Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas lennukad ideed kujundavad liidri - Richard Branson". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liidriks, richard, virginulgus, äripäev, arvavad, domineerivus, alluvad, arvab, atlantic, visioon, vabatahtlikud, selgub, lisas, õhupalliga, liidrid, ettekujutus, resümee, audio, viidud, suurbritanna, ettevõtja, challenge, iseloomus, tulevikust, usaldatavus, pühendumus, moraalne, küpsus, daft, kasvata, enesekindlus, nendest, kidron, kompetentsidLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R09 Gerda Silm LIIDRIKS SÜNDINUD Uurimuslik referaat Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 LIIDRI MÕISTE......................................................................................................... 4 1.1 Juhi ja liidri erinevus.................................................................
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Dagmar Braun KUIDAS SAADA LIIDRIKS? JOHN MAXWELL Ainetöö Juhendaja: Mare Kurvits, Ph.D Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Liidriks olemine on ettevõtluses ja juhtimises populaarne teema, kuid täpselt ei ole veel selge, mis on liidriks olemine ja kuidas seda saavutada. Tänapäeval on nii ettevõtted kui ka arenenud riigid teadvustanud, et konkurentsieeliseks ei ole enam mitte materiaalsed vahendid ja isegi
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Juhtimine Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane KUIDAS SAADA LIIDRIKS? Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LIIDRI MÕISTE JA OMADUSED.........................................................................................4 1.1 Liidri primaarsed omadused..............................................................................................4 1.2 Liidri sekundaarsed omadused....................
hinnatakse teiste tegutsemist. Juhtimisfilosoofia alus on inimeste, koostöö ja ühiskondlike protsesside mõistmine. Liider ei saa olla keegi, kellel pole oma ettekujutust tulevikuarengutest, või kes ei räägi oma tõekspidamistest, visioonist ja strateegiatest teistele. 4 Kindlameelne empaatia. Liider peab olema iga inimese suhtes tähelepanelik. Tihti väldivad juhid inimeste mõistmist, sest nad arvavad, et probleemi mõistes peab juht võtma endale ka vastutuse probleemi lahendamise eest. Kindlameelne empaatia (Tough emphaty) tähendab teravdatud võimet mõista, kuid samas jääda kindlaks eesmärkidele, mille saavutamise eest liider on vastutuse võtnud. Liider peab olema inimlik, tajuma ja näitama iseenda puudusi. Paljud juhid arvavad, et nad peavad olema täiuslikud, või mis veelgi hullem - nad arvavad, et nad juba ongi täiuslikkuse saavutanud
both employees and leaders. 3 SISUKORD SUMMARY...................................................................................................................2 SISUKORD................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 5 1. EESTVEDAMINE JA LIIDRIKS OLEMINE......................................................7 1.1LIIDRI MÕISTE JA EESTVEDAMISE OLEMUS ............................................................ 7 1.2LIIDRI EELDUSED JA TUNNUSED.............................................................................7 1.3LIIDRI TÜÜBID......................................................................................................10 1.4EESKUJUKS OLEMINE JA EESTVEDAMISE TÄHTSUS ORGANISATSIOONIS..............10 1
eest, arendada organisatsiooni strateegiliselt ja arvestada väliskeskkonna muutusi (Levalt 2010). Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine (Alas 1999). Esmatasandi juhi ülesanneteks võib pidada üksiktoimingute elluviimist ja seejärel nende kontrollimine. Seega, kui vaadelda ettevõtte siseselt, siis alluvad keskastme juhid tippjuhtidele ja esmatasandi juhid keskastmejuhtidele. Tippjuhtidel on ka suurem esindusroll kui keskastmejuhtidel. 2. Juhtimisstiilid Kuna juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub endale alluvad inimesed organisatsiooni eesmärkide täitmise nimel tööle panna, on väga palju tähelepanu pööratud erinevate juhtimisstiilide uurimisele (Alas 1999). Juhtimisstiile on uuritud juba üle poole sajandi, mille jooksul on algseid stiile ja koolkondi
inspireerimine, meelitamine 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. Kui juhil on liiga palju töökohustusi/ülesandeid. Või kui alluv on mõnes valdkonnas juhist pädevam. Näide: Richard Branson delegeerib oma alluvatele need ülesanded ja valdkonnad, milles alluvad temast targemad on. 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Juht ei suuda oma tegevust plaanida juht kardab, et alluvad teevad tast midagi paremini Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös
3. Suhtlemine on vastastikune ja mõjutamine toimub vertikaalselt kui ka horisontaalselt. 4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. 11. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus on ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutavad tegurid: · Organisatsioonisisesed protseduurid. · Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda rohkem võib neid olla. · Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid?
