RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16
..................................12 5.1 Kirjeldus...................................................................................................................................12 5.2 Kahjurid....................................................................................................................................12 5.3 Kasutamine...............................................................................................................................12 6. Picea abies - harilik kuusk..............................................................................................................13 6.1 Hooldus.....................................................................................................................................14 7. Pinus mugo - mägimänd.................................................................................................................15 7.1 Liigikirjeldus.....................................................................
....................................................................................24 Hooldus................................................................................................................................. 25 JUGAPUU (Taxus)................................................................................................................... 26 Jugapuu iseloomustus........................................................................................................... 26 Harilik jugapuu..................................................................................................................... 26 Hooldus................................................................................................................................. 27 ELUPUU (Thuja)......................................................................................................................27 Iseloomustus...............................................................................
Eluiga kuni 300 aastat. KASUTAMINE Puit on kerge, pehme, kasutatakse vineeri tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea meetaim, vilju kasutatakse söödaks ja toiduainetetööstuses. Väga levinud ka haljastuses. Väga levinud on hobukastani-keerukoi kahjustused puudel. Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Areaal Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Hobukastani- keerukoi Harilik pöök Fagus sylvatica AREAAL Lääne- ja Kesk-Euroopa SUURUS 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. VÕRA Veidi lookleva tüvega, laimunaja võraga, puistus hästi laasuv. Vabalt kasvades võra laiuv. Oksad tugevad, pikad. KOOR, VÕRSED Sile, hall, vanemas eas ribiline. Noored võrsed punakaspruunid, peenikesed, algul siidkarvased.
või poolvari Kasutamine haljastuses: sobib parki, metsaaeda, kiviktaimlasse puhmastena, kuid kasutatakse ka soolotaimena Joonis 4. Jaapani ülane (http://4.bp.blogspot.com/_rvzsgGykUFg/TFf91aVhxUI/AAAAAAAAB08/9QISN6pf3KM/s16 00/IMG_1977.JPG) 8 Joonis 5. Jaapani ülane 9 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 5-10 cm, laius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: madal, vaipjas, paikneb maapinna lähedal Lehed: tumerohelised igihaljad läikivad neerjad lehed Õied või õisikud: punakad-pruunikad tagasihoidlikud õied, jäävad lehtede varju Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: mürgine, kasvab aeglaselt Kasvukoha nõuded: pool- või täisvari, parasniiske kasvukoht, liivakas või kerge muld, tavaline
Talub hästi ümberistutamist. Paljundatav seemnetega ja risoomi jagamise teel, ka varred juurduvad kergesti, eriti siis, kui on osaliselt kattunud mullaga või kõdunevate lehtedega. [5] Taim on dekoratiivne õitsemise ajal, puhmikud on siis üleni õitega kaetud. Ka lehestik on tihe ja püsib sellisena augusti lõpu või septembri alguseni. Haljastuses kasutatav nIi koduaedades kui ka haljasaladel, peenardel ja puhmikutena murus. Sobib ka maanteede ümbruse haljastamiseks. [5] 1.3.2. Harilik müürilill Harilik müürilill (Cymbalaria muralis) on pärit väikeselt alalt Põhja-Itaalia mägedest ja Loode- Balkanil, aga on oma 400aastase kasvatusaja jooksul metsistunud kogu Kesk- ja Lääne-Euroopas. Seda võib leida isegi juba Visby ja Tallinna vanadelt linnamüüridelt. See on oma perekonna liikidest kõige vastupidavam. [1] Harilik müürilill on pinda kattev 5-10 cm kõrgune püsik, mille niitjad roomavad varred juurduvad kergesti
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
........................................................................ 102 Lõikamine.................................................................................................................................103 8 TAIMERÜHMADE JAOTUS OKAS- anagyroides LEHTPUUD LEHTPÕÕSAD PUUD harilik kuldvihm Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap-
Kõik kommentaarid