q Töötajatele koolitused q Kliendid välismaalt q Juhtkonna teadmised mobiilsetest q Uute ettevõtete( klientide) sisenemine seadmetest turule q SISEMISED NÕRKUSED VÄLISED OHUD q Juhtkonna vähesed kogemused q Uute konkurentide agressiivne q Suhteliselt suured üldkulud turuletulek q Raskused klientide võitmiseks, seoses q Madal kasumiosa esimestel aastatel selle valdkonnas tegelevate ettevõtete rohkusega q Seadmete amortisatsioon, liigsed lisakulutused uuendusele q Võimalikud elektririkked, tulekahjud ja muud tõrked, mis võivad tööd
vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse. 16. Risk- • kaotuse tõenäosus • mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav tulumäär • riskipreemia - tulu, mida investor teenib 17. Kindlustuse funktsioonid 1.Kahjude hajutamine 2.Investeeringud, sääst 3.Maksukoormuse vähendamine 18. Sundkindlustus (autokindlustus, laenuga kaasnev kodukindlustus) Vabatahtlik kindlustus (elukindlustus, varakindlustus) 19
8 Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile (kui audiitorkontroll on kohustuslik). Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande (kui see on kohustuslik) ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule/osanikele. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele/osanikele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Majandusaasta aruanne peab olema allkirjastatud vastavalt raamatupidamise seaduses sätestatule. Majandusaasta aruande allkirjad Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond kirjutab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui asjaomane organ on aruande heaks kiitnud. Majandusaasta aruande allkirjastamisega kinnitavad aktsionärid/osanikud majandusaasta aruandes
PÕHIKIRI 1. peatükk. Üldandmed 1.1 Osaühingu ärinimi on TULIK OÜ 1.2 Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn 1.3 Osaühingu osakapitali suurus on 2500 . 1.4 Osaühingu majandusaasta on 01.01 - 31.12.XX 1.5 Osaühing on asutatud määramata tähtajaks 1.6 Osaühingu osade eest saab nii asutamisel kui hiljem osakapitali suurendamisel tasuda üksnes rahaliste sissemaksetena 2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital 2.1 Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2 Osaühingu osanik tasub osa eest vastavalt nimiväärtusele 2.3 Osaühingu osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid kolmandale isikule võõrandamisel on ostueesõigus teistel osanikel 2.4 Osaühingu osa võib pantida 2.5 Osanik võib osa oma osast võõrandada teiste osanike nõusolekul 2.6 Osaniku surma korral läheb tema osa üle pärijatele, kusjuures osa jagamiseks pärijate vahel ei ole vaja teiste osanike nõusolekut 2
· Valuutakommitee rahasüsteem , kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on piiratud. · Fiskaalpoliitika riika püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. · Maksukoormus näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber. · Käibemaks toote/teenuse lisandunud väärtuse maks. · Aktsiisimaks tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis. · Dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa. · Majanduslangus e depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab, inimeste sissetulek väheneb.
ühiskonda õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav, ateist usuvastane, avalik õigus reguleerib suhteid inimese ja riigi vahel, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru millised otsused on tehtud ja tegemisel, deklaratsioon ametlik teada anne, demokraatia rahva valitsus, kus inimesed on võrdsed ja neil õigused, diktatuur ühe inimese või ringkonna valitsus, dividendid kasumiosa, eetika filosoofia haru, uurib moraali suhteid, eksport kauba müük välismaale, enamusvalisus valitsus, mida toetab parlamendi enamus, erakond partei, kuhu kuuluvad sarnaste arvamustega inimesed, eraõigus reguleerib isikuvahelisi suhteid, etikett suhtlemises kehtivad reeglid ja kombed, fraktsioon -ühte parteisse kuuluvadsaadikud parlamendis, hageja kohtu kaudu nõudja, heaoluriik - ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, huvide
suveräänne võim. unitaarrik - ühtne riik, keskvõimule allutatud, ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks jagunev lihtriik. föderaalriik - liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused õigus - kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan avalik haldus - keskendub riigi tegevuse korraldamisle, täidesaatva riigivõimu tegevus avalik-õiguslikud institutsioonid - ... dividendid - osanikutulu, AS kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse munitsipaalettevõte - omavalitsusele kuuluv ettevõte jätkusuutlik areng - arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 6)¤Autoriteet-traditsioonid, karismaatilisus või ratsionalistlik mõtlemine ¤Sund - vägivald või õiguslik sund 7)Riigivõimu tunnused: -seaduste kehtestamine -maksude kogmine -õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks
seadusest väljajätmise eesmärgiks on olnud eelloetletud tegudele teistsuguse õigusliku tähenduse andmine või et need teod ei saaks käesoleval ajal olla raskeks juhtimisveaks. Eelnevast tulenevalt võib käesoleval ajal väita, et kõrgema kohtu juhised on raske juhtimisvea mõiste avamise seisukohast võrdlemisi napid. 6. Millal tohib kasumit jagada ning millega tuleb kasumi jagamisel arvestada? Majandusaasta aruande kinnitavad osanikud. Osanike vahel jaotamisele kuuluva kasumiosa suuruse otsustavad osanikud pärast majandusaasta lõppu aastabilansi alusel. Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks.