viia. Liiderliku juhi olemust iseloomustavad nii eneseteadlikkus, mis väljendub adekvaatses enesehinnangus ning enesekindluses kui ka sotsiaalne teadlikkus ning heal tasemel suhtlemisoskused. Liidri käitumises peaksid väljenduma selge visiooni olemasolu, hool ja armastus oma töösse, moraalne küpsus, usaldus ning julgus. Kõik see peaks aitama kaasa liidril muuta ettevõtet konkurentsis teistest eristuvaks. Eesmärgi poole püüdlemiseks peab juhil olema kujunenud kindel visioon tulevikust. Esimeseks sammuks selle saavutamisel oleks algatada uusi protsesse. Nende loomiseks peab juht oskama sihikindlalt planeerida ning organiseerida oma tegevust. Kaasamaks alluvaid endaga koostööd tegema, tuleb juhil kehtestada liidriroll juhitavas organisatsioonis ning sellega ühtlasi ka kontroll alluvate üle. Sellisel juhul saab rääkida ühtsetest prioriteetidest ning tulemuslikkusest organisatsiooni töö koordineerimisel.
ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes ametiseisundist, et organisatsiooni või allüksuse ees seisvaid eesmärke saavutada. Juht ei suuda alati olla liider. Sellisel juhul võib liider olla keegi, kellel ametlikku võimu ei ole. Liidriks kujuneb grupiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust korraldada, kellel on grupi üle mõju. Juht on laiem mõiste kui liider. Liider tegeleb eelkõige inimestega. Juht ja liider (manager, leader) on üldjuhul eri mõisted, mille sisu võib aga suures osas kattuda. Peamine erinevus seisneb selles, et juht on ametliku organisatsiooni osa koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees
EESTVEDAMINE JA VÕIMUSTAMINE Eestvedamise olemus Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedaja - liider aitab töötajatel ja rühmadel püstitada eesmärgid ning seejärel motiveerib ja abistab nende eesmärkide saavutamisel. Ilma liidrita oleks organisatsioon üksnes segadus inimestest ja masinatest, nagu orkester ilma dirigendita on ainult muusikud ja pillid. Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib käituda liidrina, kasutades oma informaalset mõjujõudu. Juhid saavutavad tulemu
Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut
Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut
Juhist teevad liidri tema teatud isikuomadused ja oskused, millest olulisemad on osavõtlikkus, usaldusväärsus, avatus ja tasakaalukus, otsustus- ja vastutusvõime, meeskonna-, koostöö- ja suhtlemisoskused, oma mõtete ja ideede edastamise veenvus jt. Liidril on töötajate hulgas suur mõjuvõim ja ta on teistele eeskujuks ja autoriteediks. Tänapäevane teooria väidab, et liidri sünnipärased eeldused pole määravad ja liidriks sündinuid on vähe. Sama kehtib eestvedamise kohta. Küll aga on võimalik liidriks saada pideva enesetäiendamise kaudu. Juhtimise uus ja vana paradigma Juhtimise vana paradigma industriaalajastul: 8 Juhtimise alused (4. loeng)
Juht – isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. Liidri tegevusvaldkonnad on rohkem inimestega seotud. Liider – isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? Edukal liidril on selge ettekujutus tulevikust ehk oma visioon. Ta peab toetama inimesi kellel on ideid, julgustama töötajaid uuenduste sisseviimisel. Julgustama teisi isikliku eeskujuga ja jagama nendega visiooni isiklikust tulevikust. Olema meeskonnamängija ja toetama teiste jõupingutusi ja talenti. Tähistama saavutusi. 4. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage näide. ● • Tseremoniaalne (esindaja) roll ● • Juhtija-eestvedaja roll ● • Sidepidaja
Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. 3. Otsustamisega seotud rollid · Ettevotja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Labiraakija roll 31. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. 7 pohilist aspekti 1.struktuur 2. susteemid 3.stiil 4. töötajad 5. oskused 6. strateegia 7. jagatud vaartused 32. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Selle kohta on loodud palju teooriaid. Peamine idee: liidriks sunnitakse mitte saadakse. Aitavad jargmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt moelda, kone- ja keeleoskus. 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karimaatilise liidri omadused: enesekindlus, dominerimine, pindlik rollid valdamine, endast mulje kujundamine, isklik veetlus, kulgetomme. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline
programmeerija ideed. Nende tootmisvahendite omanikud peavad teostama ka võimu. Juhtimisparadigmad ei sobi tänapäeva maailma, sest keskkond on muutunud, aga paradigmad pole.Tulemuseks on see, et organisatsioonide tulemused jäävad alla keskmise, kuna inimesed ei soovi kasutada oma intellektuaalset kapitali. Küsimus: Kuidas ma pean muutma oma liidrirolli käsitlust, et kasutada ära kogu intellektuaalset kapitali oma ettevõttes? Juhtimislahendus: Tuleb saada efektiivseks liidriks läbi selle, et kasvatada nende inimeste efektiivsust, keda ma juhin. II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis Me peame looma uued reeglid. Liidrite meetodite kasutamise eesmärgid on muutunud( seda peab meeles pidama!). Liider peab taotlema nelja põhimõtte juurutamist: 1. Viia töö tulemused nende omandusse, kes tööd teostavad. 2. Luua omanikutunde keskkond, milles iga inimene tahab olla vastutav oma töö tulemuste eest. 3
31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sonastage naide. Et juht jõuaks tohkem ülesandeid täita Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sonastage naide. Juht ei suuda oma tegevust plaanida Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini Juht ei ole kindle alluvate kvaliteetses töös Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine- organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
44. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; · Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 45. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide Juht ei suuda oma tegevust plaanida; · Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini; · Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös; · Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist; · Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 46. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris võimalusi ettevõ
TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon-inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (Alas,2008) Tunnused: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks? Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatus
.............................................................................................................................................6 2. EESTVEDAMINE KUI MOTIVEERIMISE ABILINE................................................... 8 2.1. Juhtimise võrkmudel....................................................................................................9 3. MÕNED MOTIVEERIMISE OSAD...............................................................................10 3.1. Visioon ja selle jagamine...........................................................................................10 3.2. Usaldus.......................................................................................................................10 3.3. Hüppe sooritamine..................................................................................................... 10 3.4. Kiitus ja tunnustus.................................................................................................
organisatsioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui inimeste vahel sünnib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 38. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Suurenda edujanu. 2. Loo juhtiv koalitsioon. 3. Sõnastage koos selle koalitsiooniga visioon 4. Teavitage inimesi, müüge ideed. 5. Andke tegevusvabadus. 6. Saavutage kiireid võite. 7. Ärge andke alla ega laske hool raugeda. 8. Kinnistage muutus. 39. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Andmete kogumine ja standardite määramine - on kasulik standardid arvuliselt määratleda.
