Holger Pukk ''Lehepoiss ja tema koer '' (2)

Holger pukk
’’Lehepoiss ja tema koer’’
See on lugu poisist ja tema koerast. Martin on tubli poiss ,käib koolis ja kütab ahju kui ema kui tööl on.Keedab kartulid ise ära ja aitab ema.Martinil isa ei ole ,õigemini ema ei räägi kunagi miks isa ära läks nenede juurest . Koera sai martin nii ,et teine hakkas tal lihtsalt järel kõndima ja uksetaga olema kui kutsikas oli ja nii ta koera saigi omale.Ta oli tavaline segavereline musta värvi koer ,nimeks Poika. Ükskord kui ema tööle koju tuli ja tusase ilmega kõiki toimetusi tegi ütles ta söögilauas järsult,’’Poika tuleb ära anda,me ei saa nii suurt koera toita.’’ Martin oli muidugi nagu puuga pähe saanud sellisest jutust.T a ei olnud sellega kuidagi nõus . Siis rääkis ta sellest oma sõber Raulile ja viimane aitas tal lehepoisiks saada,nagu ta ise oli .Asi sujus ilusti ja rahagi teeniti ning martin rääkis ka emale ,et teenis ise koera jaoks toiduraha ,kuid asi läks vett vedama sest Martinilt rööviti mitu korda raha ära.Ükskord koolist koju tulles oli koer kadunud ja ema ütles,et leidis Poikale hea kodu.Õnneks leidis koer kodutee õlesse uuesti ja Martin peitis ta sõbra Rauli juurde kuuri ,niikauaks kuni tekib mõni uus mõte ,mida koeraga teha,sest Martin ei saanud poikast loobuda lihtsalt. Aiandisse vajati valvurit ,koos koeraga .Martin läkski vestlusele ja sai töö.See oli siis öine valvamine .Peavarjuks said nad omale kontoriss väikse toa.Martin pidi seal ka muid töid tegema ,kastma taimi ja sõnnikut vedama.Vastutasuks sai koer ka süüa. Ühel õhtul pistis koer haukuma ja roosimaja poole jooksma .’’Panage roosid käest ja kaduge siit.’’Kamandas Martin kurja häälega. Vargad vaatasid ,et tegemist on poisikese ja koeraga ning roose maha käest ei visanud, kuid pistavad punuma.Äkki krahmas üks varas maast roika ja viskas sellega .Poika oli kui jalust niidetud,ta sai väga haiget ja ei saanud enam jalulegi tõusta.Köögitädi aitas luuotsad kohakuti ja käpa lahasesse sidauda ning Martin võttis koera sülle ja hakkas teise linna otsa arsti otsima minema.Ta tassis koera ,kuni jõudis hommikul arsti ukse taha.Muhe vanahärra aitas koera ja jättis ta niiöelda haiglasse mõneks päevaks.Küsis ka Martini aadressi igaks juhuks.Martinil oli tükk tegemist ,et veenda aiandi omaniku teda tööle jätmast,koer oli ju haige.Õnneks omanik halastas .Martin tõi koera haiglast ära ja viis köögitädi juurde elama ,niikauaks kuni ta täitsa terveks saab,et siis jälle tööle tulla. Kui Martin koju tuli käima ja emale kotikese tomatite ja kurkidega ulatas küsis ema:,,Kuidas Poikal läheb? ’’ Martin oli nagu soolasammas.Ema naeratas ja rääkis kogu loo ja ,et doktor oli käinud külas .Ema oli natuke kurb ,et oli lapse usalduse kaotanud ,samas oli Martini üle uhke. Nad leppisid kokku ,et Poika võib koju tulla tagasi ning Martin proovib uuesti lehepoisi ametit.Martin oli rahul,et ei pidanud aiandisse tagasi minema .Poiss rääkis oma murest ka koolis ,et neil raha vähe ja ta käib lehepoisiks koos koeraga,et röövimisi ära hoida ning aega kuluks vähem kui koer võiks kooli juures oodata.Direktor pakkus ,et remondist jäi lauajuppe järele ja nendest saab kuudi teha ning majandusõue nurka panna ja ta hoiatab õpilasi,et Poika on ametkoer .