24. Netopalk palk, mis laekub töötaja pangaarvele; palk, millest on maksud maha arvestatud 25. Alampalk e. miinimumpalk tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Praegu 4350 kr! 26. Deebetkäive vaadeldaval perioodil kulutatud summa 27. Kreeditkäive vaadeldaval perioodil kontole laekunud raha 28. Aktsia e. osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast 29. Dividend osanikutulu, aktsionäri kasumiosa 30. Börs koht, kus aktsiatega kaubeldakse 31. Krediitkaart selle kaardiga võib ,,minna miinustesse"; pank annab kliendile üheks kuuks krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta 32. Deebetkaart ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha 33. Elustandard elatustase, mida leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud,
Control - kontroll - checking Profit - kasum - positive financial result Make a loss kahjumisse minema To the typing - trükkima Overheads - üldkulud - operating costs Niche Niss(turuosa) - particular market Range - valik - a selection Supplier - varustaja - companies that provide goods for retailers Discount - Allahindlus price reduction Customer service klienditeenindus - to help people to use the company offering Duty free - Tollimaksu vaba - without tax Profit margin - Kasumiosa - rate of positive financial result Sales figures - Müüginäitajad - numbers that show how much products are sold Purchasing power Ostujõud - money what is available to spend Consumer goods - Tarbekaup - products that we use everyday Suggestion Soovitus recommendation Circumstances - Asjaolu - fact In front of Ees before something At the back - Taga - behind At the top Üleval - above - kohal At the bottom - Põhjas vs all below In the middle - Keskel - in the centre
Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirjad kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi. Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. Börs ja börsiettevõte
täiendavalt käibemaksule, piiravad tarbimist ja reguleerivad turgu, kaudsed ja riiklikud maksud. tulumaks- maks, mida füüsilised isikud maksavad kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. maksustamisperiood on aasta, 21%, riiklik ja otsene maks sotsiaalmaks-maksakse riiklikus ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil. Otsene ja riiklik maks, mida maksab tööandja. 33% dividend- ettevõtte omanikule makstav kasumiosa depressioon- e. majanduslangus on olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulek väheneb tööjõud- tööealine (15-74) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama, tööjõud jaguneb hõivatuteks ja töötuteks majanduslikult aktiivne rahvastik töötajad ja töötud majanduslikult mitteaktiivne rahvastik koduperenaised, mittetöötavad õppurid, invaliidid, lapsehoolduspuhkusel viibijad
sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine 11.Amortisatsioon- põhivara väärtuse vähenemine vastavalt varade kulumisele või vananemisele 12.Börs- kindlate kauplemisreeglitega osa väärtpaberiturust 13.Bilanss- finantsaruanne, mis koondab firma varad,võlad ja omakapitali teatud ajahetkel 14.Inflatsioon- rahaväärtuse langus 15.Deflatsioon- rahaväärtuse tõus 16.Dividend- Ettevõtte kasumiosa 17.Defitsiit- ehk väliskaubanduse puudujääk on summa, mille võrra kaupade impordi maksumus ületab ekspordi oma. 18.Eelarve- finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodil kulud ja tulud 19.Eksport - toodete või kaupade müümine välisriiki 20.Import- on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist 21.Elatusmiinimum - on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. 22.Ettevõte - majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb 23
Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades TMS § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. Mida endast kujutab investeerimiskonto? Mis on selle kasutamise peamised eelised investori jaoks? Alates 01.01.2011 on residendist füüsilisel isikul võimalus lükata edasi väärtpaberitelt saadavate tulude maksustamine kasutades selleks nn investeerimiskonto süsteemi. Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb: 1) finantsvara soetada üksnes selleks krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas
võrdub kroon 1 euroga = 15,64664 Eesti krooni 2) Kogu käibelolev Eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga 3) Eesti krooni on võimalik vabalt vahetada igal ajahetkel välisvaluuta vastu Valuutakomitee- rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud (EP ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv) Dividend- ettevõtte omanikule makstav kasumiosa Majanduse ülekuumenemine- liiga suur nõudlis, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja roodangu väga kiire kasvu. Kõige inflatsioon põhjustab aga inimestes ebakindlust, teenitud raha püütakse kiiremini kulutada, välditakse säästmist TÖÖTURGU ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD 1) Maj. aktiivne rahvastik e tööjõud- mood. Inimestest, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised 2) Maj. passiivne e mitteaktiivne rahvastik- isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks
13. Bilanss – iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, raamatupidamisaruanne, kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. 14. Inflatsioon – kaupade, teenuste hinnataseme tõus. Raha reaalse ostujõuline vähenemine. Kaotab väärtuse. 15. Deflatsioon – inflatsiooni vastand. Raha väärtus suureneb, mis väljendub hinnataseme langemist. 16. Dividend – ettevõtte kasumiosa, mida makstakse välja osanikele ehk aktsionäridele, kas siis rahaline väljamakse või siis aktsiad. 17. Defitsiit – vajak, nappus, puudujääk. (mingit kaupa on vähe saada , nõudlus ületab pakkumise). Kui ka näiteks bilansi defitsiit, tööjõu defitsiit. 18. Eelarve – Tulude ja kulude arvutlus, eelseisva ajavahemiku kohta. 19. Eksport – Kaupade, teenuste väljamüük välismaale. 20. Import – Kaupade, teenuste sissevedu välismaalt. 21
olla füüsiline või juriidiline isik Otsused tehakse hääletusel ning igal ühistu liikmel on vaid üks hääl. Kõik liikmed on võrdsed Ühistut eristab teistest äriühingutest see, et tema eesmärgiks ei ole kasu teenimine vaid säästu saavutamine. Kuna selle omanikud on ka selle teenuste tarbijad, siis ei saa seda ettevõtlusvormi kasutada rikkuste ümberjagamiseks ÄRIÜHING Kasumit saavad isikud, kes investeerivad oma kapitali äriühingusse. Isikule laekuva kasumiosa suurus sõltub sellest kui palju ta paigutas sellesse ettevõttesse kapitali. Kui ettevõte tegutseb ebaefektiivselt ja kaotab talle usaldatud kapitali, siis kaotab ka investor oma vara vastavas ulatuses. Seega mida enam suudad investeerida, seda enam võid teenida või kaotada. ÜHISTU Ühistu liikme kasu tekib säästust ning mida enam ta ostab ühistult kaupu või teenuseid, seda enam ta säästab! Kõrgema hinna nõudmisel oma liikmetelt ei ole mõtet, sest
sotsiaalseid tagatisi, mis vähendaksid hooajatöö iseloomust tulenevaid riske ja ebakindlust. Soodustada tuleb väike- ja keskmisi ettevõtjaid ja investeerijaid; rahvusvahelist täiendõpet ja kogemustevahetust. Rahvusvahelised suurfirmad ei tohi tegutseda jõupositsioonilt ega kuritarvitada sihtkohamaa majandust ja kultuuriväärtusi; vastavalt võimalustele tuleb kaasa aidata paikkondlikule majandusarengule, investeerida teatud kasumiosa kohalikku majandusse. Reisikorraldajamaa ja sihtriigi ettevõtjate koostöö ja tasakaalustatud suhted peavad aitama harmooniliselt arendada turismi ja õiglaselt jagada turismitulu. 10. Ülemaailse turismieetika koodeksi põhimõtete juurutamine Avalikud ja eraõiguslikud turismiorganisatsioonid peavad kaasa aitama eetikakoodeksi põhimõtete rakendamisele ja jälgima nende juurdumise tulemuslikkust. Turismiettevõtjad peavad tunnustama rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide, esmajoones
keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist. Kulud on jaotatud vastavalt funktsioonidele. 67. Kasumi näitajad Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). 68. Ehitustoodangu omahind. Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud,
Säästmine osa sissetuleku hoidmine, mitte koheselt kulutamine toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel oma vara kasutada. Dividend ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja. Laenamine Intressimäär näitab mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Laenugraafik Käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. Liising vara tagatisel antav laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt:
Nende korvamiseks, tuleb teha leping kindlustusega. 9 IX. SWOT analüüs SISEMISED TUGEVUSED (Strengths) · Asukoht on soodne · Kogemustega ja kvalifitseeritud töötajad, oma ala spetsialistid ja professionaalid · Soodustused · Töötajatele koolitused SISEMISED NÕRKUSED (Weaknesses) · Juhtkonna vähesed kogemused · Suhteliselt suured üldkulud · Madal kasumiosa esimestel aastatel VÄLISED VÕIMALUSED (Opportunities) · Laienemine ja arenemine omal alal · Kliendid välismaalt · Uute ettevõtete( klientide) sisenemine turule VÄLISED OHUD (Threats) · Uute konkurentide agressiivne turuletulek · Raskused klientide võitmiseks, seoses selle valdkonnas tegelevate ettevõtete rohkusega · Seadmete amortisatsioon, liigsed lisakulutused uuendusele · Võimalikud elektririkked, tulekahjud ja muud tõrked, mis võivad tööd häirida