..18 Retsensioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....19 SISSEJUHATUS Ainetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millele juhid oma töös peamiselt keskenduvad. Ettevõtja ja ärijuhi aeg on kallis. Ta vajab lühidalt ja kiirelt mõistetaval kujul ülevaadet, mis on oluline äritegevuses. Juhtimine ei piirdu üksnes äriorganisatsiooni ohjamisega. Ettevõtte jaoks peavad olema selged sellised mõisted nagu visioon, missioon, eesmärk ja strateegia. Psühholoogiaalast asjatundlikust ei väljenda mitte teadusharu põhimõistete ja teooriate tundmine vaid elunähtuste iseseisva ja sügava lahtimõtestamise oskus. XX sajandi üks mõjukamaid psühholooge Kurt Lewin kinnitas teatavasti, et pole midagi praktilisemat hea teooria tundmisest. Juhtimisteooriate eesmärk on lahti mõtestada ärielu ja juhtimise praktikast välja kasvanud probleeme ning pakkuda neile elulisi lahendusi.(Kidron, Anti 08.02.2008:2)
JUHTIMISE ETAPID I Planeerimine Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub
managed. • Shared values – originally called superordinate goals; the guiding concepts and principles of the organization – values and aspirations, often unwritten – that go beyond the conventional statements of corporate objectives; the fundamental ideas around which a business is built; the things that influence a group to work together for a common aim. 59. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus ehk „suurmehe“ teooria“ Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel)
detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja võimaldab neil parandada juhtimisoskusi 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Kui juht ei suuda oma tegevust plaanida, kui ta kardab, et alluvad teevad temast midagi paremini, ta ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös. Või kui alluv kardab vastutust ja läbikukkumist või lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 34
detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja võimaldab neil parandada juhtimisoskusi 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Kui juht ei suuda oma tegevust plaanida, kui ta kardab, et alluvad teevad temast midagi paremini, ta ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös. Või kui alluv kardab vastutust ja läbikukkumist või lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 33. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida. 34
kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri Juhi roll: administratiivne ja kontrolliv Liidri roll: mõjutada (kujundada) kaastöötajate tegevust (käitumist) ressursside hankimine ja jaotamine visiooni loomine, tegevuse korraldamine innustamine töötajate rakendamine motiveerimine läbi väljakutsete 4. Formaalsed ja mitteformaalsed liidrid
edendaja ning juhtiv inseneri- ja majandushariduse andja Eestis.) (Smarten Logistics missioon on olla parim partner klientidele, tagades nende äri edu läbi efektiivsete logistikalahenduste). 52. Mida nimetatakse visiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. (Tallinna Tehnikaülikooli tulevikuvisiooniks on innovaatiline Eesti jätkusuutlikus maailmas.) (Smarten Logistics visioon on olla Baltimaade hinnatuim logistikalahenduste pakkuja).
integrated, motivated and how their carriers managed. 7) Shared values – originally called superordinate goals. Guiding concepts and principles of the org – values and aspirations, often unwritten – that go beyond the conventional statements of corporate objectives. The fundamental ideas around which a business is built. Things that influence a group to work together for a common aim. 139. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. Isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motivatsioon, hoiak inimsuhetele. Edukate liidrite omadused ja oskused: Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus
uurisid organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust /juhtimispõhimõtteid. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthornei eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Eesmärk: tööviljakuse muutmine Tõestas, et tööd mõjutab motivatsioon ja kui juhtkond tunneb oma alluvate vastu huvi - siis inimesed töötavad palju paremini kui nende vajadused on rahuldatud. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X- hirm, et alluvad ei taha tööd teha, neid tuleb kontrollida Y- töötajad motiveeritud, tahavad tööd teha, kontroll võib just motivatsiooni pärssida. Juht annab ka tagasisidet alluva senise edu kohta. 11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsioonid toimuvad avatud süsteemis. Sise- ja väliskeskkond. Mikro- ja makrokeskkond. 12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. Orgnisatsioonid ei saa neid ise mõjutada
annaabi.ee 
