimu ja probleemide lahendamine. Mäng annab ka võimaluse koguda tundeid ja väärtusi ning arendada sotsiaalseid oskusi. 1.10 Seksuaalsuse väljendamine Lapsel on suur huuvi tundma oma kehaehituse ja organismi talitluse vastu. Laps tunneb üldist huvi seksi vastu ning suurt huvi enda seksuaalsuse vastu . 4-5a laps kiindub vastassugupoolte vanemasse (poisslaps emasse ja tütarlaps isasse) . Laps on väga haavatav ja vajab ema-isa
Kõik kommentaarid