kohustuste eest. Kui usaldusosanik ei ole tasunud sissemakset täielikult, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. (2) Kui usaldusosanikule tagastatakse sissemakse, järgimata käesoleva seadustiku §-s 133 sätestatut, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest tagastatud sissemakse ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui usaldusosanikule makstakse tema kasumiosa välja enne, kui talle langev kahjumiosa ja sissemakse on kaetud. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatuga vastuolus olev kokkulepe, samuti kokkulepe, millega usaldusosanik vabastatakse sissemakse tasumisest, ei kehti kolmanda isiku suhtes. 12.Mille poolest sarnanevad ja erinevad usaldus-ja täisühing? Täisühing on piiramatu vastutusega äriühing, mille osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik ega kohalik omavalitsus. Täisühingul on
1) Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. [RT I 2009, 13, 78 - jõust. 01.07.2009] 2) Juhatus esitab majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010] 3) Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1. puhaskasum; 2. eraldised reservkapitali; 3. kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4. aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/28365 18 5. kasumi kasutamine muuks otstarbeks. 4) Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt heaks kiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. [RT I, 25.05.2012, 8 - jõust. 04.06.2012] Kasumi jaotamise otsus 1) Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel.
Samas viidi läbi ka Eesti Raudtee erakorraline üldkoosolek 2004. ja 2005. aasta majandusaasta aruannete kinnitamiseks ilma ümberhindluseta ning anti vastastikku korraldused ühelt poolt aktsiate ning teiselt poolt 2,35 miljardi kroonise hüvitise ülekandmiseks. ÄP Online Agnes Oja 09.01.2007 Eesti Raudtee 9. jaanuari 2007. a üldkoosoleku otsusega otsustati aktsionäride vahel jagada dividendidena 2005. a majandusaasta kasumist kasumiosa summas 227 272 500 krooni (2005. a kasum kokku oli 347 973 125), millest sellel hetkel veel 66% Eesti Raudtee aktsiate omanik Baltic Rail Services OÜ sai 150 miljonit krooni. Ülejäänud 77 272 500 tulnuks välja maksta riigile kui 34% Eesti Raudtee aktsiate omanikule. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar otsustas Eesti Raudtee üldkoosolekul jätta võtmata dividendid Eesti Raudteest. Riik on huvitatud eeskätt investeeringutest ettevõtte arengusse ja infrastruktuuri
avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt avatud ühiskond ühiskond, milles arvestatakse võimalikult palju inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eripärasid deflatsioon raha väärtuse kasvamine ja elanike ostujõu suurenemine diskrimineerimine - mõne inimgrupi või riigi õiguste piiramine lähtudes nende soost, rassist, religioonist dividend aktsionärile makstav perioodiline osanikutulu, kasumiosa dumping toote või teenuse müümine alla siseturuhinna, eesmärgiks turu laiendamine e-riik riigiasutuste ja õigusaktide süsteemi kajastamine internetis, mis võimaldab ametnike, samuti kodanike ja ametnike kiiret ja mitmekesist suhtlust eelarvepoliitika eelarve koostamise üldised põhimõtted ekspordihinnaindeks (EXHI) hinnaindeks, mis iseloomustab muutusi eksportkaupade hindades, kasutatakse inflatsioonimäära hindamisel
a külmikus olevates toitudes ja rikub seega külmaahela järjepidevust 37. Kirjelda toidu hinna kujundamist. Milliseid kadusid roaportsjoni kalkuleerimisel arvestatakse? Hinnas oleneb nii kogu tulu, kui ka ettevõtte kasum. Kasun=kogutuli-kogukulud ehk kasum=(hind x müügikogus) kogutulud Hinda mõjutab : müüdava koguse suurus, kasumi saamist Toidu omahind + km 20% + elekter, töötajate palgad, töövahendite kulu, rendikulu + vesi, kanalisatsioon, prügivedu, puhastusvahendid, kasumiosa Kalkuleerimisel arvestatakse: 1) Kuumtöötlemiskadu 2) Külmtöötlemiskadu 3) Serveerimiskadu 38. Kauba vastuvõtt, ladustamine ja säilitamine 1) Ladu(-15C) kuivained, konservid, maitseained, joogid 2) Külmik(+2..+6C)- liha(eraldi külmkapp), piimatooted, muna, puu-juurviljad 3) Sügavkülm(-18C)- liha KUIVAD JA PIMEDAD peaksid ruumid olema 39. Kirjelda menüüde koostamise põhimõtteid 1) Korraldamise aeg ja koht
Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu. mõju vähendamise (kõrvaldamise) võimaluste selgitamine. Sellega tegelevad töö- psühholoogia (tööprotsessi psüühilised mõjud) ja tööfüsioloogia (tööprotsessi mõju Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid -- nt kasumi inimkehale, sh ergonoomika). OLULISI PIIRANGUID SEAB TÖÖÕIGUS! suurusest sõltuv kasumiosa, staazi- jm taolised tasud. Töötingimuste optimeerimine peab lähtuma konkreetsest tootmis- või teenindus- Ülim printsiip on ÕIGLUS, aga see on mittemõõdetav subjektiivne kategooria. protsessist, kuid saab välja tuua kolm peamist võimalust: Reegel: tasu peab vastama tööpanuse väärtusele, mille töötaja ettevõttes loob.
