LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R09 Gerda Silm LIIDRIKS SÜNDINUD Uurimuslik referaat Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 LIIDRI MÕISTE......................................................................................................... 4 1.1 Juhi ja liidri erinevus.................................................................
both employees and leaders. 3 SISUKORD SUMMARY...................................................................................................................2 SISUKORD................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 5 1. EESTVEDAMINE JA LIIDRIKS OLEMINE......................................................7 1.1LIIDRI MÕISTE JA EESTVEDAMISE OLEMUS ............................................................ 7 1.2LIIDRI EELDUSED JA TUNNUSED.............................................................................7 1.3LIIDRI TÜÜBID......................................................................................................10 1.4EESKUJUKS OLEMINE JA EESTVEDAMISE TÄHTSUS ORGANISATSIOONIS..............10 1
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Dagmar Braun KUIDAS SAADA LIIDRIKS? JOHN MAXWELL Ainetöö Juhendaja: Mare Kurvits, Ph.D Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Liidriks olemine on ettevõtluses ja juhtimises populaarne teema, kuid täpselt ei ole veel selge, mis on liidriks olemine ja kuidas seda saavutada. Tänapäeval on nii ettevõtted kui ka arenenud riigid teadvustanud, et konkurentsieeliseks ei ole enam mitte materiaalsed vahendid ja isegi
eest, arendada organisatsiooni strateegiliselt ja arvestada väliskeskkonna muutusi (Levalt 2010). Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine (Alas 1999). Esmatasandi juhi ülesanneteks võib pidada üksiktoimingute elluviimist ja seejärel nende kontrollimine. Seega, kui vaadelda ettevõtte siseselt, siis alluvad keskastme juhid tippjuhtidele ja esmatasandi juhid keskastmejuhtidele. Tippjuhtidel on ka suurem esindusroll kui keskastmejuhtidel. 2. Juhtimisstiilid Kuna juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub endale alluvad inimesed organisatsiooni eesmärkide täitmise nimel tööle panna, on väga palju tähelepanu pööratud erinevate juhtimisstiilide uurimisele (Alas 1999). Juhtimisstiile on uuritud juba üle poole sajandi, mille jooksul on algseid stiile ja koolkondi
inspireerimine, meelitamine 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. Kui juhil on liiga palju töökohustusi/ülesandeid. Või kui alluv on mõnes valdkonnas juhist pädevam. Näide: Richard Branson delegeerib oma alluvatele need ülesanded ja valdkonnad, milles alluvad temast targemad on. 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Juht ei suuda oma tegevust plaanida juht kardab, et alluvad teevad tast midagi paremini Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös
Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. 3. Otsustamisega seotud rollid · Ettevotja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Labiraakija roll 31. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet. 7 pohilist aspekti 1.struktuur 2. susteemid 3.stiil 4. töötajad 5. oskused 6. strateegia 7. jagatud vaartused 32. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Selle kohta on loodud palju teooriaid. Peamine idee: liidriks sunnitakse mitte saadakse. Aitavad jargmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt moelda, kone- ja keeleoskus. 33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist? Karimaatilise liidri omadused: enesekindlus, dominerimine, pindlik rollid valdamine, endast mulje kujundamine, isklik veetlus, kulgetomme. 34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline
ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes ametiseisundist, et organisatsiooni või allüksuse ees seisvaid eesmärke saavutada. Juht ei suuda alati olla liider. Sellisel juhul võib liider olla keegi, kellel ametlikku võimu ei ole. Liidriks kujuneb grupiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust korraldada, kellel on grupi üle mõju. Juht on laiem mõiste kui liider. Liider tegeleb eelkõige inimestega. Juht ja liider (manager, leader) on üldjuhul eri mõisted, mille sisu võib aga suures osas kattuda. Peamine erinevus seisneb selles, et juht on ametliku organisatsiooni osa koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees
3. Suhtlemine on vastastikune ja mõjutamine toimub vertikaalselt kui ka horisontaalselt. 4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. 11. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus on ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutavad tegurid: · Organisatsioonisisesed protseduurid. · Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda rohkem võib neid olla. · Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid?
Juht kui eestvedaja Eestvedamine tuleb inglise keelsest sõnast leadership, seega saab eestvedajat eesti keeles nimetada ka liidriks. Eestvedamise definatsiooniks võib nimetada käitumuslikku protsessi, mille abil saab mõjutada teatud indiviidi või gruppi seatud eesmärke täitma. See on omamoodi positiivne mõju nendele, keda juhitakse, ning samal ajal ollakse kooskõlas neile seatud eesmärkidega. On oluline, et juht kui liider mõistab seatud eesmärke töötajatega üheselt ning teeb nendega tihedat koostööd saavutamaks organisatsioonis püstitatud eesmärke. On küllaltki selge, et autoritaarse stiiliga juhi
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Juhtimine Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane KUIDAS SAADA LIIDRIKS? Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LIIDRI MÕISTE JA OMADUSED.........................................................................................4 1.1 Liidri primaarsed omadused..............................................................................................4 1.2 Liidri sekundaarsed omadused....................
44. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; · Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 45. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide Juht ei suuda oma tegevust plaanida; · Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini; · Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös; · Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist; · Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 46. Mida nimetatakse koordineerimiseks? Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse
Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut
Postmodernistlikus organisatsiooni ja juhtimise käsitluses pööratakse põhitähelepanu 4 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp mõjutamisele ideede ja konkreetse tegevuse kaudu. Juhil peab olema ideid ja visioon organisatsiooni tulevikust, siis võib temast saada ka liider. Kuna organisatsioonid globaliseeruvad ja muutuvad üha suuremaks, ei suuda tippjuhid olla enam kursis nendes toimuvaga. Suure populaarsuse saavutasid USA-s ja Euroopas lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad eestvedamis- ja juhtimisteoreetikud (juhtimiskonsul- tandid) P. Drucker, E. Goldratt, C. Handy, D. Goleman, S. Covey jt. P. Drucker (1985) propageerib juhtimiskeskkonnalt ettevõtluskeskkonnale üleminekut
·aktsepteerib töötajaid, annab nõu ·määrab eesmärgid ja kaasab töötajad otsustusprotsessi ·ühiselt alluvaga määratakse realiseerimise teed ja vahendid Kui professionaalne küpsus on madal, kuid psühholoogiline valmisolek kõrge -alla keskmise tööalane küpsus Osalemine -PT ·aktsepteerib töötajat ja teeb koostööd ·toetab psühholoogiliselt ·eesmärkide määramine ja otsuste vastuvõtmine koos alluvaga ·realiseerimise vahendid ja teed valivad alluvad ise Üle keskmise tööalane küpsus -madal psühholoogiline ja kõrge professionaalne küpsus Delegeerimine -DG ·koostöö alluvaga ·enda tegevuse piiramine ja üldine juhtimine ning kontroll ·alluvad püstitavad strateegiast lähtudes ise eesmärgid ja nende realiseerimise teed ja vahendid Kõrge tööalane küpsus -nii psühholoogiline kui professionaalne Sotsiaalnesoodustamine(F. Allport, 1920) Sünergia: 1+1>2 -Prussakate jooks pealtvaatajate juuresolekul (Zajonc, 1969)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