(2) Seltsi juhatus ("Juhatus"). Üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i igapäevast tegevust. Juhatus koosneb kahest liikmest: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Juhatuse esimees on Karin Erimäe. 4 Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsus võetakse vastu Üldkoosoleku poolt majandusaasta aruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumitest või muudest eraldistest. Reservkapitali suurus on 1/15 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib Üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid Aktsionäridele. 5 Dividendid Nimeliste aktsiate omajatele makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema
4. Hinnalisandi erinevus kasumimarginaalist - hinnalisand on protsendiline juurdehindlus kasumimarginaal on protsentsuhtarv, mis näitab palju moodustab kasum hinnast; et saada sama suurt kasumit, peab olema hinnalisand suurem kui kasumimarginaal. Omahinnale tuleb juurde panna hinnalisandi ning siis saame müügihinna. 5. Hinnakujundus Hubbardi formulari järgi toahinna kujundamist selliselt, et määratakse kõik kulud ning lisatakse neile soovitatav kasumiosa. See on kõige mõistlikum hinnakujunduse meetod. Tegemist on alt üles meetoditega, liigutakse kasumieelarve alt ning kujundatakse käive ja sealt hind. 6. Hinnakujundus Revpar järgi Revpar on müügitulu ühe toa kohta, arvestades kõiki tubasid nii müüdud kui müümata tube. Seda on vaja maksimeerida, mitte maksimaalne täituvus või hind, vaid nende vaheline optimaalne suhe, mis maksimeerib keskmise toa pealt saadava tulu
34. Hinnakujunduse paindlikkus Kristi 35. Hinnakujundamise meetodid hotellis 1. Tuhande reegel lähtutakse sellest, et igast $1000 investeeringust toa kohta läheb hinnaks $. Nt: hotellis on majutuse investeering $12 000 000, st iga toa investeering on 120000 (100 tuba) ja kui võtta $1 igalt $1000 investeeringult saadakse toa hinnaks $120. 2. Pindala järgi 3. Tulususe järgi hinda kujundatakse nii, et määratakse kõik kulud ning lisatakse nendele soovitav kasumiosa (tuleneb nõutavast tulumäärast võttes aluseks investeeringu). Seda meetodit tuntakse ka kui "Hubbart valem" või "alt-üles" meetod. Näide on küllaltki pikk, Hinnakujundus 2016 slaididel. 4. REVPAR järgi maksimeeritakse REVPARi, see on tulude juhtimise meetod ("yield management"). Arvestatakse selliste faktoritega nagu hooajalisus, nädalapäev, kliendisegment jms. Näide: 5. Jääktulupõhine hinnakujundus selle puhul vaadeldakse eelkõige muutuvkulusid. Hind,
vastu raha. Ettevõtet nimetatakse siis emitendiks ja selle finantskohustuseks on võlg tagasi maksta kindlaksmääratud tingimustel. Üldjoontes võib liigitada väärtpaberid kolme rühma: Aktsiad Võlakirjad Tuletisväärtpaberid Aktsia on tõendav dokument, mis näitab omanikule õigust ettevõtte kasumile ja varale. Omanikule väljamakstavat kasumiosa nimetatakse dividendiks. Aktsiaid liigitatakse kahte liiki: Lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia omanik on hääleõigusega aktsionäride koosolekul, eelisaktsionäril seda õigust ei ole. Tema õiguseks on välja võtta ainult ettevõttest dividendid. Võlakiri sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen laenuandjale kokkulepitud tähtajal tagasi, sealkohal ka tasuda intressi. Intress on tavaliselt kokku lepitud, kuid võib olla ka erandeid.
ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulude (omahinna) kalkuleerimisega. Valemid · Kasumilävi = püsivkulud / (1-(summaarsed muutuvkulud/müügikäive)). 4 · Jääktulu = käive - muutuvkulud · Rentaablus = kasum / käive · Omahind = toote hind + tootmiskulud · Müügihind = omahind + üld- ja turustuskulud + kasumiosa Näide ettevõtte tulude-kulude planeerimisest · Mart teenib kuus palka 4000 krooni. Ta soovib saada ise ettevõtjaks. Kaubandusliku ettevõtte avamiseks peab ta tegema investeeringuid. · Investeeringud on kulutused, mis tehakse ettevõttesse üle ühe aasta kasutatavaid varasid ostes. Kui Mart on palgatööline, ei pea ta neid kulutusi kandma. · Oma ettevõtte loomiseks on Mardil vaja kapitali. Vajaliku kapitali on
raha ja väärtpaberite emiteerimine ehk käibelelaskmine, müüakse väärtpabereid kehtestatud hinnaga, osapoolteks on investor ja emintent). 2) järelturg ( toimub müük turu hinnaga ja osapoolteks on reeglina investorid). Finantsinstrumendi liigist sõltuvalt võib väärtpaberi turgu jagada aktsiaturust (aktsia on omaniku väärtpaber, omandiõigust tõendav dokument), võlakirja turust, tuletis väärtpaberite turust, fondi osakute turust. Dividend kasumiosa, mis välja makstakse (makstakse teatud kuupäeva seisuga välja) Lihtaktsia lihtaktsionäril on õigus osaleda firma juhtimises Eelisaktsiad hääleõiguseta aktsiad kuid garanteeritud on teatud ulatuses dividendid. Fikseeritud tulususega võla kiri ehk obligatsioon väärtpaber. Võlakohustust tõendav dokument või väärtpaber (pigem laenu suhe st võlakirja väljaandja on võla võtja ja võlakirja ostja on sisuliselt laenu andja, ajutised vabad vahendid paigutab võlakirja).
a) Sotsiaalne makstavad maksud, intressid ja dividendid. b) Eetiline ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes. Tööstusettevõtted (tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks) Kaubandusettevõtted (vahendab tootmist ja tarbimist ja jaguneb hulgi- ja jaekaubanduseks) Transpordi- ja sideettevõtted (objektideks on inimesed, asjad ja informatsioon, eriti oluline on side osatähtsuse kasv) Pangandusettevõtted (teenused maksete ja krediteerimise alal, hoiustavad inimeste ja
(TuMS § 15 lg 1) Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades TuMS § 50 lg 21teises lauses sätestatut. (TuMS § 15 lg 2) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades TuMS § 50 lg 21 teises lauses sätestatut. (TuMS § 15 lg 3)
§ 332. Aruannete esitamine (1) Pärast majandusaasta aruande koostamist esitab juhatus selle viivitamata audiitorile. (2) Juhatus esitab majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. (3) Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. UÜ USALDUSÜHING ÄRISEADUS: § 125. Usaldusühingu mõiste (1) Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
algusest arvates. Arvutamine: 1)kui on vaja KM summale lisada, siis peab korrutama summa 0,2ga ja saab summa koos KM'ta 2)kui on vaja KM summast maha arvutada, siis peab jagama summa 1,2ga ja saab summa ilma KM'ta. KMD aruanne: iga kalendrikuu kohta MTA'le. Kajastatakse: ettevõtja poolt teostatud tehingud(eraldi 20%,9%,0% määraga tehingud); arvestatud KM teostatud tehingutelt; sisendkäibemaks; maksuvaba käibe suurus jm vajalikud märkused DIVIDENDIDE ARVESTUS Dividend on ettevõtte see kasumiosa, mis makstakse välja ettevõtte omanikele. Tavaliselt on see rahaline väljamakse, kuid erandina võib ettevõte makstaa dividende ka aktsiates. Dividendide välja kuulutamisel tekkiv tulumaksukohustus kajastatakse väljakuulutamise aasta kasumiaruandes. Ettevõtte tulumaks tuleb riigile tasuda dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10-ks kuupäevaks MAJANDUSAASTA ARUANNE Kohustus:juhatus, Millesks:konkurendid ja MTA saaksid jälgida
vahetamisest. (2)Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. (3) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. (31) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku
Aktsionäridele dividendi tegeliku väljamaksmise päev järgneb hiljem. (NB! Omandiõigus dividendidele peatatakse 4 tööpäeva enne registreerimistähtaega.) Silvia Kuusk Dividendipoliitika keskseimaks küsimuseks on: Kas ettevõte peaks maksma dividende välja oma aktsionäridele või investeerima akstionäride hüvanguks saadud kasumiosa ettevõttesse tagasi, et maksta see välja dividendidena kunagi hiljem? Seega, dividendipoliitika ei määra mitte ainult selle, kas maksta või mitte maksta dividende sularahas aktsionäridele välja, vaid kuna maksta ning kui suures ulatuses korraga maksta. Kui makstakse, siis dividendipoliitika sisaldab dividendide väljamaksekordajat ja säilitatud tulumäära. Alternatiiviks sularahalistele dividendidele, on ettevõttel võimalus maksta ka aktsiadividende
ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha arvata. KOHALIKUD MAKSUD- Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, parkimistasu, loomapidamismaks, lõbustusmaks, teede/tänavate sulgemise maks, OTSESED MAKSUD Makstakse vahetult riigile tuludelt. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks KAUDSED MAKSUD- Lisanduvad kaupade/teenuste hindadele. Nt käibemaks, aktsiisid, tollimaks DIVIDEND- ettevõtte omanikule makstud kasumiosa, mille riik on maksustanud PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM- kõigil ühesuguse maksumääraga EELARVELISED KULUTUSED- ergutab tarbimist -> tootmismahu suurenemine -> nõudlus tööjõu järele -> tööpuuduse vähenemine. Samas suurendab inflatsiooni. Eesmärk Eestis: soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskliima arenguks. Vastutab rahandusministeerium ja RK. DEPRESSIOON- 1) riik võiks suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut
kohustuste (kohustiste) ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme (kaupade ja teenuste hindade) tõus, millega kaasneb raha väärtuse ja ostujõu vähenemine. 15. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 16. Dividend - Osanikutulu, aktsiaühingu kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse. 17. Defitsiit - ehk puudujääk, on nõudluse ja pakkumise koguse vaheline erinevus, kui palju mingit toodet on ostja valmis antud hinnaga rohkem ostma, kui müüjad on seda valmis müüma. 18. Eelarve - tulevaste perioodide kava rahalises väljenduses. 19. Eksport on kauba müük välismaisele ostjale koos selle väljaveoga müüja alt. (Müüdav kaup tuleb maalt ja vedada ja ostja peab olema välismaine isik.) 20
Aktsiaseltsi omaseks tunnuseks on aktsiateks jaotatud algkapital. Väikseim lubatud aktsia väärtus on 0,1 ning kõik sellest suuremad väärtused peavad olema selle summa täiskordsed. Aktsia ise on jagamatu ühik. Aktsiate väärtust ja kogust on võimalik muuta üldkoosolekuga. (Äriseadustik) ,,Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel..."(Äriseadustik). Dividendi ehk aktsionäride kasumiosa maksmine toimub kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord tuuakse välja põhikirjas.(Äriseadustik) Firma asutamiseks on vajalik algkapital, milleks sai määratud 100, mis jagati kümmneks aktsiaks. Antud aktsiatest on algselt plaanitud neli ära müüa, et enamus aktsiaid jääks firma töötajatele. Ülejäänud kuus jagatakse võrdselt juhtkonna vahel 6.8.Kasumiprognoos Kasumiprognoos näitab ära palju on võimalik saada müüdud toodetest kasu
kellel on juurdepääs moodsatele digitaalsetele info- ja kommunikatsioonivahenditele (eeskätt internetile), ning infovaesteks, kel taoline juurdepääs puudub; globaalses ulatuses eraldab digitaalne lõhe arenenud riike ja arengumaid diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa dogma tõestuseta omaks võetud jäik seisukoht 1 dumping kauba/teenuse pakkumine ajutiselt madala hinnaga turu vallutamiseks eelarvedefitsiit eelarve puudujääk, mis tähendab, et riigi kulud on suuremad kui tulud eesmärkhind Euroopa Liidu põllumajanduskaupade kõrgeim hind EL-i siseturul
ettevõttemajandusõpetus, (töö)õigus, ka sotsiaal- jm teadused. Töötasu on kõik töötulemuste alusel makstavad tasud: aja- ja tükipalgad, lisa- ja ületunnitasud, jm. See on ka kulu tootmistegurile, mis mõjutab kasumit (eriti töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult on töötasu (suures osas) püsikulu. Eristada tuleb töötaja töö tulemusega otseselt mitteseotud tasusid -- nt kasumi suurusest sõltuv kasumiosa, staazi- jm taolised tasud. Ülim printsiip on ÕIGLUS, aga see on mittemõõdetav subjektiivne kategooria. Reegel: tasu peab vastama tööpanuse väärtusele, mille töötaja ettevõttes loob. Üldjuhul on tasu korrelatsioonis töö keerukusega rakendatavate ja eeldatavate vaimsete ja füüsiliste võimetega; lisandub kompensatsioon töö kahjustava mõju (müra, vibratsioon, mürgid jne) ja/või ohtliku iseloomu (seega riski) eest. Töötasu suuruse määravad peamiselt:
kvalifitseeritud ehitajad, olemasolev materiaaltehniline baas. Väikefirmana on meil madalad tegevuskulud. Oleme võitnud mitmeid hankeid Eestis ja Lätis ning tehtud tööd ja soovitused tellijailt on parim reklaam ettevõttele. Firma laiendamise plaane ehitustegevuses suurema turuosa saavutamiseks praegu päevakorras pole. Hinnapakkumiste koostamisel lähtume reaalsetest ehitushindadest, tööjõukuludest ja kvaliteetse materjali omahindadest, kasumiosa jääb riigihanke objektidel alla kümne protsendi, mistõttu on suuremate ehitusmahtude võtmine liiga kulukas ja riskantne. Ettevõttepraktika aruanne 6. ÜLEVAADE PRAKTIKA KÄIGUS TÄIDETUD TÖÖÜLESANNETEST Minu ettevõttepraktika toimumise ajal olin objektijuhi abi ja objektijuhina otseselt seotud 4 objektiga. Praktika kestis ... kuni 04.09.11. 7.1. Renoveeritav tall. Koristus- ja lammutustööd. Põranda valu
Tingimuslik suurendamine (vahetusvõlakirjade väljalaskmine kuni 1/3 aktsiakapitali ulatuses) 28. Kasumi jaotamine Juhatus esitab majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. 29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
d. sõltub lühiajaliselt hindade ja palkade kõikumisest Kiire majanduskasvu tingimustes tarbimine võrreldes säästmisega a. ei muutu b. alati suureneb c. alati väheneb d. siin puudub seaduspärasus - võib nii suureneda kui väheneda Investeeringud SKP arvestuses tähendavad a. avaliku sektori kulutusi teede ehituseks b. indiviidide rahapaigutust väärtpaberitesse c. eraettevõtete poolt tehtavaid tootmisprotsessiga seotud kulutusi d. ettevõtete kasumiosa peale riigimakse ja dividendide väljamakseid Raha funktsioon kui üleüldine ekvivalent tähendab, et a. riikide valuutade nominaal ja reaalne vahetuskuss on ekvivalentsed b. inflatsioon ei saa olla kiirem, kui on rahamassi juurdekasvutempo c. kogu emiteeritud sularaha peab olema tagatud kullavarudega d. erinevate varade väärtust mõõdetakse rahas Millel aljärgnevatest varadest on kõige suurem likviidsus a. luksuskorter Tallinna kesklinnas b. kuldmündid c. sularaha d. börsiaktsiad
Skeem on informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustatud, on keerulisem ja nõuab komplitseeritud RPd. Kulud on jaotatud vastavalt funktsioonidele. 67. Kasumi näitajad. Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). Kasumit mõjutavad faktorid: ehitustööde mahu suurenemine, ehitustööde struktuuri muutus, tootluse ja palga kasvu muutused, ehitusmasinate kasutuskulude muutused, ehitusmaterjalide maksumuse muutumine. 68. Ehitustoodangu omahind. Omahind on toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote või teenuse hinnast, milles selle väärtus kajastub
j , mistõttu töötus langeb g nullini. 39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Weitzmani ideede miinused: Esiteks arvatakse, arvatakse et tegemist on palga alandamise järjekordse võttega, võttega sest järjest uute töötajate palkamine alandab inimese kasumiosa. Nii võib juhtuda üksikus firmas, mitte aga siis, kui suurem osa rahvamajandusest on korraldatud soovitaval viisil. Et lükata pall veerema, soovitab ta maksusoodustusi. Teiseks kardetakse, et töötajate ja aktsionäride vahel tekib konflikt tingituna töötajate huvist investeerida, kuna aktsionärid tahaksid tööjõudu juurde palgata. Loodetakse, et seda võis vältida töö ja kapitali partnerlusega, mis tekib, kui
annaabi.ee 
